3-06-2206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2206 Haldusasi KÜ Lõime 29 kaebus Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 04.09.2006 vaideotsuses nr 1079-H82006 tehtud ettekirjutuse nr 5-1/06/1076 tühistamise nõudes ja kahju hüvitamise nõudes summas 684,40.krooni. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja KÜ Lõime 29 (volitatud esindaja O. S.) Vastustaja Põhja-Eesti Päästekeskus (volitatud esindaja Eneken Kost) RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
- Rahuldada kaebus osaliselt ja tuvastada Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 04.09.2006 vaideotsuses nr 1079-H8-2006 tehtud ettekirjutuse nr 5-1/06/1076 tühisus.
- Jätta kaebus kahju hüvitamise nõude osas summas 684 krooni ja 40 senti rahuldamata.
- Menetluskulud jätta poolte kanda. Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 29.01.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud Vastavalt N. P. ja T. K. 08.06.2006 kirjale alustas Põhja-Eesti Päästekeskus haldusmenetluse, eesmärgiga kontrollida Lõime 29 elumaja vastavust tuleohutusnõuetele. 1 14.06.2006 teostas Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Renato Okspuu paikvaatluse, mille käigus fikseeriti pööningul olev kinniehitatud viimalõõr, milles asusid korterites olevate gaasiseadmete suitsulõõrid. Samuti oli elumaja keldris põlevmaterjali. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Margo Kruusmaa tegi 26.07.2006 KÜ-le Lõime 29 ettekirjutuse, millega kohustati avama pööningul olevad viimalõõrid ning viima neis olevad gaasiseadmete suitsutorud läbi hoonekatuse välisõhku nii, et oleks tagatud korteris olevate gaasiboilerite normaalne äratõmme ja puhastama elumaja kelder prahist ja põlevamaterjalidest. 10.08.2006 esitas KÜ Lõime 29 26.07.2006 ettekirjutuse peale vaide, kus palus tühistada ettekirjutuse nr 1, kuna gaasiseadmete suitsutorude viimine läbi hoonekatuse välisõhku ei ole põhjendatud. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku 04.09.2006 vaideotsusega muudeti 26.07.2006 ettekirjutust ja tehti uus ettekirjutus, millega kohustati KÜ-d tagama gaasikütteseadmete normaalne äratõmme ning tõendama seda vastavasisulise aktiga. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 04.09.2006 vaideotsuses nr 1079-H8-2006 tehtud ettekirjutuse nr 5-1/06/1076 tühistamise nõudes ja kahju hüvitamise nõudes summas 684,40.krooni esitas halduskohtule kaebuse KÜ Lõime
- Kaebuse põhjendused Kaevatud 04.09.2006 vaideotsuse kohaselt on kaebaja kohustatud tagama gaasikütteseadmete normaalse äratõmbe ning tõendama seda vastavasisulise aktiga. Kaebaja arvamusel on nimetatud vaideotsus alusetu. Põhja-Eesti Päästekeskuse poolt tehtud ettekirjutus on tehtud Markling AS ettepaneku alusel. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et maja korterites ei ole tagatud normaalne äratõmme. Olemasolev ventilatsioon on tehtud maja
- a projekti järgi ning kaebaja ei näe piisavaid põhjusi selle ümbertegemiseks. Probleem võib olla gaasiboilerites, kuid mitte maja viimalõõrides – korterites ei ole ülevaatust teostatud. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida tähendab väljend „normaalne äratõmme". Kas on olemas mingi üldkasutatav standard või norm, millest saab äratõmbe määramisel lähtuda? Vastustaja rikub kaebaja õigusi samuti selliselt, et sunnib kaebajat kandma täiendavaid kulutusi ja tasuma teistkordselt korstnalõõride ning äratõmbe kontrolli eest. Kaebaja tellis KÜ Lõime 29 terve maja äratõmbeseisundi kontrolli. Vastavalt lisatud kütteseadme puhastamise aktile oli maja korterites kontrollitud ventilatsioon ja gaasilõõrid ning tõmme oli olemas. Nii kandis kaebaja põhjendamatuid kulutusi summas 684,40.- krooni. Seetõttu vaatleb kaebaja seda summat tekitatud kahjuna. Vastustaja Põhja-Eesti Päästekeskuse vastulause ja taotlus 14.06.2006 teostas Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor paikvaatluse Lõime tn 29, mille käigus fikseeriti pööningul olev kinniehitatud viimalõõr, milles asusid korterites olevate gaasiseadmete suitsulõõrid. Samuti oli elumaja keldris põlevmaterjali. Hoone tüüpprojekti
(1960)järgi pole majja gaasiseadmeid ette nähtud.
- a-l sai Lõime 29 loa gaasiboilerite paigaldamiseks, kus esmanõudeks oli täiendava ventilatsioonitorude väljaehitamine, so läbi katuse väljaulatuvate ventilatsioonitorude ventilatsioonišahtiga ühendamine. Nimetatud kord kehtis
- a-ni, kuni ventilatsioonišahtiga ühendatud torud läbi lõigati ning ventilatsioonišaht suleti. Gaasiküttekollete ühendamine suitsulõõridega tuleneb Eesti Projekteerimisnormist EPN 10.
