KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-14262 Tsiviilasi H.V. i ja K.-P.V. i hagid E.V. i vastu elatise suurendamiseks ja elatise maksmise tähtaja muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- oktoobri 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.V. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2007 Menetlusosalised ja nende Apellant-hageja H.V. esindajad Apellant-hageja K.-P.V. RESOLUTSIOON Vastustaja-kostja E.V. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu
- oktoobri 2006 otsus osaliselt, s.o E.V. ilt alaealise poja P.-S.V. i ja poja K.-P.V. i kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha selles osas uus otsus, millega -suurendada E.V. ilt Tallinna Linnakohtu 27.04.2004 otsusega H.V. i kasuks alaealise poja P.-S.V. i (sündinud X) ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõista alates 06.06.2006 E.V. ilt H.V. i kasuks välja igakuuliselt elatusraha P.-S.V. i ülalpidamiseks 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuni 01.07.2007 ja alates 01.07.2007 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni P.-S.V. i täisealiseks saamiseni; -mõista E.V. ilt välja elatis poja K.-P.V. i (sündinud X) kasuks alates 21.03.2006 igakuise elatusrahana 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuni K.-P.V. i õpingute lõppemiseni gümnaasiumis. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Jätta menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks sissenõutava riigilõivu näol apellatsiooniastmes vastustaja kanda vastavalt apellatsioonkaebuse rahuldatud osale. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- H.V. esitas maakohtule hagi, milles taotles E.V. ilt Tallinna Linnakohtu 27.04.2004 otsusega poolte X sündinud poja P-S. u ülalpidamiseks väljamõistetud 900-kroonise elatusraha suurendamist 1500 kroonini kuus ja elatise maksmise kohustuse pikendamist P.-S.V. i osas kuni keskkooli lõpetamiseni. K.-P.V. esitas maakohtule hagi, milles taotles E.V. ilt elatise väljamõistmist enda ülalpidamiseks alates 21.03.2006, s.o päevast, kui hageja sai täisealiseks ja lõppes kostja kohustus maksta tema ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 27.04.2004 otsuse alusel elatist 950 krooni kuus, igakuiselt 1500 krooni kuni keskkooli lõpetamiseni.
- Kostja tunnistas hagisid osaliselt. Vastuväidete kohaselt ei võimalda kostja finantsseisund maksta kuus kokku 3000 krooni elatist. Kostja on pensionär, pensioni suurus 2006 aastal on 3179 krooni. Kostja on suuteline maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 1000 krooni ning kui K.-P. ülalpidamise kohustus tema keskkooli lõpetamise järgselt ära langeb, siis P-S. ule 1500 krooni kuus. Kostja on kohtu poolt välja mõistetud elatist maksnud, lisaks on maksnud raha ka otse lastele ning ostnud lastele vajalikku kirjandust. Kostja arvestuste kohaselt on temapoolne toetus laste ülalpidamiseks 2005 aastal olnud 28 392 krooni, s.o keskmiselt 2366 krooni kuus. Hageja H.V. i tulud olid
- a kostja tuludest tunduvalt suuremad, arvestades Tallinnas asunud korteri müügist saadud tulu. MAAKOHTU LAHEND 2
- Tartu Maakohus rahuldas
- oktoobri 2006 otsusega hagid osaliselt ning suurendas E.V. ilt Tallinna Linnakohtu 27.04.2004 otsusega H.V. i kasuks alaealise poja P.-S.V. i ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõistis alates
- juunist 2006 E.V. ilt H.V. i kasuks välja elatusraha P.S.V. i ülalpidamiseks 1000 krooni kuus kuni poeg P-S. u täisealiseks saamiseni 21.03.
- H.V. i nõude E.V. ilt elatise väljamõistmiseks P.-S.V. i ülalpidamiseks kuni P.-S.V. i keskkooli lõpetamiseni jättis kohus rahuldamata. Kohus mõistis E.V. ilt välja elatise K.-P.V. i kasuks alates
- märtsist 2006 igakuiselt 1000 krooni kuni poeg K.-P. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis. Otsuse kohaselt on hageja H.V. töötu, tema sissetulek seisneb kostjalt saadavas elatusrahas lastele, mis hagi esitamise ajal oli 1850 krooni kuus, ja riiklikus peretoetuses 300 krooni kuus. H.V. on müünud 10.02.2005 Tallinnas asuva korteriomandi hinnaga 560 000 krooni ja ostnud 15.02.2005 Räpinas asuva korteriomandi 77 000 krooni eest. Hageja on selgitanud, et lisaks korteri ostmisele Räpinas tuli korteri müügist saadud rahast tasuda kommunaalteenuste võlg, mis oligi korteri müügi põhjuseks, ning osta Räpina korterisse sisustus. Lisaks toetab hageja täisealist tütart P.-R. V. , kes õpib Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis. Kostja on pensionär. 2005 aastal on kostja saanud pensioni kokku 31 470 krooni, s.o keskmiselt 2622.50 krooni kuus. 2006 aastal on kostja saanud pensioni keskmiselt 3049.25 krooni kuus. Maksu- ja tolliameti tõendi kohaselt on kostja maksustatav tulu 2005 aastal olnud 55 252 krooni ning maksustatav ettevõtlustulu 1344 krooni. Kostja esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt on ta 2005 aastal lisaks pensionile saanud tulu korteriühistult kokku 6000 krooni, OÜ-lt X 8707 krooni, X Ülikoolilt 8375 krooni ning X Kirjastuse AS-lt 700 krooni (brutotuluna). Saadud tulust on maha arvatud H.V. ile makstud elatis summas 22 200 krooni. Kostja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. 2005 aastal oli tema ettevõtlustulu vastavalt esitatud tuludeklaratsioonile 58 595 krooni, millest 20 000 krooni moodustab saadud toetus või stipendium ja 38 595 krooni tulu loomingulisest või teaduslikust tegevusest. Ettevõtlusega seotud kulud moodustasid 57 251 krooni. Kostja selgituste kohaselt on 2006 aastal tema ainsaks regulaarseks tuluks peale pensioni vaid KÜ poolt makstav hüvitus 500 krooni kuus. Kostja pangakontode jäägid 10.08.2006 seisuga on olnud Hansapangas 1578.69 krooni, Sampo pangas 2950.46 krooni ja SEB Eesti Ühispangas 2513.82 krooni. Lisaks H.V. ile ülekantud igakuisele elatusrahale 1850 krooni on kostja 2005 aastal kandnud vahetult laste – P.-R. i, K.-P. ja P-S. u kontodele üle 6192 krooni ja 2006 aastal esimesel poolel 6450 krooni. Hagejate koostatud kulutuste kokkuvõtte kohaselt on poeg K.-P. V igakuised püsikulud 3840 krooni ja poeg P.-S. V. püsikulud 3880 krooni. Kostja on näidisena esitanud oma tulude ja kulude kokkuvõtte 2006 aasta augustis. Kostja kulu eluasemele ja elektrile oli 750 krooni, muud olulised kulud 150 krooni, augustis kulus kostjal erakorraliselt seoses kohtuistungile sõiduga 200 krooni. Pärast elatise maksmist summas 1850 krooni jäi kostjale kasutamiseks 730 krooni. Kostja on lisanud kulusid tõendavad dokumendid. Kostja on täitnud oma alaealise lapse P.-S. V. ja 21.03.2006 täisealiseks saanud, kuid gümnaasiumis õppimist jätkava lapse K.-P. V. ülalpidamiskohustust varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha ulatuses ning jätkanud K.-P. V. le elatise maksmist igakuuliselt ka pärast viimase täisealiseks saamist. Lisaks sellele on kostja saatnud lastele raha ka vajadusel rohkem. Seega ei esine PKS §-s 61 lg 1 sätestatud alust elatise väljamõistmiseks – vanema poolt ülalpidamiskohustuse mittetäitmist. Kohus oli seisukohal, et asjas esineb PKS §-s 61 lg 6 p 1 sätestatud asjaolu – vanema, kellelt elatist nõutakse – töövõimetus, mis võimaldab elatise maksmist alla PKS § 61
- lõikes nimetatud suuruse. Kostja on 68-aastane vanaduspensionär. Kohtupraktikas on seisukoht, et 3 pensionäri võib lugeda töövõimetuks juba oma ealistest iseärasustest tulenevalt. Kuigi kostja tegeleb ettevõtlusega ning on sellest tegevusest saanud 2005 aastal tulu, ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt ettevõtlusest saadav tulu on märkimisväärselt parandanud tema varalist seisundit. Kostja ettevõtlusega seotud pangakonto väljavõtte kohaselt on 2006 aasta
- augustini kontole laekunud 17 970 krooni, s.o ca 2250 krooni kuus. Samas on kontolt tehtud väljamakseid 17 211.05 krooni. 2005 aastal on osa ettevõtlustulust – 20 000 krooni – moodustanud ettevõtlusega seoses saadud toetus, 2006 aastal on E.V. i infobüroo taotlus toetuse saamiseks koolidele juhend- ja metoodikamaterjali trükkimiseks jäetud rahuldamata. Tulenevalt PKS §-st 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, sh ülalpidamiskohustus. Seega hageja töövõimelises eas oleva isikuna peaks laste ülalpidamisest osa võtma vähemalt samal määral kui kostja, mis kõrvuti kostja poolt antava elatusrahaga võimaldab laste vajaduste rahuldamise. Laste vajadused ei saa olla suuremad, kui nende vanemate võimalused neid vajadusi rahuldada. Hageja on koostanud kokkuvõtte laste kulude kohta, mille kohaselt on kulutused (kokku 7720 krooni kuus) suuremad, kui vanemate regulaarne sissetulek kokku (hageja sissetulek – elatis 1850 krooni + peretoetus 300 krooni = 2150 krooni; kostja sissetulek – pension 3179 krooni + KÜ hüvitis 500 krooni = 3679 krooni – elatis 1850 krooni = 1829 krooni; kokku vanemate igakuine regulaarne sissetulek 3979 krooni). Kohus peab võimalikuks elatise väljamõistmist ulatuses, milles kostja on hagi õigeks võtnud, s.o H.V. i kasuks väljamõistetud elatise suurendamist 1000 kroonini P.-S. V. ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni ja 1000 krooni elatise väljamõistmist K.-P. V. kasuks alates tema täisealiseks saamisest gümnaasiumis õppimise ajaks. H.V. i nõude elatise väljamõistmiseks P.-S. V. ülalpidamiseks kuni gümnaasiumi lõpetamiseni jättis kohus rahuldamata, sest tulenevalt PKS §-st 63 saab vanema nõudel elatise välja mõista kuni lapse täisealiseks saamiseni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- H.V. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
- oktoobri 2006 otsuse tühistamist elatise suuruse osas ning elatise väljamõistmist suuruses 1500 krooni kummalegi lapsele. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsusesse sattunud mõned vead: P-S. u sünniaasta ei ole 1988, vaid 1990, ning peretoetus kahele lapsele ei ole 300 krooni, vaid 600 krooni kuus. Kohtuotsuses on öeldud, et elatis mõistetakse välja suuruses, mille kostja õigeks võttis, kuigi kostja oli nõus P-S. ule maksma alates 30.06.2007 1500 krooni kuus. Sisuliselt vähendab kohtuotsus laste elatist. Kohus oli teadlik, et apellant alustab ettevõtjana. Tegelikuks elatise suuruseks jääb (1000-240) 760 krooni, seega vaid pool miinimumsuurusest. Kohus ei arvestanud, et apellant peab elatiselt tulumaksu maksma. Õige ei ole kohtu seisukoht, et laste vajadused ei saa olla suuremad kui nende vanemate võimalused neid vajadusi rahuldada, see tähendab, et laste vajadused on rahuldamata. Elatis neto 760 krooni laste vajadusi ei rahulda. Apellandi pangakontodel on näha arvete tasumine, mille järgi on arvutatud laste kulud, eluasemekulusid maksab apellant otse hooldusfirmasse. Kohus leidis, et apellant töövõimelises eas isikuna peab andma omapoolse rahalise panuse laste ülalpidamisse. Seda apellant teebki, kuna müüs 2005 aasta veebruaris korteri. Apellant on töötu, pere elab apellandi säästudest. Korteri müümata jätmisel oleks korter sundmüüki läinud ja kostja oleks lapsed lastekodusse saatnud. Apellant koolitab ka täiskasvanud tütart, kes ei ole õppelaenu võtnud ja elab Pärnus. 4 Pooli ei koheldud kohtus võrdselt: apellandi tõestused kui tähtsusetud internetiväljatrükid (hageja näitas kostja tuluallikaid) anti talle tagasi, kuid kostja arvuti väljatrükid, mille puuduvad nii allkirjad kui kuupäevad – st neil puuduvad dokumendi tunnused, võttis kohus vastu. Apellant lisab väljatrükid, mis näitavad kostja tegutsemist õppejõuna X Ülikoolis. Kostja väitis algul, et on pensionär ja et tal muud tulud puuduvad, kuid pärast tuludeklaratsiooni ja pangakontode väljanõudmist selgusid ka muud tulud. Kostja venitas tahtlikult kohtuprotsessi, ei esitanud esimesel nõudmisel pangakontode väljavõtteid, vaid ainult kontojääkide summad, seega venis asja arutamine ühe istungi võrra. Kohtupraktika seisukoht lugeda pensionär töövõimetuks juba tema ealistest iseärasustest tulenevalt ei pea paika (kuidas siis suhtuda presidentide vanusesse?). Kostja ei esitanud ühtegi tõendit enda töövõimetuse (invaliidsus jne) kohta. Otsuses on kostja tuluks arvestatud ainult pension ja KÜ hüvitis, kuigi pangakontode väljavõtetelt on näha ettevõtlustegevus: tellimuste täitmine, palk raamatupidajale jne. Kuna kostja omab ka teisi sissetulekuallikaid, ei tohiks elatise määramisel tema pensionäristaatust mõjuva tegurina arvestada. Kostja kontodelt ei ole näha, millisele arvele laekus avansiline sotsiaalmaks, tagastatud tulumaks, pensionäride toetus 700 krooni, KÜ hüvitis, raamatupidaja I poolaasta töötasud. Kohus ei olnud kursis FIE õigusega avada endale eriarve, millele saab koguda raha, ja ei soovinud seda välja nõuda, kuna see võtaks aega. Nagu kohtuistungitelt näha, varjab kostja oma rahaasju kiivalt ja valetab oma sissetulekute kohta. FlE-na oli kostjal 2006 aasta algsaldona SEB EÜP arvel 1754 krooni, Sampo pangas 3424 krooni, Hansapangas 11 406 krooni. Kostja ei esitanud oma Nordea panga konto väljavõtet, kuigi ütles, et tal on arved neljas pangas. Ka pangakontode väljavõtetest on näha, et kostja tegutseb 2006 aastal ettevõtja ja õppejõuna, kuigi väitis istungil, et tal ei ole 2006 aastal ühtegi lepingulist tööd ega tellimust. Väide, et kostja kirjastas raamatu oma kulu ja kirjadega, ei pea paika – raamatu trükkimiseks sai ta Tallinna linnalt 2005 aastal 20 000 krooni toetust. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et 2005 aastal kostja poolt ettevõtlusest saadud tulu pole märkimisväärselt parandanud tema varalist seisundit. Aastaid makstud fiktiivne tulu, raamatupidaja miinimumpalk eksabikaasale (2005 tuludeklaratsioon ja 2006 SEB EÜP konto väljavõte), millelt on võimalik saada tulumaksutagastust, on märkimisväärne tulu. Raamatupidaja palk moodustab poole FIE E.V. i ettevõtluskuludest. Kostja ettevõtlustegevuse hindamiseks ei ole pangakontode väljavõtted piisavad, selleks tuleks hinnata kogu raamatupidamist, lepinguid, kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid jm. 2006 aasta augustikuu kohta esitas kostja tulude ja kulude aruande, mis näitab kostja kuu tuludena 09.08.2006 seisuga ainult pensioni ja hüvitist, unustades ettevõtluse ja muud lepingulised tööd, pangakontode väljavõtted on 10.08.2006 seisuga, tegelikku tulu pole näha. Seega ei ole antud arvutiväljatrükk tõsiseltvõetav, pealegi saab FIE oma eluaseme- ja elektrikulud kanda kuludesse. Kostja esitatud finantsseis aastal 2005 ei vasta samuti tõele, sest seal on esitatud tuludena vaid maksustatav tulu, unustades ära osa tulusid – pensioni, ettevõtlustulu. Kostja tehtud maksed lastele näitavad samuti, et tal on võimalik rohkem maksta. Kostja tasus 2006 aasta novembris 2850 krooni elatist, samuti on ta teinud 2006 aastal rahamakseid lastele: 11.01.2006 1000+1850=2850 krooni; 12.03.2006 1000+1850=2850 krooni; 05.05.2006 1000+1850=2850 krooni; 06.11.2006 1000+1850=2850 krooni.
- E.V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 5 Vastuväidete kohaselt hindas kohus nii hageja kui kostja asjakohaseid ja argumenteeritud ütlusi, andmeid ja kirjalikke dokumentaalseid tõendeid tasakaalustatult. Kohus fikseeris, et kostja toetab ühte alaealist ja kahte täisealist last nii rahaga kui muul viisil. Otsuse langetamisel lähtus kohus kummagi vanema varalisest seisundist ning nii laste kui ka kostja põhivajadustest. Apellatsioonkaebus sisaldab rohkesti asjasse mittepuutuvat, faktide suvalist esitamist ja tõlgendamist, lisaks lausa valet. Apellatsioonkaebuse lisad ei sisalda midagi uut ega ole käesolevas menetluses asjakohased, neid võinuks vajadusel esitada esimese astme kohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vastavalt TsMS §-le 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust E.V. ilt alaealise poja P.-S.V. i ja poja K.-P.V. i kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Tartu Maakohtu 27.10.2006 otsus tuleb tühistada E.V. ilt alaealise poja P.-S.V. i ja poja K.-P.V. i kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega suurendab E.V. ilt Tallinna Linnakohtu 27.04.2004 otsusega H.V. i kasuks alaealise poja P.-S.V. i (sündinud X) ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõistab alates 06.06.2006 E.V. ilt H.V. i kasuks välja igakuuliselt elatusraha P.-S.V. i ülalpidamiseks 1200 krooni kuni 01.07.2007 ja alates 01.07.2007 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni P.-S.V. i täisealiseks saamiseni 21.03.2008 ning mõistab E.V. ilt välja elatise poja K.-P.V. i (sündinud X ) kasuks alates 21.03.2006 igakuise elatusrahana 1200 krooni kuni K.-P.V. i õpingute lõppemiseni gümnaasiumis. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu otsus jätta muutmata. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 27.04.2004 otsusega on E.V. ilt välja mõistetud elatis poja P.-S. V. ülalpidamiseks 900 krooni kuus ja elatis poja K.-P. V. ülalpidamiseks 950 krooni kuus. Hagiavaldustes taotletakse elatise suurendamist kuni 1500 kroonini kuus mõlema poja ülalpidamiseks. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Ka elatise suurendamisel peab kohus tulenevalt PKS §-s 61 lg 2 sätestatust lisaks lapse vajadusele kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi ning kohustatud isiku parema varalise seisundi korral suurendama elatist määrani, millises ulatuses suudab kohustatud isik ülalpidamiseks vahendeid anda. Maakohus on leidnud, et esineb PKS §-s 61 lg 6 p 1 sätestatud asjaolu, s.o kostja töövõimetus, ning seetõttu on põhjendatud suurendada küll kostjalt väljamõistetud elatist, kuid seda mitte PKS §-s 61 lg 4 sätestatud määrani, vaid kuni 1000 kroonini kuus mõlemale lapsele. Seejuures leidis maakohus, et kohtupraktika kohaselt tuleb pensionäri lugeda töövõimetuks juba tema ealistest iseärasustest tulenevalt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu sellekohane järeldus on ekslik. Riigikohtu täiskogu 22.02.2005 otsuses nr 3-2-1-73-04 on leitud, et töövõimetu on isik, kes ei suuda ise endale elatist teenida ja tal puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil. Kuivõrd kostja tegeleb ettevõtlusega ja saab sellest tulu, siis on ta võimeline endale elatist teenima ning ainuüksi asjaolu, et kostja on pensionieas isik, ei tähenda seda, et ta oleks töövõimetu. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle maakohtu järeldusega, et antud juhul ei esine kostja poolt ülalpidamiskohustuse mittetäitmist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2004 otsuses nr 3-2-1121-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega käsitatav 6 ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Antud juhul põhinebki hagejate nõue asjaolul, et kostja maksab ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Vaatamata sellele, et kostja ei ole töövõimetu PKS § 61 lg 6 p 1 tähenduses, on ta 69-aastane vanaduspensionär. Kostja tegeleb ettevõtlusega ja saab sellest tulu. Samas tuleb arvestada, et seoses kostja vanusega võib tema tulu ettevõtlusest väheneda ning ringkonnakohus loeb seda mõjuvaks põhjuseks PKS § 61 lg 6 p 3 tähenduses. Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et kostjalt väljamõistetud elatist tuleb suurendada kuni PKS §-s 61 lg 4 sätestatud määrani. Maakohtu otsuse kohaselt on võimalik elatist suurendada ulatuses, milles kostja hagi õigeks võttis, s.o kuni 1000 kroonini kuus lapse kohta. Seejuures võttis maakohus kostja sissetulekuna arvesse pensioni ja korteriühistult saadava hüvituse, kuid jättis arvestamata kostja muud tulud. Kostja on maakohtus kinnitanud (t.l 81 pöördel), et 2006 ei ole ta saanud ühtegi lepingulist tööd ega tellimust ning ainus kindel sissetulek on pension. Ringkonnakohtus kinnitas kostja, et
- aastal sai ta täiendavalt tulu OÜ X 2273 krooni ja X Ülikoolist 4164 krooni. Lisaks kohtuotsusega väljamõistetud elatisele andis ta poegadele
- aastal kokku 3942 krooni ja
- aastal kokku 3200 krooni.
- aastal sai kostja lisaks pensionile tulu korteriühistult 6000 krooni, OÜ-st X8707 krooni, X Ülikoolist 8375 krooni ja X Kirjastuse AS-st 700 krooni (t.l 71).
- aastal oli kostja ettevõtlustulu 58 595 krooni ja kulud 57 251 krooni. Kuivõrd kostja sissetuleku moodustavad lisaks pensionile ja korteriühistust saadavale hüvitusele ka ülalloetletud tulud ettevõtlusest, siis leiab ringkonnakohus, et kostjalt väljamõistetud elatist tuleb suurendada kuni 1200 kroonini kuus mõlema lapse kohta. Seda, et kostja on suuteline maksma elatist 1200 krooni kuus lapse kohta, kinnitavad ka tema rahaülekanded poegadele
- aastal kokku 3942 krooni ja
- aastal 3200 krooni. Kostja on kinnitanud maakohtus (t.l 80), et peale K.-P.V. i poolt gümnaasiumi lõpetamist ning tema suhtes elatise maksmise kohustuse lõppemist on ta nõus maksma elatist P.-S.V. ile 1500 krooni kuus. Maakohus on jätnud kostja nimetatud seisukohale hinnangu andmata ning selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud. Pärast K.-P.V. i poolt gümnaasiumi lõpetamist säilib kostjal seadusest tulenev kohustus maksta elatist ainult P.-S.V. ile ja seda kuni 21.03.
- Kuna kostja varanduslik seisund seetõttu paraneb, tuleb alates 01.07.2007 suurendada P.-S.V. i ülalpidamiseks kostjalt väljamõistetavat elatist kuni 1500 kroonini kuus. Vastuseks apellantide ülejäänud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Õige ei ole apellandi seisukoht, et saadud elatiselt peab ta maksma tulumaksu ja seetõttu on reaalne elatise suurus 760 krooni. Apellant on kinnitanud, et tal puudub muu sissetulek peale elatise ja peretoetuse. Kuna apellandi tulud ei ületa määra, millelt peab tulumaksu tasuma, siis on apellandi eelnimetatud seisukoht ekslik ning see ei ole aluseks elatise suurendamisele. Nõustuda võib apellandi väitega, et tema varanduslik seisund ja kostjalt saadav elatis ei rahulda kõiki laste vajadusi. Samas tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka kohustatud isiku võimalustega ning seetõttu puudub võimalus apellatsioonkaebust täies ulatuses rahuldada. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et tulude suurendamiseks peaks kostja vähendama ettevõtluskulusid. Seda, millised kulutused teeb ettevõtja, on viimase otsustada ning kostjale ei saa heita ette raamatupidajale töötasu maksmist. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jääb menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks sissenõutava riigilõivu näol vastustaja kanda vastavalt apellatsioonkaebuse rahuldatud osale. 7 Andra Pärsimägi Egon Konsand 8 Üllar Roostoja