← Eesti

2-06-6156/3

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-06-6156

  1. november 2006, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad T.S hagi V.S vastu elatise nõudes Hageja T.S Kostja V.S Hagimenetlus
  2. november 2006, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova Hageja Tatjana Stankevitšute Jätta T.S hagi rahuldamata Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-6156 kannab hageja T.S Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on 22.11.
  3. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 21.03.2006 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja isaks V.S. Kostja toetas hagejat materiaalselt kuni selle ajani, kui hageja sai 18-aastaseks. Käesoleval ajal hageja jätkab õpinguid Sillamäe Vanalinna koolis. Põhjendades oma nõuet PKS § 60 lg 2 ja 61 lg 4 hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisraha igakuise summana 720 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja vastusele ta ei keeldu oma tütrele elatise maksmisest. Pärast tema täisealiseks saamiseni kostja jätkas elatise ülekandmist summas 750 krooni tema endise abikaasa – Galina S pangaarvele nr 1104886145 Hansapangas. Seetõttu, et G.S praegu ei tööta, nõutakse sotsiaalabiametis teatist sellest, et tütar saab elatist. Tütar esitas hagi kohtusse ainult seetõttu. KOHTUISTUNG Kohtuistungil toetas hageja oma nõuet ja selle põhjendusi. Hageja kinnitas kostja sõnu sellest, et kostja jätkab peale hageja täisealiseks saamist igakuiselt elatiset maksmist hageja ülalpidamiseks Tsiviilasi nr 2-06-6156 summas 750 krooni. Kohtuotsust elatise väljamõistmiseks on vaja hageja emale sotsiaaltoetuste saamiseks. Praegu ema läheb tööle ja erilist vajadust kohtuotsuses ei ole. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast on teadlik, mitteilmumise põhjusest kohut ei teavitanud. Hageja palus vaadata asja läbi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kuna kostja oli õigeaegselt teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, kuid kohtuistungile ei ilmunud ja ei teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest, otsustas kohus vaadata asja läbi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Tõendamist on leidnud asjaolu, et hageja sündis 08.03.1988, tema ema on G.S ja isa on V.S. Nimetatud asjaolu tuvastas kohus T.S sünnitunnistusega III-ЛА №
  4. Seega sai hageja täisealiseks 08.03.
  5. Vastavalt Sillamäe Vanalinna kooli 17.03.2006 tõendile nr 685 õpib hageja 2005/6 õppeaastal selle kooli 11a klassis. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 ja § 63 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vanemalt välja elatise täisealiseks saanud isiku nõudel. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 (redaktsioon alates 01.06.2005) kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 21.03.
  6. Perekonnaseaduse mõttest lähtudes mõistab kohus vanemalt välja elatise täisealiseks saanud isiku nõudel, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kuid tsiviilasja toimikus olevate tõenditega on tõendamist leidnud asjaolu, et peale hageja täisealiseks saamist jätkas kostja elatise väljamaksmist summas 750 krooni igakuiselt. seda kinnitas ka hageja. Hageja nõudis kostjalt elatise väljamõistmist summas 720 krooni, seega isegi vähem kui kostja vabatahtlikult maksab. Kuna kostja täidab vabatahtlikult oma täisealiseks saanud õppiva lapse ülalpidamiskohustust hagejat rahuldava summa ulatuses, ei näe kohus käesoleval ajal seadusliku alust elatise väljamõistmiseks kohtuotsuse alusel. Seega leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas 2

(3)Tsiviilasi nr 2-06-6156 kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab T.S, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.