- Kaebaja poolt kohtumenetluse jooksul esitatud 06.12.2006 OÜ Pindi Kinnisvarahalduse akti kohta andis korstnapühkija M. V. seletuse, et ta ei teostanud töid pööningul ning kui ta oleks varem teadnud lõõride seisukorrast, oleks ta keeldunud Lõime tn 29 majas tööde teostamisest, 2 sest tal puudus ülevaade kogu maja ventilatsioonist ja tõmbesüsteemist. Eeltoodust tulenevalt peab Põhja-Eesti Päästekeskus riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutuses nr 5-1/06/1076 sisalduvat ettekirjutust nr 1 õiguspäraseks, vajalikuks ning proportsionaalseks seatud eesmärgi suhtes. Põhja-Eesti Päästekeskus ei pea KÜ Lõime 29 poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks. Korstnapühkija teostas gaasi ventilatsioonisüsteemi ja ventilatsiooni tõmbe kontrolli üksnes 16-s korteris, millest seitsmes korteris ei esinenud probleeme, kuues korteris puudus gaasiventilatsioonisüsteemi puhastusluuk, kahes korteris puudus köögi ventilatsioon ning ühes korteris vannitoa ventilatsioon. Kontrollimata oli jäänud 16 korterit ning pööningu lõõrid, mistõttu puudus korstnapühkijal objektiivse hinnangu andmiseks ülevaade kogu maja korterite ventilatsiooni ja gaasilõõride kontrolli tulemuste kohta tõmbe osas. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses HKMS § 201 alusel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt: kaevatud vaideotsus tuleb tunnistada tühiseks ning kaebus kahju hüvitamise nõude osas tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
- Kaevatud haldusakti materiaalne õiguspärasus Kohus on seisukohal, et sisuliselt on vastustaja pretensioon Lõime 29 maja ventilatsioonisüsteemi ohtlikkuse suhtes põhjendatud. Kohtule ei ole asjas esitatud veenvaid tõendeid sellest, et gaasiventilatsioonisüsteem ja ventilatsiooni tõmme majas oleks tervikuna toimiv. Vastupidi, kohtule on esitatud rida tõendeid, mis annavad kohtule aluse asuda vastupidisele seisukohale: - - - - - Lõime 29 majaelanike kiri Siseministeeriumile (saabunud adressaadile 08.05.2006, tl 59) ja fotod (tl 61-63), mille kohaselt pandi
- a-l kinni ventilatsioonišaht, mille tulemusel ventilatsiooni tõmme halvenes ning gaasiboileri põledes oli korterites tunda vingugaasi lõhna; Korstnapühkija 26.06.2006 ettepanek (tl 68), mille kohaselt on gaasiboilerite suits juhitud pööningul ventilatsioonišahtidesse, kuigi peaks olema pikendatud üle katuse; 14.07.2006 Lõime 29 paikvaatluse protokoll (tl 66), millest nähtuvalt tuvastas PõhjaEesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhtivinspektor, et pööningul on kinni ehitatud ventilatsioonišahtid, mis on muutnud problemaatiliseks gaasiboilerite normaalse töötamise. Kinniehitatud šahtid ei ole hermeetilised; 25.09.1963 Lõime 29 krt-le 16 tehtud uurimisakt (tl 67), mille kohaselt tuleb kontrollitud gaasi- ja suitsukanalid tõsta katuse pinnalt nõutavasse kõrgusse, misjärel neil on normaalne tõmme ja neid võib kasutada gaasiseadmete põlemisproduktide väljaviimiseks; KÜ Lõime 29
- aasta majandustegevuse plaan (tl 60), millest nähtuvalt kulutati
- a-l 2563.- krooni maja ventilatsioonišahtide taastamisele vastavalt projektile ja Päästeameti nõuetele. Väidetavat projekti ja Päästeameti nõudeid ei ole kaebaja kohtule esitanud; KÜ Lõime 29 juhatuse 27.09.2006 kiri nr 18/2006 Põhja-Eesti Päästekeskusele (tl 11), mis räägib vastu kaebuses esitatud väidetele, justkui ei asuks probleem mitte maja ventilatsioonisüsteemis, vaid korterite gaasiboilerites. Selles kirjas väidab kaebaja ise, et elamu korterites ei ole probleeme gaasikütteseadmete äratõmbega; 3 - Korstnapühkija M. V.’i poolt Põhja-Eesti Päästekeskusele 06.12.2006 antud seletus (tl 83), mille kohaselt ei käinud ta Lõime 29 kortereid kontrollides maja pööningul. Nähes hiljem pilte pööningul olevatest kanalitest ja nende seisukorrast, oleks korstnapühkija keeldunud töid teostamast. Töid teostades puudus tal ülevaade kogu maja ventilatsiooni- ja tõmbe süsteemist, sest tavaliselt lastakse puhastada terve maja küttesüsteem alates katusest. Eelnevast saab kohus järeldada, et vähemalt kaks erialaspetsialisti, so korstnapühkijat, on asunud seisukohale, et Lõime 29 maja ventilatsiooni- ja tõmbe süsteem ei vasta kehtivatele nõuetele. Korstnapühkijate arvamust toetab ka kohtule esitatud tõend, millest nähtuvalt lubati majas
- a-st gaasikütteseadmeid kasutada üksnes juhul, kui maja gaasi- ja suitsukanalid tõstetakse katuse pinnalt kõrgemale. Vaidlus puudub selles, et täna seda Lõime 29 gaasi- ja suitsukanalitega tehtud ei ole. Seega on iseenesest õige ja põhjendatud vastustaja lõppjäreldus, et Lõime 29 gaasiventilatsioonisüsteem ja ventilatsiooni tõmme ei ole tervikuna toimiv ning võib endast kujutada elanikele ohtu. Kaevatud haldusakt on materiaalselt õiguspärane.
