lg 1 p 4 alusel, kuivõrd 09.11.2006 seisuga oli kaebuse esitaja üleliigse laovaru tasu ja sellelt intressi arvestamist sisaldavad kirjed maksuhalduri elektroonilises andmebaasis tulenevalt 06.10.2006 Tallinna Halduskohtu otsuses toodust kustutatud. 15.11.2006 tegi kohus kaebajale kohtunõude küsimaks, kas kaebaja on menetluse osalise lõpetamisega nõus ning kas kaebaja jääb oma tühistamiskaebuse juurde. 27.11.2006 esitas kaebaja kohtule oma seisukoha, mille kohaselt on kaebaja nõus kohustamistaotluse osas menetluse lõpetamisega
Kaebaja teatas samuti, et jääb oma tühistamistaotluse juurde ja palub selle läbivaatamist kohtu poolt kirjalikus menetluses. Tallinna Halduskohtu 28.11.2006 määrusega lõpetas kohus haldusasjas menetluse
lg 1 p 4 alusel nõude osas, millega kaebaja taotles MTA kohustamist sooritamata toimingu (lõpetada intresside arvestus ja kõrvaldada elektroonilisest süsteemist Altromax Grupp OÜ üleliigse laovaru tasu nõue ja sellelt arvestatud intressid) sooritamiseks. MTA 14.09.2006 otsuse nr 6-2/270 tühistamise nõude osas jätkas kohus menetlust. Kaebuse põhjendused 12.07.2006 tegi Tallinna Halduskohus kohtumääruse (asjas nr 3-06-1196 ja 24.08.2006 liidetud haldusasjaga nr 3-04-403), millega rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas MTA 25.05.2006 maksuteate nr 12-5/21 täitmise selliselt, et maksuhalduril on lubatud maksuteate täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 15 nimetatud täitetoiminguid. Kaebaja on seisukohal, et talle määratud esialgne õiguskaitse näeb ette maksunõude tagamise võimalust, kuid ka intresside arvestamise ajutist keeldu ning vastustajal ei ole õigust arvestada peatatult maksunõudelt intresse, sest sisuliselt ei toimi kaebaja õigusvastaselt, kui ei tasu maksusummat ning sanktsioonid ei ole tema suhtes kohaldatavad. Nõude täitmine on kohtumäärusega peatatud, nõue ei ole sissenõutav ning vastustajal ei ole ka õigust nõuda intressi täitmata maksukohustuselt, sest õiguslikus mõttes täitmata maksukohustust ei eksisteeri. Kuigi võib eksisteerida maksukohustus iseenesest, mille üle käib vaidlus, et tohi seda samastada täitmata maksukohustusega MKS mõttes, mis annaks aluse maksuintressi arvestamiseks. Kaebajale võimaldatud esialgse õiguskaitsega peaks olema hõlmatud ka intresside nõudmise peatamine. Põhikohustuse peatamine hõlmab ka kõrvalkohustuste peatamist. Intress on sanktsioon õigusvastase käitumise korral. Intresside arvestamine tähendab seda, et maksunõue, mille suhtes täitmine on peatatud, on sisestatud elektroonilisse maksuameti süsteemi, sellelt arvestatakse intressi ja seetõttu on kaebajal igapäevane maksude tasumise arvestus oluliselt häiritud. Olukord võib lõppeda sellega, et kaebaja satub maksuvõlglaste avalikku nimekirja, olemata seejuures tegelikult maksuvõlglane. Kaebajal puudub kindlus, et intressiarvestuse kajastamist ei alustata uuesti ükskõik millisel ajahetkel. Maksuteate tühistamine ei tähenda seda, et MTA taganeks oma sisulistest seisukohtadest intressiarvestuse õiguse osas üldiselt või loobuks intressinõudest. Seetõttu on valesti motiveeritud ka MTA 14.09.2006 otsus, mille tühistamist kaebaja nõuab. Vastustaja MTA vastulause ja taotlus 2 MTA 14.09.2006 otsus nr 6-2/270 on õiguspärane ja kehtetuks tunnistamisele ei kuulu, MTA palub jätta kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur on seisukohal, et kohtumenetluse käigus antud esialgne õiguskaitse, millest tulenevalt puudub maksuhalduril õigus pöörata sissenõuet kaebuse esitaja rahalistele nõuetele ja varalistele kohustustele, ei muuda kehtetuks üleliigse laovaru tasu maksmise kohustust ega peata sellest tulenevat intressarvestust. Üleliigse laovaru tasu seaduse (ÜLTS) § 17 lg-st 2 ja § 15 lg-st 5 tuleneb maksuhalduri kohustus arvestada tasumisele kuuluvat intressi. Intressikohustus kujutab endast objektiivset vastutust - kohustuse tekkimine ei eelda kohustatud isiku süülist käitumist tasumisele kuuluva summa tähtajaks tasumata jätmise korral. MKS § 31 lg-st 2 tulenevalt tekib lg 1 p-s 5 sätestatud intressi tasumise kohustus seadusega sätestatud tingimuste saabumisel. Juhul, kui kohustatud isik ei täida intressi arvestamise ja tasumise kohustust, on maksuhalduril õigus esitada intressinõue MKS § 115 lg 3 alusel. Seega, tasumisele kuuluva intressisumma sissenõudmiseks esitatav intressinõue mitte ei tekita õigussuhet (intressi tasumise kohustust), vaid üksnes tuvastab selle. Tähtpäevaks tasumata laovaru tasult arvutatakse intressi kogu viivitatud aja eest, sõltumata sellest, kas võla sissenõudmiseks on maksuhalduri poolt antud haldusakte või tehtud meeldetuletusi. Maksuhaldur juhib siinkohal veel tähelepanu asjaolule, et intressi arvestamine peatub üksnes MKS § 119 lg-s 1 sätestatud juhtudel. MKS ei näe ette esialgse õiguskaitse korras maksuhalduri rahalist kohustust sisaldava haldusakti täitmise peatamisel intresside arvestamise peatamist. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses
Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Kaebaja õiguste rikkumine/põhjendatud huvi olemasolu
lg 1 p 4 tähenduses Käesolevas haldusasjas oli kaebaja põhinõudeks ja -eesmärgiks MTA kohustamine intresside arvestuse lõpetamiseks ja MTA elektroonilisest süsteemist Altromax Grupp OÜ üleliigse laovaru tasu nõude ja sellelt arvestatud intresside kõrvaldamiseks. Selle nõude osas on asja menetlus lõpetatud
Kaebaja poolt esitatud tühistamiskaebus tuleb kohtu poolt läbi vaadata sisuliselt, kuna kaebaja ei ole andnud nõusolekut selles osas menetluse lõpetamiseks ja kohtu arvates esineb kaebajal põhjendatud huvi tühistamiskaebuse läbivaatamiseks (
lg 1 p 4) ehkki kaevatud MTA 14.09.2006 otsusel puudub täna iseseisev õiguslik mõju kaebaja õigustele. Riigikohtu praktikast tulenevalt saab põhjendatud huvina vaadelda ka kaebaja preventiivseid eesmärke ehk konkreetsel juhul asjaolu, et kaebaja tulevikus ei satuks tulenevalt haldusorgani käitumisest sarnasesse situatsiooni. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kuigi tänaseks on kaebaja maksuvõlg ja intress MTA elektroonilisest süsteemist kustutatud, ei ole maksuvaidlus selles asjas veel oma lõplikku lahendit leidnud, mistõttu ei ole võimatu sarnase situatsiooni tekkimine teistkordselt. Selle vältimiseks ongi kaebaja jäänud oma tühistamiskaebuse juurde ning kohtul tuleb sellele anda sisuline hinnang. Sisuline hinnang kaebaja väidetele ÜLTS § 15 lg 5 kohaselt arvestatakse tähtpäevaks maksmata laovaru tasult intressi vastavalt MKS-s sätestatule. Intress maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus (MKS § 31 lg 1 p 5), mis täidab nii kahju hüvitamise kui ka mõjutusvahendi funktsiooni. Maksukohustuslasel tekib intressikohustus siis, kui ta viivitab maksu tasumisega (MKS § 115 lg 1). Maksuvõlalt arvutatakse intressi kogu viivituse aja eest ning intressi arvutamine on välistatud üksnes MKS §-s 119 loetletud juhtudel. Intressikohustus eeldab põhivõla kehtivust. 3 Haldusasjas nr 3-06-1196 esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse.
lg 3 p 1 kohaselt saab halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu 12.07.2006 määrusega (tl 8-9) rahuldati taotlus osaliselt ja peatati MTA 25.05.2006 maksuteate nr 12-5/21 täitmine selliselt, et maksuhalduril oli lubatud maksuteate täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid. Seega ei peatanud halduskohus maksuteate kehtivust, vaid üksnes osaliselt selle täitmise kohtumenetluse ajaks, kusjuures maksuhalduril säilis akti täitmiseks õigus kanda vara võõrandamise keelumärkeid registritesse. See tähendab, et täitmata maksukohustus jäi kehtima ning koos sellega ka intressi tasumise kohustus. Kui kohus oleks peatanud maksuteate kehtivuse kohtumenetluse ajaks, tähendanuks see, et sellel ajal põhivõlga ei eksisteeri ning ühes sellega ei saa eksisteerida ka kõrvalkohustust. Käesoleval juhul jäid aga nii põhi- kui ka kõrvalkohustus tulenevalt esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusest kohtumenetluse ajaks kehtima. Vastavalt väär on seega kaebaja seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega tekkis olukord, kus täitmata maksukohustust ei eksisteerinud. Kui kaebaja leidis, et teda selline esialgne õiguskaitse ei rahulda või tekitab talle pöördumatuid tagajärgi juba kohtumenetluse ajal, saanuks kaebaja lisaks taotleda kohtult kaevatud makseteatise kehtivuse peatamist või esitada 12.07.2006 esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse. Eeltoodust tulenevalt on kaebus alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud Vastavalt
lg-le 1 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda tühistamiskaebuse lahendamisel. 28.11.2006 määrusega lõpetas kohus asjas menetluse
lg 1 p 4 alusel nõude osas, millega kaebaja taotles MTA kohustamist sooritamata toimingu (lõpetada intresside arvestus ja kõrvaldada elektroonilisest süsteemist Altromax Grupp OÜ üleliigse laovaru tasu nõue ja sellelt arvestatud intressid) sooritamiseks. Kohus määras, et lahendab menetluskulude jagamise küsimuse kohtuotsusega.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Kaebaja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 80.- krooni (tl 21) ning õigusabikuludest summas 8045.- krooni (arve tl 43 ning selle tasumist tõendav maksekorraldus tl 49). Menetluskulude kandmine asjas on tõendatud.
lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Seega tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 80.- krooni. Arvestades, et ca 2/3 kaebaja poolt esitatud nõude osas kuulus menetlus asjas lõpetamisele
lg 1 p 4 alusel, mõistab kohus kaebaja kasuks vastustajalt välja õigusabikulud summas 5365.- krooni ehk ca 2/3 taotletud summast. Maret Altnurme Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.