Obsah (4)

§ 433§ 428§ 430§ 432

Tsiviilasi nr 2-04-2248 KOHTUMÄÄRUS kompromissi kinnitamiseks Määruse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Määruse tegemise kuupäev ja koht 02. veebruaril 2007, Tallinn Kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi SL`i a

§ 433ja § 661).

Kohus tuvastas Harju Maakohtu menetluses oli SL`i avaldus KL vastu SB `iga ja EB `iga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kohus kinnitas 14.03.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2/23-8001/04 poolte kokkuleppe ning lõpetas asjas menetluse. 23.10.2006 esitas SL avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 563 alusel. Pooled sõlmisid vaidluse lahendamiseks kompromissi ja paluvad see kinnitada ning menetlus antud asjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt vastab poolte vahel sõlmitud kompromiss laste huvidele ja vajadustele. 2 Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Antud juhul ei ole vajalik menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine, kuna kirjalikus taotluses on pooled kinnitanud teadlikkust menetluse lõpetamise tagajärgedest ning poolte esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 563 lg 5 alusel, kui vanemad saavutavad lepitusmenetluses kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust. Antud juhul on pooled kohtuväliselt leppinud kokku senisest erineva suhtlemiskorraga ja esitanud selle kohtule kirjalikus menetluses kinnitamiseks. Kuna oma nõusoleku on andnud ka eestkosteasutus, puuduvad kohtul takistused kompromissi kinnitamiseks kirjalikus menetluses.

§ 428

lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

§ 432

alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (Ts

ÜS-

1. s)nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-
2. s)nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok