3-06-1023/7

3-06-1023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-06-1023 Haldusasi A.T.i kaebus AS Falck Eesti 13.04.2006 viivistasu otsuse nr VTO 126710 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 11.01.2007 Menetlusosalised A.T. – kaebuse esitaja; Katrin Ametmaa – kaebuse esitaja volitatud esindaja; Paavo Paal – vastustaja AS Falck Eesti volitatud esindaja RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).
3. Mõista kaebuse esitajalt vastustaja AS Falck Eesti kasuks välja kohtukuluna õigusabikulud summas 400.- kr (HKMS § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 16.01.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD 13.04.2006 koostas AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja A.S. VTO nr 126710, kuna sõiduauto VW 828MDY oli pargitud tasulisel parkimisalal aadressil Vase tn 5 parkimistasu maksmata. VTO koostati liiklusseaduse (LS) § 502 lg-te 1 ja 6 alusel ning määrati viivitasu summaks 480.- krooni. Tallinna Halduskohtule esitas kaebuse märgitud VTO tühistamiseks sõiduki kasutaja A.T.. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1 Kaebuse sisu ja taotlus 13.04.2006 kell 15.20 parkis kaebaja sõiduauto VW 828MDY Vase tn 5 lasteaia juurde. Parkimiskella paigutas kaebaja armatuurlauale näiduga 15.
4. Naastes 6-7 minutit hiljem laps süles auto juurde, koostasid parkimiskontrolörid samal ajal viivistasu otsust. Kviitung oli koostatud kell 15.20.
5. Kaebaja leiab, et käitus õiguspäraselt ning mäletab täpselt, et fikseeris parkimiskella näiduks 15.20 ja lahkus Siisikese Lasteaeda. Kaebaja arvab, et tema auto armatuurlaual nähtav parkimiskella näit fikseeriti tahtlikult valesti, kuna parkimiskontrolörid olid isiklikult auto kõrval ja nägid, kui kaebaja parkimiskella armatuurlauale asetas ja autost väljus. Viivistasu otsus on valesti koostatud ning kaebaja palub selle tühistamist. Kaebaja on sõiduki kasutajana seisukohal, et vastavalt LS § 502 lg-le 2 on temal kohustus viivistasu maksta ja seega ka õigus seda vaidlustada halduskohtus. Vastustaja AS Falck Eesti vastulause ja taotlus Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja seda alljärgnevatel põhjustel. LS § 501 lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Mootorsõiduk Volkswagen (reg. märk 828 MDY) oli 13.04.2006 kell 15.20 pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal Vase 5 ilma, et oleks parkimise eest tasutud. Mootorsõiduki juhi poolt parkimiskella abil teada antud parkimise algusaeg (kell 16.35) ei võimaldanud viivistasu otsuse koostamise hetkel tasuta parkida. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohus kuulas istungil tunnistajana üle AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja A.S.’i. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Kaevatud VTO ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. LS § 502 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Kaebaja poolt kohtule esitatud sõiduki registreerimistunnistusest (tl 16) nähtuvalt on sõiduki omanikuks Ühisliisingu AS ning vastutavaks kasutajaks OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus. Kaebuse esitaja on üksnes sõiduki kasutaja, kuid mitte vastutav kasutaja. Seega puudus kaebuse esitajal LS-st tulenev kohustus viivistasu tasumiseks (kaebaja ei ole ei sõiduki omanik ega vastutav kasutaja). Kaevatud viivistasu otsus ei riiva A.T.i subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub tal ka õiguskaitse vajadus. Ainuüksi seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaevatud viivistasu otsus saaks rikkuda sõiduki vastutava kasutaja OÜ Põltsamaa Meierei 2 Juustutööstus või Ühisliisingu AS-i subjektiivseid õigusi, kuid nemad ei ole käesolevas haldusasjas kaebust esitanud. Ka ei ole kaebaja esitanud kaebust OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus esindajana äriühingu nimel. Kui kohus asub seisukohale, et kaevatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, ei pea ta andma hinnangut kaevatud akti kohta sisuliselt. Menetlusökonoomia printsiibist tulenevalt peab kohus seda aga käesolevas haldusasjas vajalikuks. 13.04.2006 VTO nr 126710 õiguspärasus LS § 501 lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas esitatud vastustaja poolt piisavalt tõendeid selle kohta, et kaevatud VTO on koostatud õiguspäraselt. Asjaolu, et mootorsõiduk Volkswagen (reg. märk 828 MDY) oli 13.04.2006 kell 15.20 pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal Vase 5 ning et parkimiskella näit sellel ajal oli 16.35, on tõendatud järgmiste tõenditega nende koosmõjus ja vastastikuses seoses: 1) VTO (tl 3) ärakiri, millest nähtuvalt on VTO-l kirjeldatud asjaolud pannud kirja VTO koostaja A.S. ning nende õiguspärasust on oma allkirjaga kinnitanud VTO koostaja paarimees Martin Tubalkain; 2) Fotod (tl 31-34), millest nähtuvalt parkis märgitud sõiduauto 13.04.2006 kell 15.19, kuid parkimiskell sõiduki armatuurlaual näitas üheselt 16.
6. Vaidlus poolte vahel puudub selles, et parkimiskohaks nimetatud fotodel on tasuline parkimisala aadressil Vase 5; 3) Tunnistaja A.S.´i ütlustega kohtuistungil (kohtuistungi protokoll tl 72), mille kohaselt ei tea ta, et temal oleks võimalik fotoaparaati ümber seadistada ei selle kuupäeva ega kella-aja osas ning tema seda teinud ei ole. Kaevatud VTO on tema koostatud ning seda on oma allkirjaga kinnitanud tema paarimees, kes on ka näha toimikusse lisatud fotodelt. Kõik fotod tehakse ajalises järjestuses ja antakse selliselt pärast vahetuse lõppu ära. Hommikul vahetust alustades saadakse kätte tühi fotoaparaat. 4) Mobiilside päringu väljavõte (tl 66), millest nähtuvalt on parkimiskontrolör kontrollinud 13.04.2006 kell 15.20 sõiduki 828MDY parkimise eest tasumist mobiili teel. Kaebaja omalt poolt ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema väide, mille kohaselt näitas parkimiskell sel päeval parkides 15.20, oleks õige. Seega on kaebaja väide täiesti paljasõnaline. Kohus ei kahtle selles, et kell 15.20-15.26 võis kaebaja viibida Siisikese Lasteaias oma lapsel järel (õpetaja vastavasisuline kinnitus tl 5), kuid see ei tõenda, et kaebaja ei eksinud parkimiskella näidu seadmisel. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja poolt esitatud fotode autentsuses. LS ega ka ükski muu õigusakt ei kehtesta nõuet viivistasu otsuse koostamise juurde fotode tegemisel fotoaparaadi taatlemiseks. Ka kaebaja vastupidine väide on jäänud paljasõnaliseks. Vastustaja on nimetatud fotod esitanud tõendina kohtumenetluses ja kohus peab neid usaldusväärseiks. Puudub mõistlik põhjus oletada, et vastustaja linnatranspordi teenindajatel on võimalus luua kohtumenetluse jaoks suvalisel ajahetkel tõendeid mingi VTO kinnituseks - neil puudub selleks ka igasugune isiklik huvi. Seega on vastustaja poolt esitatud tõenditega nende kogumis üheselt tuvastatud, et kaevatud VTO-l kirjas olevad andmed vastavad tõele ja VTO on koostatud õiguspäraselt. Seevastu kaebaja ei ole oma väite kinnituseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Käesoleval juhul on kaks 3 AS Falck Eesti linnatranspordi teenindajat olnud ühiselt veendunud parkimiskella näidus ning kohtul puudub alus selles kahelda: linnatranspordi teenindajatel puudub isiklik huvi ja kasu viivistasu otsuste vormistamisel. Kohus saab eelnevast järeldada vaid üht: eksijaks parkimiskella näidu hindamisel oli kaebaja, mitte linnatranspordi teenindajad. VTO materiaalset õiguspärasust ei saa mõjutada ei üheminutiline erinevus fotoaparaadi ja mobiilside päringu kella-ajas ega ka parkimistasu maksmise kontrollimise protseduuri läbiviimise järjekord iseenesest (kaebaja vastavasisulised väited kohtuistungil). Eeltoodud asjaolusid kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et A.T. parkis sõiduauto VW 828MDY kell 15.20 (parkimiskella näit 16.35) avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Seega on viivistasu otsus koostatud sisuliselt õiguspäraselt ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtukulude jagamine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, menetluskulud. Vastustaja on taotlenud kaebajalt kohtukuludena 708.- kr hüvitamist. Kohtukulu dokumentidena on kohtule esitatud OÜ Aksum Konsult arve nr 105-06 ning selle tasumise kinnitus (tl 65-68). Õigusabikulude tasumine on tõendatud. Kohtupraktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud, et arvestades viivistasuotsuste peale esitatavaid massilisi kaebusi, on kõrvalise õigusabi kasutamine vastustaja poolt põhjendatud. Kohus peab siiski õigusabikulusid põhjendamatult suureks ning vähendab neid HKMS § 87 lg 2 alusel. Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust, peab kohus põhjendatud kuluks 400.- kr, mis tuleb kaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja mõista. Maret Altnurme Kohtunik 4