- Kaevatud haldusakti formaalne õiguspärasus Kaebajale Põhja-Eesti Päästekeskuse poolt 26.07.2006 tehtud ettekirjutusega kohustati kaebajat avama pööningul olevad viimalõõrid ning viima neis olevad gaasiseadmete suitsutorud läbi hoonekatuse välisõhku nii, et oleks tagatud korterisolevate gaasiboilerite normaalne äratõmme. Selle ettekirjutuse peale esitas kaebaja 10.08.2006 vaide. Kaevatud 04.09.2006 vaideotsusega muutis vastustaja ettekirjutust ja kohustas kaebajat tagama elamus gaasikütteseadmete normaalne äratõmme, täpsustamata, mil moel seda teha tuleb või mida peetakse „normaalseks äratõmbeks“. Kaebaja on oma kaebuses esitanud väite, et sellisest kohustusest ei ole tal võimalik aru saada, kuivõrd ta ei tea, mis on vastustaja jaoks normaalne. Kohtul tuleb kaebajaga nõustuda – kaevatud akti resolutsioon on arusaamatu ning seda ei ole võimalik üheselt täita. Seetõttu on kaevatud haldusakt tühine. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt § 55 (haldusakti vorm) lg-le 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Vastavalt lg-le 1 on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Kohtu hinnangul ei ole vaideotsusega kaebajale pandud kohustus „tagada elamus gaasikütteseadmete normaalne äratõmme“ üheselt mõistetav, mistõttu ei ole haldusakti ka võimalik üheselt täita. Kaevatud vaideotsus tuleb tunnistada tühiseks. Vastustaja peab uuesti läbi vaatama kaebaja 10.08.2006 vaide ja tegema selles osas uue vaideotsuse.
- Hinnang kahju hüvitamise nõudele Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesoleval juhul on kaebaja leidnud, et talle on tekitatud kaevatud vaideotsusega kahju summas 684 krooni ja 40 senti, so summa, mille kaebaja maksis OÜ-le Pindi Kinnisvarahaldus 4 täiendava kütteseadmete kontrolli eest (21.11.2006 akt tl 26). Et kahju oleks võimalik hüvitada, peab kahju tekitanud akti ja väidetavalt tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos, st et kaevatud akti andmine pidi vääramatult kaasa tooma raha maksmise kaebaja poolt. Kohtu hinnangul seda toimunud ei ole, mistõttu jääb kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Kaevatud vaideotsusega kohustati kaebajat tagama elamus gaasikütteseadmete normaalne äratõmme ja esitama vastustajale sellekohane akt. Uue korstnapühkija kutsumine ei muutnud midagi Lõime 29 gaasikütteseadmete äratõmbes, korstnapühkija vaid kontrollis ventilatsiooni ja gaasilõõride tõmmet, kuid ei teinud midagi elamu gaasikütteseadmete äratõmbe paremaksmuutmiseks. Seega ei olnud korstnapühkija tellitud ja vastav raha makstud mitte selleks, et püüda täita kaevatud vaideotsust (parandada äratõmmet), vaid pigem selleks, et luua ennast õigustav tõend kohtumenetluses, näitamaks, et kaevatud vaideotsus on sisuliselt põhjendamata. Viimast eesmärki kaebaja aga ei täitnud, kuivõrd ka nimetatud akt pigem toetab vastustaja väiteid, kui lükkab neid ümber. Seega ei saanud nimetatud kulutus summas 684,40.krooni olla tehtud vaideotsuse täitmiseks, kuivõrd tl-lt 83 nähtuva korstnapühkija seletuse kohaselt ei lastudki teda katusele ja pööningule seadmeid vaatama. Põhjusliku seose puudumise tõttu kaevatud akti ja väidetavalt tekkinud kahju vahel jääb kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
- Menetluskulud Pooled ei ole kohtule esitanud taotlusi menetluskulude hüvitamiseks vastaspoolelt, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Maret Altnurme Kohtunik 5