) § 174 lg 1 alusel menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Kostja menetluskuluks oli õigusabikulu 5950 krooni. Esimese astme kohtu määrus 2. Harju Maakohtu kohtunikuabi 06.12.2006 määrusega jäeti kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Kuivõrd 11.10.2006 kohtuotsusega, mis jõustus 14.11.2006, on hagejalt välja mõistetud kohtukulud, kuid kostja menetluskulud on kohtuvälised kulud, siis tuli kostja avaldus jätta rahuldamata. Menetluskulusid saab rahaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Määruskaebus ja selle põhjendused 3. S AS palus kohtumääruse tühistada ning teha uus määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuna kohus lähtus 11.10.2006 otsuses
lg-st 1, sai kohus otsustada üksnes menetluskulude, mitte kohtukulude jaotamise üle. Kostja taotles kõigi menetluskulude jätmist hageja kanda. Antud juhul tuleb termineid „kohtukulud“ ja „menetluskulud“ käsitleda samana, kuna kohtuotsusega jäeti hagi täies ulatuses rahuldamata ning sellest tulenevalt kannab kõik kohtumenetlusega seotud kulud hageja. Lahendades kohtumenetlusega seotud kulude jaotust
lg 1 alusel, saigi Harju Maakohus lahendada menetluskulude jaotust, mitte üksnes kohtukulude jaotust selle kitsamas mõistes, mis tuleneb
Lisaks
lg 2 näeb ette poole, kelle kahjuks otsus tehti, kohustuse hüvitada teisele poolele kohtuvälised kulud, st ka esindaja kulud. 4. Harju Maakohtu kohtunikuabi võttis 24.01.2007 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle
Harju Maakohtu 06.02.2007 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning edastati Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt saab vastavalt
lg-le 1 menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kostjal tuleb esitada menetluskulude vaidlustamiseks apellatsioonkaebus. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb
6. Menetluskulude kindlaksmääramine toimub
§-s 174 sätestatud korras.
lg 1 järgi toimub menetluskulude rahaline kindlaksmääramine lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. Kohus leidis õigesti, et menetluskulude kindlaksmääramise määrusega ei saanud kohus hagejalt välja mõista kostja esindaja kulusid, kuna 11.10.2006 otsuses määras kohus kindlaks üksnes kohtukulude jaotuse, jättes need hageja kanda. Muude menetluskulude (sh advokaadikulude) jaotust kohus otsuses kindlaks ei määranud.
§-dest 138, 143 ja 144 tuleneb, et menetlusosaliste esindajate kulud ei kuulu kohtukulude koosseisu. Ka kohtule esitatud kohtuvigade parandamise taotluses on kostja ise leidnud, et termini „kohtukulud“ kasutamine kohtuotsuses välistab hageja kanda jäetud kostja kuludest kohtuvälised kulud, milleks on kostja esindaja kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise määruses ei saa muuta menetluskulude jaotust, mis on kindlaks määratud kohtuotsuses. Menetluskulude ja kohtukulude selge eristamine seaduses ei võimalda kohtul käsitleda neid mõisteid antud juhul samadena. Kohus märkis õigesti, et tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonkaebuses. Asjaolu, et kohtuotsuses ei ole tegemist kirjaveaga ning ilmse ebatäpsusega, kinnitab see, et vaatamata kohtuvigade parandamise taotlusele ei teinud kohus otsuse parandamise määrust. Ande Tänav Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.