← Eesti

3-06-1306/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22.01.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1306 Haldusasi R.K.’e kaebus Tallinna Linnavalitsuse 24.05.2006 korralduse nr 1061-k punkti 1 tühistamiseks Tiskre tee 25 krundi osas. 09.01.2007 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.K.’e volitatud esindajad E. K. ja vandeadvokaat Uno Feldschmidt ning vastustaja Tallinna Linnavalitsuse volitatud esindaja Jaan Lindsaar. Resolutsioon Jätta R.K.’e kaebus rahuldamata. Kohtukulud jäävad kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD Tallinna Linnavalitsus andis välja 24.05.2006 korralduse nr 1061-k „Tiskre tee 23, 25, 27, 29b kruntide ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtestamine Tiskre tee 23, Räime tn 19, Räime tn 19a ja Räime tn 22 kinnistute osas Haabersti linnaosas“, millega kehtestas osaliselt Tiskre tee 23, 25, 27 ja 29b kruntide ning lähiala detailplaneeringu Tiskre tee 23, Räime tn 19a ja Räime tn 22 kinnistute osas vastavalt arhitekt Toomas Mägi tööle, mille eesmärgiks oli Tiskre tee 23 kinnistu ning Räime tn 19, 19a ja 22 kinnistute jagamine, kinnistute sihtotstarbe muutmine ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine korrastatud väikeelamurajooni rajamiseks. Detailplaneeringuga nähti ette 14 kuni 2-korruselise üksikelamu, 9 kuni 2-korruselise kahe korteriga elamu ning 3 kuni 2-korruselise 4 korteriga korterelamu rajamine. Lisaks nähti ette 2 sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi moodustamist lastemänguväljaku rajamiseks ja piki Tiskre oja kulgeva kergliiklustee jaoks, 3 tootmismaa 1 sihtotstarbega krundi ja 7 transpordimaa krundi moodustamist. Planeeritava maa-ala suuruseks on 6.1 ha. Ülalmärgitud korraldusega kehtestati, et detailplaneeringu kohaste teede-ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 27.04.2006 sõlmitud lepingule nr TT-30/H ning Tallinna Maa-ametil tuleb valmistada ette koostöös Tallinna Kommunaalametiga ja Haabersti Linnaosa Valitsusega pärast detailplaneeringukohaste transpordimaa (detailplaneeringu positsioonid nr 8, 34, 34a, 34b, 38) ja sotsiaalmaa (detailplaneeringu positsioon nr 7) sihtotstarbega kruntide kinnistusraamatusse kandmist nimetatud kinnistute linnale tasuta omandamise korraldus ning esitada antud korraldus Tallinna Linnavalitsusele kehtestamiseks, lisaks korraldada lepingu sõlmimine. R.K. on esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnavalitsuse 24.05.2006 korralduse nr 1061-k osalist tühistamist, nimelt punkti 1 osas Tiskre tee 25 krundi suhtes. Kaebuse esitaja eesmärgiks on, et tema kinnistu Tiskre tee 25 suhtes vaidlustatud korraldus ei kehtiks ning Tiskre tee 25 kinnistu jäetaks kehtestatud detailplaneeringust tervikuna välja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 16.oktoobri1995 otsuse nr 6274 alusel on Tallinnas, endisel Harjumaa Harku vallas Haabersti mõisast, eraldatud talukoht „Limboja“ (endisel kinnistul nr 24 asunud krunt suurusega 11,91 ha), mille suhtes on tunnistatud õigustatud subjektiks S. P. ½ mõttelises osas, A. L. ¼ mõttelises osas ja E. L. ¼ mõttelises osas, kes on loovutanud temale kuuluva maa tagastamise nõudeõiguse oma pojale A. L.’ile. A. L. on loovutanud ¼ mõttelise osa temale kuuluvast maa tagastamise nõudeõigusest P. L.’ile 14.mai

  1. Nõudeõiguse loovutamise lepingu p5 kohaselt algasid lepingust tulenevad õigused ja kohustused ¼ mõttelise osa ulatuses alates 14.mai
