3-06-1139/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1139 Otsuse kuupäev 13.november 2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 24.oktoober 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX viibib Tartu vanglas alates 06.03.2006 vahistatuna. 07.03 2006 esitas ta taotluse teleri kambrisse saamiseks, mis rahuldati ning teleri Thomson sai kaebaja oma elukambrisse 04.04.

1. XXX it karistati Tartu Vangla direktori 05.04.2006 käskkirjaga nr 1-4/478 alusel kartserisse paigutamisega 16 ööpäevaks selle eest, et ta 24.03.2006 kella 9.10 ajal E9 sektsiooni kambris 3020 nõudis valjuhäälselt, et talle koheselt toodaks televiisor, karjus kõva häälega, et kontaktisik ei täida oma töökohustusi ning ähvardas teha kõik selleks, et kontaktisik vallandataks. Sellise tegevusega rikkus XXX Tartu Vangla kodukorra punkte 7.1.
2. ja 7.2.
3. XXX paigutati kartserisse 07.04.2006 kell 17.45 ja ta vabanes kartserist pärast karistuse ärakandmist 23.04.2006 kell 17.
4. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub hüvitada Tartu Vangla poolt talle tekitatud moraalne mittevaraline kahju. XXX väidab, et ta ei saanud aru, mille eest teda kartserisse paigutati. Kaebaja on seisukohal, et talle on õigusvastase kartserisse paigutamisega ja vanglaametnike õigusvastase käitumisega tekitatud mittevaralist kahju. Kahju suuruse jätab kaebaja kohtu otsustada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja väidab, et kaebaja teadis, mille eest teda kartserisse paigutati, sest talle anti võimalus anda omapoolne seletus rikkumise toimepanemise päeval 24.03.2006, kuid kaebaja keeldus seletuse andmisest. 27.03.2006 antud seletusest nähtub, et kaebaja sai aru, milles teda süüdistatakse ning möönab rikkumise toimepanemist väites, et küsis inspektor-kontaktisik Eha Kõivult, kas too ei karda, et teda võidakse sellise häbematu vale eest vallandada. Kaebaja on karistamise aluseks oleva käskkirjaga tutvunud 06.04.2006, mille kohta ta on andnud allkirja. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole Tartu Vangla tegevuse või tegevusetuse läbi tekkinud ei varalist ega mittevaralist kahju, vaid Tartu Vangla poolt on kõik kohustuslikud toimingud sooritatud nõuetekohaselt ja õigeaegselt, samuti on kõik kaebaja suhtes kohaldatud piirangud toimunud seaduse alusel ja sellega kooskõlas. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata aja tuleb jätta rahuldamata. Kinnipeetav XXX esitas 07.03.2006 taotluse teleri kambrisse saamiseks. XXX on 10.03.2006 tutvunud Tartu Vangla sisekorra eeskirjadega ja teadlik kinnipeetavale isikule esitatavatest nõuetest (tl 33). Haldusmenetluse seaduse § 107 lg 2 kohaselt määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse, aja ja korra haldusorgan oma äranägemisel. Vastavalt Tartu Vangla direktori 20.01.2004 käskkirjaga nr 1-3/5 kinnitatud „Tartu Vangla asjaajamiskorra“ punktile 4.2.
5. vaadatakse kinnipeetavate avaldused läbi, lahendatakse ning antakse avaldajale tulemustest teada 30 päeva jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja taotlus rahuldati ja ta sai teleri Thomson oma elukambrisse 04.04.2006, seega lahendati kaebaja avaldus ettenähtud tähtaja jooksul vastavalt Tartu Vangla asjaajamiskorra punktile 4.2.7., õigeaegselt. Konflikt XXX ja inspektor-kontaktisik Eha Kõivu vahel tekkis 24.03.2006 kella 9.10 ajal E9 sektsioonis kambris 3020, mil XXX nõudis valjuhäälselt, et talle koheselt toodaks televiisor, karjus kõva häälega, et kontaktisik ei täida oma töökohustusi ja ülesandeid ning ähvardas teha kõik selleks, et kontaktisik vallandataks. Vahistatu käitumine oli nõudlik, üleolev ja kamandav Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.
6. kohaselt peab kinnipeetav isik olema vangla teenistujatega viisakas. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.2.
7. keelab kinnipeetaval isikul kasutada suhtlemisel ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. 2 Vangistusseaduse § 64 nõuete kohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus inspektorkontaktisik E.Kõivu ja valvur Anneli Malli ettekannetega (tl 28-29) on tõendamist leidnud, et XXX kasutas suhtlemisel ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid ning näitas üles lugupidamatust vanglaametniku suhtes. Kohtule esitatud Tartu Vangla vangistusosakonna peaspetsialist K.Vadi iseloomustab Eha Kõivu kui tasakaalukat ja paindlikku inimest, kes täitis Tartu Vanglas oma tööülesandeid korrektselt ja õigeaegselt (tl 35), seega oli talle solvav kaebaja valjuhäälne süüdistus, et ta ei täida oma tööülesandeid. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on E.Kõiv andnud kaebajale õigeaegselt tõelevastavat teavet ja selgitusi, mistõttu tema süüdistamine valetamises ja töökohustuste mittetäitmises on käsitletav laimamisena. XXX ähvardus teha kõik selleks, et E.Kõiv vallandataks, on kaebaja poolt tehtud selleks, et hirmutada ja alandada E.Kõivu eesmärgiga kahjustada tema head mainet ja teenistuskäiku. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas Tartu Vangla direktor oma 05.04.2006 käskkirjaga nr 14/478 (tl 27), juhindudes vangistusseaduse §-st 100 lg 1 p 3, karistada vahistatu XXX it kartserisse paigutamisega 16 ööpäevaks. Kohus on seisukohal, et kuna XXX käitumine mõjutab kaaskinnipeetavate meelestatust ja käitumist suhtlemisel vanglaametnikega ning tegemist on vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega, siis distsiplinaarkaristusena XXX paigutamine kartserisse, oli Tartu Vangla direktori poolt, vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 alusel tehtud kaalutletud, seaduspärane ja õigustatud otsus. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda riigivastutuse seaduse § 9 kohaselt süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peab riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegu süülise ja õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebaja väide, et talle on õigusvastase kartserisse paigutamise ja vanglaametnike õigusvastase käitumisega tekitatud mittevaralist kahju, ei ole õige. Kohtus ei leidnud tõendamist, et XXX ile oleks Tartu Vangla tegevuse või tegevusetuse läbi tekkinud ei varalist ega mittevaralist kahju. Vastupidi, Tartu Vangla poolt on kõik kohustuslikud toimingud sooritatud nõuetekohaselt ja õigeaegselt, kõik kaebaja suhtes kohaldatud piirangud on toimunud seaduse alusel ja sellega kooskõlas. Maare Aloe kohtunik 3 4