TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-778 Otsuse avalikult kuulutamise 23.10.2006, aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi XXX OÜ esindaja advokaat Indrek Veso kahju hüvitamise nõue Haridus- ja Teadusuministeeriumi vastu. Asja läbivaatamise kuupäev 09.10.2006 , avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud XXX OÜ seaduslik esindaja Eduard Tani, advokaat Indrek Veso; Vastustaja: Haridus- ja Teadusministeerium, Esindaja Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroo jurist Sirje Soo. Resolutsioon Rahuldada XXX OÜ esindaja advokaat Indrek Veso kaebus osaliselt. Mõista välja Haridus-ja Teadusministeeriumilt XXX OÜ kasuks summa kr. 36.592,30 (kolmkümmend kuus tuhat viissada üheksakümmend kaks krooni ja 30 senti). Mõista välja Haridus- ja Teadusministeeriumilt XXX OÜ kasuks riigilõivu 1.097.80 krooni. Kohtuotsuse edasikaebe kord: Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 23.10.
- Asja materjalide kohaselt on Haridusministeeriumi 20.12.2000 ministri käskkirjaga nr. 437 korraldanud riigivara müük, mille kohaselt on otsustatud müüa avalikul suulisel enampakkumisel Viljandi maakonnas, Viiratsi vallas Vana-Võidu külas asuvad noorkarjalaut ja pumbamaja alghinnaga 36.230.- krooni. Ning määratud on müügi vahetuks korraldajaks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Ajaleht „Postimees“ väljatrükist 27.12.2000 nähtuvalt on avaldatud suulise enampakkumise teated. 12.01.2001 toimunud enampakkumisel osales üks pakkuja, see oli XXX OÜ , kes pakkus hinna, millega teda tunnistati ka avaliku enampakkumise võitjaks. Avaliku enampakkumise protokollist nähtuvalt on objekt Viljandi maakonnas, Viiratsi vallas VanaVõidu külas asuvad noorkarjalaut ja pumbamaja koormatud rendilepinguga, mis on sõlmitud 15.08.2000.a. OÜ XXX ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli vahel. Enampakkumise protokoll on kinnitatud haridusministri poolt. Kaebaja on tasunud enampakkumise osalemiseks 1% osavõtutasu ja 10% tagatisraha kokku kr. 36.592,30 krooni. Notaris ostu-müügi tehingut ei vormistatud, kuna selgus, et vara - ehitised, mida sooviti võõrandada, oli vallasasi ning ehitiste alune maa on juba kinnistatud (riigimaa) ning ehitisi ei ole võimalik eraldi osadena võõrandada. Haridus- ja Teadusministeerium on tunnistanud , et vara müük on peatatud seoses korraldajate poolt ebakorrektselt ettevalmistatud vara müügiga. Kuna hoone müük on veninud ning hooneid ähvardas hävinemisoht, oli sunnitud kaebaja tegema investeeringuid hoonetele. Enampakkumise objektiga külgnev maa eraldati kinnistust ja moodustati eraldi kinnistu 03.08.2001 suurusega 4,17 ha (Noorkarja kinnistu). Kaebaja on soovinud osta kinnistut, kus asuvad kaebajale kuuluvad hooned. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool on teinud 20.06.2005 taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara – Noorkarja kinnistu müügiks. 14.07.2005 Haridus- ja Teadusminister on andnud käskkirja nr. 616 riigivara müügi kohta, kus otsustati müüa avalikul suulisel enampakkumisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli valduses olev Noorkarja kinnistu 4,17 ha koos hoonetega : noorkarjalaut, pumbamaja, silohoidla, tuletõrje veehoidla ja tsistern alghinnaga 100.000.- krooni ning müügi vahetuks korraldajaks on määratud Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. 24.08.2005 on ilmunud Ametlikes Teadaannetes uus enampakkumisteade Noorkarja kinnistu suurusega 4.17 ha müügiks. Enampakkumise võitjaks on osutunud OÜ XXX ning Eesti Vabariigi ja Arnika vahel sõlmiti 24.11.2005 notariaalne ostu-müügi leping Noorkarja kinnistu 4,17 ha ostmise kohta. Müügilepingu objekti hinnaks on märgitud summa 754,000.- krooni, mis kujunes enampakkumise tulemusel ning summa on üle kantud Eesti Vabariigile. Kaebuse kohaselt ollakse seisukohal, et hea halduse kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning ei põhjustata põhjendamatuid kulutusi isikutele. Kaebajale on sisendatud usku ja lootust, et vastavalt kehtivale õiguskorrale saab kaebaja enampakkumise võitjana vara omanikuks. 03.08.2001 moodustati noorkarjalauda ja pumbajaama teenindamiseks vajaliku suurusega eraldi kinnistu, mille pindalaks sai 4,17 ha ning seejärel peatati hoonete võõrandamisprotsess. 24.08.2005 kuulutati välja uus enampakkumisteade Noorkarja kinnistu suurusega 4,17 ha müümiseks avalikul suulisel enampakkumisel , milles kaebaja oli sunnitud osalema, kuna kaebaja oli kinnistule teinud parendusi 218.490.- krooni väärtuses ning vallanud heauskselt Noorkarja kinnistut alates rendilepingu sõlmimisest. Samas nendib kaebaja, et eelmist enampakkumist ei ole tühistatud , ega pole tagastatud ka esimese enampakkumise võidusummat. Kaebaja leiab, et esimene enampakkumine toimub tänaseni , kuna seda pole tühistatud ning teise enampakkumise kohaselt müüdi Noorkarja kinnistu kaebajale 754.000.- krooni eest, siis leiab kaebaja, et temale on tekitatud kahju , mis on enampakkumiste võitude summade vahe, so. 754.000.- - 36.592,30 = 717.407,70 krooni. Kaebaja õigusi on mitteõiguspärase enampakkumisega rikutud, mille tulemusena pidi kaebaja soetama sama vara enam kui 20 korda kallimalt. Juba esimese enampakkumisega pidi kaebajale tekkima võimalus osta noorkartjalaut ja pumbamaja ning sellest tulenevalt võimalus erastada hoonete teenindamiseks vajalik maa. Kaebaja pool taotleb riigivastutuse seaduse alusel välja mõista OÜ XXX kasuks temale tekitatud kahju 717.407, 70 .- krooni. Vastustaja on seisukohal, et kahju nõue on põhjendamatu. Esimese pakkumise müügiobjektiks oli ainult laut ja pumbamaja ning teenindusmaa määramine oleks olnud väiksem kui 4,17 ha, mistõttu ei loe vastustaja põhjendatuks kaebaja õiguspärast ootust osta müügilepingu alusel ostetud kinnistu 4,17 ha suuruses koos selle oluliste osadega ja päraldistega ainult esialgse hinna so. 36.230.- krooni eest. Vastustaja on seisukohal, et lepinguobjekti müügihind 754.000..- krooni on sätestatud müügilepingu p. 3.2 ning käesoleval juhul kaebaja vaidlustab müügilepingu tingimusi. Müügilepingust tuleneva kindluse annab müüjale müügilepingu p.5.5 sätestatu, mille kohaselt peavad kõik lepingu tingimused olema sätestatud notariaalses kokkuleppes ning müügilepingu tingimused on sõlmitud mõlema poole poolt vabatahtlikult. Kohtuistungil möönab vastustaja esindaja, et on nõus tagastama kaebajale summa, mis on seotud esimese enampakkumisega. Kohtu seisukohad: Isikul, kelle õigusi on rikutud halduses õigusvastase avalik-õigusliku tegevusega, on õigus nõuda sellega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada isik sellisesse olukorda, mis oleks võimalikult sarnane olukorraga, milles kahjustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Seega tuleb kahjunõude põhjendatuse üle otsustamisel analüüsida ka kujunenud olukorra majanduslikku külge. Riigivastutuses ei ole kohustatud subjektiks ainult riik, vaid ka kohalikud omavalitsused ja muud avalik-õiguslikud isikud. Selleks, et kontrollida riigivastutuses kahju nõude tekkimist , tuleb lähtuda asjaoludest, kas on olemas avalik-õiguslik suhe, kahju tekkimine, õigusvastane tegu, kas on põhjuslik seos kahju tekkimise ja õigusvastase teo vahel ning kas on ammendunud esmased õiguskaitsevahendid. Antud asjas on Haridusministeerium 20.12.2000 ministri käskkirjaga nr. 437 korraldanud riigivara müügi, mille kohaselt on otsustatud müüa avalikul suulisel enampakkumisel Viljandi maakonnas, Viiratsi vallas Vana-Võidu külas asuvad noorkarjalaut ja pumbamaja alghinnaga 36.230.- krooni. Ning määratud on müügi vahetuks korraldajaks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Ajaleht „Postimees“ väljatrükist 27.12.2000 nähtuvalt on avaldatud suulise enampakkumise teated. 12.01.2001 toimunud enampakkumisel osales üks pakkuja, see oli XXX OÜ , kes pakkus hinna, millega teda tunnistati ka avaliku enampakkumise võitjaks. Avaliku enampakkumise protokollist nähtuvalt on objekt Viljandi maakonnas, Viiratsi vallas VanaVõidu külas asuvad noorkarjalaut ja pumbamaja koormatud rendilepinguga, mis on sõlmitud 15.08.2000.a. OÜ XXX ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli vahel. Enampakkumise protokoll on kinnitatud haridusministri poolt. Kaebaja on tasunud enampakkumise osalemiseks 1% osavõtutasu ja 10% tagatisraha kokku kr. 36.592,30 krooni. Haridus- ja Teadusministeerium on oma kirjas 26.03.2004 teavitanud, et enampakkumine on korraldajate poolt ebakorrektselt ettevalmistatud, mistõttu küll enampakkumine korraldati, kuid tulemusi ei kinnitatud ning vara müük peatati. Samas kirjas on välja toodud ka hoonete rendilepingu vastuolu riigivaraseadusega ning on mainitud, et Arnika ei ole tasunud renditasusid. Rendilepingut, mis on sõlmitud Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ja XXX OÜ vahel , on küll ebakorrektseks peetud, kuid kehtinud on see kuni lepinguobjekti ostu-müügi tehingu sõlmimiseni. Asja materjalidest nähtuvalt on püütud vastustaja poolt probleemi lahendada ning on tunnistatud, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli tegevus on olnud ekslik, et noorkarja lauda hooned on vallasvarana müüki pandud, mida ei olnud notaris võimalik vormistada. Nimetatu tingis uue riigivara müügi korraldamise. Tulenevalt Haridus- ja Teadusministri käskkirjast nr. 616 14.07.2005 ja lähtudes Riigivaraseaduse § 29 lg 1 ja 3 otsustati müüa avalikul suulisel enampakkumisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli valduses olev kinnistu Noorkarja pindalaga 4,17 ha katastritunnusega 89201:001:
- Müügi vahetuks korraldajaks on määratud Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Enampakkumine on korraldatud läbi viia 15.09.2005 ning enampakkumise alghinnaks on määratud 100.000.- krooni. Teise enampakkumise võitjaks tunnistati samuti kaebaja, kuid võitja selgus 754.000.- krooni pealt; kaebuse kohaselt osales enampakkumisel kuus pakkujat. Kaebaja põhjendab kahjunõuet , mida käsitleb enampakkumiste võitude summade vahena754.000 – 36.592,30 = 717.407,70 krooni. Kohus asub seisukohale, et kaebajal on õigus saada tagasi summad kr. 32607,00 ja kr. 3985,30, kokku kr. 36.592,30, mis on tasutud kaebaja poolt seoses esimesel – 12.01.2001 toimunud enampakkumisel osalemisega, mis on nurjunud seetõttu, müügilepingu ette valmistades selgus, et see oli vastustaja poolt ebakorrektselt ja puudulikult ette valmistatud, mille tõttu ei saanud teostada notariaalset tehingut. Kohus ei saa tekitatud kahjuks lugeda summa vahet, mis on esimesel enampakkumisel kaebaja poolt tasutud ja muutunud tõusvalt seoses neli ja pool aastat hiljem läbiviidud uue enampakkumise ajal tasutud summaga. Kohus on seisukohal, et 15.09.2005 läbiviidud enampakkumise tingimused olid kõigile osalejatele teada. Enampakkumise läbiviimisel on ettenägematu asjaolu, kui palju on enampakkumisel pakkujaid ja kui suureks kujuneb pakutav summa. Enampakkumisel oli riigivara müümisel kehtestatud alghind, mis oli 100.000.- krooni ning seega võinuks kaebaja taas olla ainukeseks osalejaks, seega oleks võinud jääda müügihind samaks. Enampakkumise võidab osavõtja, kelle poolt pakutud hind osutub kõrgeimaks. Asjaolu, et kaebajal tekkis õiguspärane ootus saada vara omanikuks ja ta oli sunnitud heas usus ootama, millal ta saab vara omanikuks, ei saa lugeda kaebaja õigusi rikkuvaks, kuna kaebaja sai seoses teise enampakkumise läbiviimise tulemusena vara omanikuks ning kaebaja oli vara kasutaja rendilepingu alusel kuni lepinguobjekti ostu-müügi lepingu sõlmimiseni. Ning juhul, kui enampakkumise võitjaks oleks saanud keegi teine isik, tulnuks kaebaja poolt tehtavad parendused varale lahendada tsiviilmenetluses. Samas ei ole kaebaja vaidlustanud 15.09.2005 toimunud enampakkumise läbiviimist ega tulemusi. Lepinguobjekti müügihind kajastub ostumüügilepingul, kaebajale on teada notari selgitused ning lepingu p. 5.4 kohaselt on ette nähtud lepingu kõik tingimused ja säte, et müüja ja ostja ei loe lepingu osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu ostu-müügilepingus. Asjaolu, et kaebaja oli sunnitud teisel enampakkumisel osalema ning pidi seega võrreldes esialgse enampakkumisel osalemisega tunduvalt suurema summa tasuma , et saada müügiobjekti omanikuks, ei saa lugeda kahju hüvitamise nõude aluseks. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kaebaja kasuks esimesel enampakkumisel tasutud summad, kuna esimene enampakkumine nurjus seoses vastustaja poolt ebakorrektselt ettevalmistatud enampakkumise korraldamisega, mille tulemusi ei kinnitatud. Teisel enampakkumisel kujunes hind tunduvalt kõrgemaks seoses sellega, et osales rohkem osavõtjaid kui esimesel enampakkumisel ning enampakkumise protseduurireeglite kohaselt võidab enampakkumise osavõtja, kelle poolt pakutud hind osutub kõrgeimaks. Kohus rõhutab, et nelja ja poole aastaga on tõusnud kinnisvara hinnad ning pole võimalik ette prognoosida , kelle poolt ning milliseks kujuneb kõrgeim pakutud hind enampakkumisel. Eeltoodu alusel kuulub summa, so. kr. 36592,30, mis on kaebaja esimesel enampakkumisel osalemisel tasunud nii osavõtutasuna, tagatisrahana kui ka enampakkumise võitjana, kaebaja kasuks väljamõistmisele, kuna esimese enampakkumise tulemusi ei saadud kinnitada vastustaja mitteõiguspärase käitumise tulemusena , mille tõttu ei saadud vormistada notaris enampakkumise objekti ostumüügi tehingut. Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 83 lg 1 on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud, HKMS § 83 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, kuulub ka kaebaja poolt tasutud riigilõiv väljamõistmisele. Tulenevalt HKMS § 92 lg 2 kohaselt , kui kaebus rahuldatakse osaliselt, jagatakse ka kohtukulu proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kogu kaebuse pealt kahju nõudes on kaebaja tasunud riigilõivu 21522.00 krooni. Kaebuse rahuldamise korral – välja mõista 36,592,30 krooni, kuulub väljamõistmisele riigilõiv 1.097,80 krooni. Kohtunik Mare Priks