2-03-828/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni

1. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2- 03-828 (endine nr 2/32-9800/03) Tsiviilasi RP hagi H-KK lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: RP Hageja esindaja: advokaat ÄR Kostja: H-KK Kostja seaduslik esindaja: LJ Kostja lepinguline esindaja: advokaat AP esindajad vastu ja H-KK vastuhagi Asja läbivaatamine 06.juuni 2006, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja esindaja advokaat ÄR Kostja esindaja advokaat AP Juures viibis Sekretär VK kaasomandi Kohtuotsuse resolutsioon
2. Rahuldada RP hagi H-KK vastu ja H-KK vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks.
3. Lõpetada RP ja H-KK kaasomand majavaldusele, RP kuulub 2/3 mõttelist osa ja HKK 1/3 mõttelist osa avalikul enampakkumisel müümise teel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.
4. Kohtukulud jätta poolte kanda.
5. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, vastus vastuhagile Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis asuv majavaldus, mille koosseisu kuuluvad ühekorruseline elamu, kaks kuuri, kuivkäimla, kelder ja kaev. Hagejale kuulub kaasomandist 2/3 ja kostjale 1/
6. Majavaldus on tervikuna kostja valduses kuigi suurem osa sellest kuulub hagejale. Planeeringu ja väiksuse tõttu ei ole omandit võimalik ühiselt kasutada ja majandada, mistõttu hageja soovib kaasomandi lõpetada kooskõlas AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 1 ja lg
7. Kuna pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks taotleb hageja kaasomandi lõpetamiseks selle müümist avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist vastavalt pooltele kuuluva kaasomandiosa suurusele. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. esitas hageja alternatiivsed nõuded. Hageja ei nõustu vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisiga kuna soovib ise saada omanikuks. Poolte võrdseks kohtlemiseks tuleb hageja arvates läbi viia avalik enampakkumine. Juhuks kui kohus sellise omandi lõpetamise viisiga ei nõustu, taotleb hageja kaasomandi lõpetamiseks jätta majavalduse omand hagejale ja kostja kasuks välja mõista kompensatsioon 1/3 majavalduse turuväärtusest või müüa majavaldus kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Hageja on endiselt seisukohal, et kõige enam kaasomanike õigusi järgiv kaasomandi lõpetamise viis on asja müük avalikul enampakkumisel, mida hageja taotleb esimese eelistusena. Arvestades, et mõlemad kaasomanikud soovivad saada omanikuks ja ei soovi omandit anda kolmandatele isikutele, võiks kaasomandi lõpetamine toimuda ka kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostja vastuväited, vastuhagi nõuded ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 35) kostja tunnistab hagi. Kostja on nõus vara võõrandama turuhinnaga ning soovib seda teha kokkuleppel hagejaga kohtuväliselt. esitas kostja vastuhagi. Hagiavalduse kohaselt suri GK . väljastatud pärimisõiguse tunnistuse järgi on tema pärijaks KK. Pärandvaraks on mõtteline osa paiknevatest ehitistest. Ehitiste hulka kuulub ühest 23,9 m2 kööktoast koosnev elamu. kinkelepinguga sai nimetatud ehitiste 4/12 mõttelise osa omanikuks kostja. ÕV VT otsusega nr oli endise kinnistu nr asunud krundi suhtes omandireformi õigustatud subjektideks tunnistatud GK ½ mõttelises osas ja IR ½ mõttelises osas. Vastuhagi rahuldamine ja hagi rahuldamata jätmine oleks kooskõlas G. K ja I. R lapselapse IA vahel sõlmitud kokkuleppega tagastamisele kuuluva maa jagamise kohta. Kokkuleppe kohaselt pidi G. K saama reaalosana maatüki (1500m2) ja omanikuks lepingute sõlmimise tulemusel. IA ülejäänud maa (141 570m2). Hageja sai Kinkelepingute sõlmimise eesmärgiks oli G. K õigusjärglaste ilmajätmine elamust. ehitised tuleks jätta kostjale ka seetõttu, et kostja koos oma vanemate ja vanemate teiste lastega kasutab krundil olevaid ehitise tegelikult. Kostja hinnangul on ehitiste väärtus 900 000 krooni, mistõttu kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista 600 000 krooni. Vastuhagiavalduses taotleb kostja kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel selliselt, et ehitised jääks kostjale ning kostja maksab hagejale tema osa rahas (600 000 krooni). Kostja taotleb kohtukulude jätmist hageja kanda. avaldusega täiendas kostja vastuhagiavaldust alternatiivnõudega. Juhul, kui kohus ei lõpeta kaasomandit kostja poolt ettepandud viisil, tuleks kostja arvates kaasomand lõpetada majavalduse avalikul enampakkumisel müümise teel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nendele kuuluvatele kaasomandiosade suurusele. Kohtuotsuse põhjendused 2 Kohus, ärakuulanud pooled ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid leiab, et nii hagi kui vastuhagi tulevad rahuldada ning kaasomand lõpetada viisil, mida taotlevad mõlemad kaasomanikud. Hagi ja vastuhagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on AÕS § 76 lg 1, § 77 lg 1 ja lg
8. Kooskõlas AÕS § 76 lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pooled on kaasomandi lõpetamiseks esitanud alternatiivnõuded. Kuna nii hageja kui kostja poolt esitatud kaasomandi lõpetamise võimalikud variandid sisaldavad kaasomandi lõpetamise viisina majavalduse müümist avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele, tuleb kohtu arvates eelistada seda kaasomandi lõpetamise viisi kui kõige õigemat ja õiglasemat, sest see vastab mõlema kaasomaniku huvidele ja tahtele. Sellise kaasomandi lõpetamise viisi on esitanud mõlemad pooled, mistõttu see on mõlema poole suhtes kõige õiglasema ja võimaldab mõlemal poolel avalikust enampakkumisest osa võtta. Nimetatud kaasomandi lõpetamise viis ei riku ka poolte põhiseaduslikku õigust eluruumile, kuna kumbki pool asuvas elamus ei ela. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses nii hagi kui vastuhagi rahuldamisega tuleb kohtukulud jätta poolte endi kanda. T. Hiiuväin kohtunik 3