  2. Tallinna Linnavalitsuse 07.august1999 korraldusega nr 4778-k otsustati määrata ehitiste teenindamiseks vajalik krunt ja erastada krunt suurusega 3909m2 ostueesõigusega R.K.’ele. Tallinna Linnavalitsuse 19.septembri2001 korraldusega nr 3861-k tunnistati kehtetuks 07.august 1999 korraldus nr 4778-k. P. L. esitas hagi Eesti Vabariigi ja R.K.’e vastu tehingu tühisuse tunnistamiseks ja kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamiseks. Tallinna Linnakohtu 11.detsembri2003 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/34-8996 tunnustati 11.augustil1999 sõlmitud kinnistu Tiskre tee 25 ja Tallinna Linnakohtu kinnistusregistri registriosa 18211 ostu-müügilepingu tühisust ning nähti ette kustutada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosast nr 18211 omanikuna sisse kantud R.K. ja kanda sisse omanikuna Eesti Vabariik. Harju maavanema poolt on 15.veebruaril2005 esitatud avalduse alusel registriosa nr 18211 suletud. Vastuseks R. ja E. K.’e 26.septembri 2005 taotlusele edastas Tallinna Linnavolikogu esimees 01.november 2005 kirja nr F3-2-1.271417 koos Tallinna Linnavalitsuse 12.oktoober2005 protokollilise otsusega nr 53, milles otsustati mitte peatada Tiskre tee 23,25,27 ja 29b kruntide lähiala detailplaneeringu menetlus. Tiskre tee 23,25,27 ja 29b kruntide ning lähiala detailplaneering oli avalikul väljapanekul 13.oktoobrist
  3. Avaliku väljapaneku jooksul esitas kaebaja avalduse, kus soovis Tiskre tee 25 krundi väljajätmist planeeritavast alast. Nimetatud krunt arvati alast välja ja detailplaneering kinnitati 2 osaliselt. 24.mai2006 kehtestas Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1061-k „Tiskre tee 23,25,27 ja 29b kruntide ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtestamine Tiskre tee 23, Räime tn 19, Räime tn 19a ja Räime tn 22 kinnistute osas Haabersti linnaosas“. Peale erastamise aluste äralangemist tekkis kaebaja suhtes olukord, milline oli enne
  4. august 1998 korralduse nr 4778-k vastuvõtmist. Tallinna Linnavalitsus oleks pidanud alustama maa ostueesõigusega erastamise toiminguid enne, kui selle maa suhtes võetakse vastu tagastamise otsus või teostatakse muid toiminguid, millega võidakse riivata või rikkuda erastaja seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi. Kaebajale teadaolevalt ei ole vastu võetud P. L.’ile maa tagastamise otsust ning antud olukorras detailplaneeringu koostamine riigile kuuluval maal on õigusevastane. Vaidlusalune maa oli antud õiguspärasesse kasutusse
  5. Enne korralduse nr 4778-k kehtetuks tunnistamist kehtinud MRS § 23 lg 2 redaktsiooni kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud ostueesõigusega erastamine, alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tahastamise otsustamist, kuna kaebajale maa erastamine toimus ostueesõigusega erastamisena ehitise omanikule, siis pidanuks ja peab kohalik omavalitsus erastamise läbi viima enne maa tagastamist. Maa tagastamise saab otsustada alles siis, kui omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada. Kuna aga vaidlusaluse korraldusega kehtestati detailplaneering kogumahus on see aluseks maa erastamisel ja tagastamisel ning sellealuselt kuuluks erastamisele ainult 15 000 m2 maad, millega kaebaja ei saa nõustuda. Kaebaja on seisukohal, et eelnevast õigusnormi sättest tulenevalt on kaebajal õigus erastada ehituskrunt ja tema õiguspärases kasutuses olev maa ehk 3909 m2 maad. Ebaõige on korralduse seletuskirjas väide, et Tiskre tee 25 igasugune maakasutus on omavoliline, kuna see on tekkinud Tallinna linna Kalini Rajooni RSN TK otsuse alusel. Maakasutus on antud kahes osas. Endise SM: Kirovi nimelise kalurikolhoosi maa-alal anti kaebajale kasutada ehituskrunt 1500m2 ja samas ka aiamaa 0.6 ha suuruses. Selle eralduse kohta on kaebajale antud dokumentide koopiad, milleks on kolhoosi juhatuse protokoll nr 417 märtsist 1967, mille alusel on koostatud aianduskrundi plaan, kus peale kantud ka ehituskrunt ja aiamaa. Kaebajal ei ole antud alust kahelda, et kolhoosi poolt antud maakasutus tema suhtes ei kehti. Kui nimetatud maakasutus seitsmekümnendatel aastatel allutati Tallinna linnale aktsepteeris avalik võim maakasutuse suuruseks kaebaja poolt rajatud õuna-ja marjaaia kasutuse kokku 3909 m
  6. Kokku on maakasutus olnud 3909 m2 ning kaebaja on sinna rajanud ka õuna ja marjaaia ehk istanduse. Elle eralduse kohta on kaebajale antud dokumentide väljavõte, milleks on kolhoosi juhatuse protokoll nr 417 märtsist 1967 ja sellele lisatud maatüki skeem, milles on viidatud
  7. märtsi1968 juhatuse otsusele. Sama asjaolu kinnitab ka S.M. Kirovi nimelise Kalurikolhoosi juhatuse
  8. juuli 1967 protokoll nr 12, kus punktis 7 alapunkt 5 on sätestatud, et E. K.’ele on avaldus aiamaa saamiseks rahuldatud ning E. K.’ele on kasutada antud aiamaad 0.6 ha ninf mille eest on ta maksnud maamaksu. Sellele maale rajas E. K. marja-ja õunaaia ehk aiandi suurusega 3909 m
  9. Kaebajal on olemas Tallinna linna RSN TK
  10. aprill1982 otsus nr 183, milles ehituskrundi suurus määratakse senistes maakasutuspiirides. Seega on kaebajal olemas seaduslik maakasutus, milline on tekkinud enne 01.novembrit
  11. Kaebajal on olemas hilisem elamu ümberehituse asendiplaan, millel on krundi pind sätestatud 3909 m2.Selle suurus muude ehituslike andmete hulgas on kooskõlastatud Haabersti Linnaosa Valitsus
  12. jaanuar2002, Tallinna Sästva Arendu ja Planeerimise Amet ning selle dokumendi on kinnitanud Säästva Arengu ja Planeerimise projektide läbivaatamise komisjon 26.juuni2002 Tallinna peageodeedi Taimi Lokotar’i poolt on 26.aprill1999 kinnitatud krundi plaan maa suurusega 3909 m2 . Seega on kaebaja jaoks olemas avaliku võimu poolt dokumendid, millest võib järeldada, et maakasutus on tema jaoks aktsepteeritud. Avalik võim on nimetatud maakasutust teadlikult aktsepteerinud, nõudnud maakasutuse eest maamaksu ning kaebaja on selle eest ka maksu tasunud. Seega ei ole ei sisuliselt ega õiguslikult põhjendatud väide omavolilisele maakasutusele olukorras, kus 3 eelloetletud dokumentide alusel on kaebaja maad kasutanud 3909 m2 ulatuses alates 1968 ning tasunud ka maamaksu riigi ja kohaliku omavalitsuse teadmisel. Planeerimisseaduse § 2 esimene lause sätestab, et planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Vaidlustatud korralduse pealkiri sätestab: „/../Tiskre tee 23,25,27 ja29b kruntide ning lähiala detailplaneeringu osalise kehtestamise Tiskre tee 23, Räime tn 19, Räime tn 19a ja Räime tn 22 kinnistute osas Haabersti linnaosas/../“. Detailplaneeringu plaanilt aga nähtub, et Tiskre tee 25 on detailplaneeringust välja jäetud terves ulatuses. Seletuskirjas on kirjas, et detailplaneeringu kehtestamisel on planeeritavast alast muude kruntide hulgast välja jäetud Tiskre tee
  13. Samas on seletuskirjas kirjutatud, et Tiskre tee 25 omaniku R.K.’e poolt esitatud tingimustega ei ole detailplaneeringus arvestatud. Kaebuse esitaja on arvamusel, et käesolevaks hetkeks on kogu Tiskre tee 25 maatüki (3909 m2) omanik Eesti Vabariik, seaduslik kasutaja R.K. ning nimetatud maatükk vajab reformimist. Vaidlustatud haldusakt ja tema juurde kuuluvad lisad on igaüks eraldi tõlgendatavad. Seetõttu leiab kaebaja, et vaidlustatud haldusakti väljaandmisel ei ole järgitud HMS nõudeid, s.o. haldusakt ei sisalda üheselt mõistetavaid põhjendusi ega kaalutlusi, miks ja millistel kaalutlustel haldusakt just sellises sõnastuses välja anti. Planeerimismenetlust iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum ning antud menetlusel on menetlus-ja vorminõuetel eriline tähtsus. Kõikides eelnimetatud dokumentides on erinevalt käsitletavad seisukohad, siis on vaidlustatud haldusakt õigusvastane ning tuleb tühistada. Linnaplaneerimise Ameti 14.novembri2006 kirjaga nr 6-1/400 on kaebaja seaduslikus kasutuses olev maatükk Tiskre tee 25 jaotatud kaheks aadressiks: Vana-Umboja 15 ja
  14. Kaebuse esitaja leiab, et kui vaidlustatud maatükk on detailplaneeringualast välja jäetud, siis ei ole õiguspärane teostada sellega muid toiminguid, v.a. maareformiga seonduvaid toiminguid. Kui vaidlustatud haldusakt jääb kehtima, siis mõjutab a kõige otsesemalt maa erastamise käiku juba aadressidega tekkinud olukorda luues ja muul viisil. Kui vaidlustatud haldusakt tühistatakse ja viiakse tegeliku olukorraga vastavusse tuleb vastavusse viia ka varasemad sellest tulenevad õigustoimingud. Kaebaja leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavalitsuse poolt ulatuses, mis puudutab Tiskre tee 25 maad, enne kui on lahendatud kaebaja suhtes maa ostueesõigusega erastamise küsimus ning ära vaieldud kõik maa erastamisega seonduvad küsimused. Kaebaja pool palub tühistada Tallinna Linnavalitsuse 24.mai 2006 korralduse nr 1061-k punkt 1, mis puudutab Tiskre tee 25 kruntide ja lähiala detailplaneeringu kinnitamist ning mõista R.K.’e kasuks Tallinna Linnavalitsuselt välja kõik kaebaja poolt kantud menetluskulud kokku 7080.- krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED HKMS § 7 lg 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 29.märts2006 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-8105 punktile 14, mille kohaselt „/../Ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Õiguspärane ootus võib tekkida aga sellest, kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist/../”. Teadaolevalt ei ole õigustatud subjektilt (Tiskre tee 25 omanik) erastamishinna tasumist veel nõutud. Järelikult ei saa ta ka eeldada, et kaebajale ilmtingimata 3909m² suurune maatükk erastatakse. Seda enam, et Tallinna Linnavalitsuse
  15. augusti 1998 korraldus nr 4778-k, millega määrati Tiskre tee 25 4 ehitise teenindamiseks vajaliku krundi suuruseks 3909 m² on Tallinna Linnavalitsuse 19 septembri 2001 korraldusega nr 3861-k tunnistatud kehtetuks. Lisaks on Tallinna Linnakohtu
  16. septembri2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/34-8996 tunnistatud Tiskre tee 25 ostumüügileping tühiseks ja kustutatud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistujaoskonna kinnisturegistri registriosast nr 18211 omanikuna sisse kantud R.K. ja kantud sisse omanikuna Eesti Vabariik. Vastustaja arvates on nii vaidlustatud korralduse pealkirjast kui ka vaidlustatud korralduse punktist 1 üheselt mõistetavalt ja ilma täiendavate sisulist analüüsi tegemata selge, millises osas Tiskre tee 23, 25, 27 ja 29b kruntide ning lähiala detailplaneering osaliselt kehtestatakse. Nimelt korralduse pealkirjas ja punktis 1 on loetletud krundid, mis osas detailplaneering kehtestatakse. Need on ka eraldi loetletud; Tiskre tee 23, Räime tn 19, Räime tn 19a ja Räime tn
  17. Iseenesest pole ju põhimõttelist vahet, kas korralduses loetleda krundid, mille osas detailplaneering kehtestatakse või loetletakse krundid, mille osas detailplaneeringut ei kehtestata. Tegemist on lihtsalt tehnilise küsimusega, mis kuidagi ei peaks mõjutama haldusaktist arusaamist. Pealegi reeglina niisugustel juhtudel loetletakse ikkagi niinimetatud positiivne pool, ehk krundid, mille osas detailplaneering kehtib, mitte need, kus see ei kehti. Kruntide osas, kus detailplaneeringut ei kehtestata (jõustu), juriidilises mõttes midagi ju ei muutu (nt senine maakasutus, täiendavad piirangud jne). Seepärast pole eriti otstarbekas neid ka eraldi korralduses mainida. Eeltooduga on tihedalt seotud ka asjaolu, et reeglina kui detailplaneering hõlmab mitmeid krunte, siis detailplaneeringu pealkiri ei sisalda kõigi hõlmatud kinnistute või kruntide aadresse. Vastasel juhul, kui lugeda pealkirjas kõik hõlmatud maaüksuste aadressid, muutuks detailplaneeringu pealkiri tarbetult pikaks. Seepärast pannaksegi tavaliselt detailplaneeringule pealkiri, mis antud piirkonda kõige paremini iseloomustab. Olgu selleks siis kas rahvasuus levinud ja omaksvõetud nimi, mingi kohanimi või sellel maaüksusel asuv objekt või loetleda pealkirjas mõningad aadressid ja lisade sellele veel täiend „lähiala”. Viimast varianti on kasutatud ka vaidlustatud detailplaneeringu puhul. Antud juhul sai detailplaneeringu nimes kajastamist leidnud aadresside valikul otsustavaks just see, et peaaegu kõik väljavalitud aadressidega tähistatud maatükid olid hoonestatud. Samuti assotsieerub enamikule inimestele nt. aadress Tiskre tee 23 enam just selle piirkonnaga kui näiteks Räime tn
  18. Kuivõrd detailplaneeringu nimetuses kõik hõlmatud maaüksuse aadressid ei kajastunud ning kõigi kajastatud aadresside osas detailplaneeringut ei kehtestatud, siis on igati loogiline ja põhjendatud mainida üksnes need aadressid, mille osas detailplaneering kehtestati. Palju segasem oleks olukord, kus korralduses loetletaks aadressid, mille osas detailplaneering ei kehtestuks ning samas neid aadresse senises menetluses üldse ei mainita (nt Räime tn 19). HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu halduskolleegiumi
  19. oktoobri
  20. a otsuse nr 3-3-1-54-03 punktis 36 leidnud, et „/../HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks/../”. Seega kõik põhjendused või täiendavad selgitused ei peagi alati haldusaktis endas igakordselt kajastatud olema. Piisab kui nendele on viidatud haldusaktis ning need on kättesaadavad menetlusosalisele (kaebajale). Käesoleval juhul on korralduse preambulas märgitud, et põhimotiivid ja kaalutlused on koostatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt ning esitatud seletuskirjas. Seda, et seletuskiri oli kättesaadav kaebajale kinnitab kas või see, et seletuskiri on kaebusele juurde lisatud. Järelikult on täidetud HMS § 56 lg 1 teises lauses sätestatud nõue, et haldusakti põhjendus on esitatud dokumendis, mis on menetlusosalisele kättesaadav ja sellele on ka haldusaktis viidatud. Korralduse seletuskirjast nähtub, et detailplaneeringu osalisel kehtestamisel on planeeritavast alast välja jäetud järgmiste 5 positsioonidega krundid: 15 (Tiskre tee 25), 16 (Tiskre tee 27a), 17 (Tiskre tee 27) ja 41 (osa Räime tn 19 krundist). Seega ei ole korralduses mitte üksnes fikseeritud krundid, mille osas detailplaneering kehtestatakse, vaid juurde lisatud seletuskirjast nähtuvad ka need, mille osas detailplaneeringut ei kehtestatud. Nimetatu peaks kõrvaldama igasuguse vääriti mõistmise, mis osas korraldus kehtib ning mis kruntide osas seda ei kehtestatud. Kuivõrd detailplaneeringu osalise kehtestamise tagajärjel on krundid positsioonidega nr 15 ja 41, mille omanikuks kaebaja läbi erastamise soovib saada, detailplaneeringu alast välja jäetud, ei saa korraldus kuidagi kaebaja poolt kaebuses osundatud subjektiivseid õigusi rikkuda. Oluline on siinkohal märkida, et detailplaneeringu alast on väljas terve (3909 m²) väidetavalt tema kasutuses olev maa. Praeguseks hetkeks viiakse Tiskre tee 25 maa osas läbi erastamismenetlust ning erastamisele kuuluva maa suurus ja piirid määrtakse kindlaks just selles erastamismenetluses. Järelikult korralduse vaidlustamine kaebaja poolt taotletud eesmärki ei võimalda saavutada. Kui erastamismenetluse käigus määratletav maa suurus kaebajat ei rahulda, saab ta seal tehtavad otsused sõltumata detailplaneeringust eraldi vaidlustada. Eeltoodud põhjendustel palub vastustaja esindaja jätta R.K.’e kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
  21. mai 2006 korralduse nr 1061-k punkt 1 tühistamise nõudes rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel kohtu motiividel: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-is 7 on sätestatud halduskohtusse pöördumise õigus, mille lõikes 1 märgitakse, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku õiguste rikkumine või vabaduste piiramine. Isiku õiguste rikkumisena ei käsitleta väidetavat õiguste rikkumise ohtu tulevikus, st õiguste rikkumist, mis on tulevikku suunatud, samuti oletatavat õiguste rikkumist. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 märgitakse: „/../Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega haldusakti peale halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas kaebuse esitaja õigusi. Seetõttu ei pea halduskohus kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi/…/”. Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-2-64-00 leitakse: „/../Kui kohus leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele/…/”. Vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 24.05.2006 korralduse nr 1061-k „Tiskre tee 23, 25, 27, 29b kruntide ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtestamine Tiskre tee 23, Räime tn 19, 6 Räime tn 19a ja Räime tn 22 kinnistute osas Haabersti linnaosas“ punkti 1 sõnastus on järgmine: „Kehtestada osaliselt Tiskre tee 23, 25, 27 ja 29b kruntide ning lähiala detailplaneering Tiskre tee 23, Räime tn 19a ja Räime tn 22 kinnistute osas vastavalt arhitekt Toomas Mägi tööle, mille eesmärgiks oli Tiskre tee 23 kinnistu ja Räime tn 19, 19a ja 22 kinnistute jagamine, kinnistute sihtotstarbe muutmine ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine korrastatud väikeelamurajooni rajamiseks. Detailplaneeringuga nähakse ette 14 kuni 2-korruselise üksikelamu, 9 kuni 2-korruselise kahe korteriga elamu ning 3 kuni 2-korruselise 4 korteriga korterelamu rajamine. Lisaks moodustatakse 2 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunti lastemänguväljaku rajamiseks ja piki Tiskre oja kulgeva kergliiklustee jaoks, 3 tootmismaa sihtotstarbega krunti ja 7 transpordimaa krunti. