Obsah (5)

§ 24§ 47§ 92§ 93§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-1279 Haldusasi N.B.´i kaebus Tallinna Transpordiameti 29.05.2

§ 24lg 1 p 4).

1. Tagastada N.B.´i, isikukood: xxxxxxxxxx (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispank) Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv 14.49 krooni, mis tasuti 03.07.2006.a. kaebuselt haldusasjas nr 3-06-1279
2. Käesoleva määruse ärakiri saata menetlusosalistele ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 47¹ lg 2 ja 3).

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 27.06.2006.a. saabus kohtusse N.B.´i kaebus Tallinna Transpordiameti 29.05.2006.a. viivistasu otsuse nr VTO 134718 tühistamiseks, mille kohus võttis oma 03.07.2006.a. määrusega menetlusse.
2. 15.12.2006.a. teatas vastustaja AS Falck Eesti kohtule, et Tallinna Transpordiamet tunnistas oma 13.12.2006.a. teatisega nr 5-4/06/3659 kehtetuks kaebaja poolt vaidlustatud 20.05.2006.a. viivistasu otsuse nr VTO 134718 ja palus lõpetada haldusasja menetlus.
3. 18.12.2006.a. toimunud kohtuistungil teatas kaebuse esitaja, et nõustub menetluse lõpetamisega ning esitas kohtule ka kohtukulude nimekirja. Kaebaja palub tagastada tasutud riigilõiv 14.49 krooni kaebaja arveldusarvele SEB Ühispangas a/a nr xxxxxxxxxxx ning hüvitada õigusabikulud 3850 krooni ulatuses. Arve tasumist tõendavat dokumenti kaebajal esitada ei ole, kuna teostas selle töö ise ja töö eest ei ole veel tasunud. Kaebaja märgib, et tal 1 on inseneri haridus, kuid juriidilist haridust ei ole. Kaebaja on kohtule teatanud, et on Integratsiooni Toetuse Fondi töötaja, osanik. Kaebaja esitab kohtukulu nõude, kuna ta raiskas enda aega iseenda esindamiseks ja loeb, et selleks kulus 11 töötundi. Kaebaja leiab, et arvet ei pea tasuma, et tõendada kulu. Kaebaja kinnitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on talle teada.
4. AS Falck Eesti esindaja on seisukohal, et õigusabi kulu halduskohtumenetluses peab olema kantud, et oleks võimalik taotleda selle hüvitamist. Samuti leiab vastustaja, et see töötundide arv ei ole reaalne arvestades kaebust, mis koosneb ainult mõnest reast, samal ajal oli esitatud mitu ühesugust kaebust, mistõttu palub jätta kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kuna käesoleva kaebuse esemeks olev haldusakt on käesolevaks hetkeks kehtetuks tunnistatud, lõpetab kohus käesoleva asja menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

6. Kaebajal on õigus menetluskulude hüvitamisele, kui menetlus lõpetatakse

§ 24

lg 1 p 4 sätestatud alusel (

§ 92

lg 5).

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

7. Kaebuse esitaja esindaja on palunud hüvitada õigusabikulu summas 3850 krooni. Tasutud on riigilõiv summas 14.49 kr. Kaebaja on kohtule esitanud Integratsiooni Toetuse Fondi 07.12.2006.a. arve nr 01/29/2006 summas 3850 krooni. Arve selgituseks on märgitud: õigusabi eest (Haldusasja nr 3-06-1947) 11 tundi. Tunni hinnaks on märgitud 350 krooni. Arve tasumist tõendavaid dokumente ei ole kaebaja kohtule esitanud. Seejuures on kaebaja kohtuistungil märkinud, et nimetatud arvet kaebaja ei ole veel tasunud. Kohus leiab, et taotlus kohtukulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et riigilõiv kuulub tagastamisele.

§ 93

lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral halduskohtumenetluses menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei ole kohtule esitanud korrektset kohtukulu dokumenti ehk arvet. Kaebaja poolt esitatud arve kannab teise haldusasjas numbrit, mille üheks menetlusosaliseks on samuti kaebaja. Isegi kui esitatud arvele on ekslikult märgitud vale haldusasja number, ei saa kohus kaebaja taotlust rahuldada, kuna esitatud arve ei ole tasutud ehk kulu ei ole kantud. 2 Teiseks toob kohus välja asjaolu, et vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 218 lg 1 võib lepinguline esindaja kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras; 2 1) muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse

1. aasta
2. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib menetlusosalise töötaja või teenistuja kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks Seega eeltoodust tulenevalt kaebaja ei saa olla kohtuvaidluses esindajaks, kuna kaebajal puudub juriidiline haridus. Samuti ei ole käesoleval juhul tegemist ühegi teise juhuga, mille puhul kaebaja saaks olla ise enda lepinguline esindaja. 8.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulud halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Seega tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 14.49 krooni, mis tasuti kaebuselt Tallinna Transpordiameti 29.05.2006.a. viivistasu otsuse nr VTO 134718 tühistamiseks. Karin Kalmiste Kohtunik 3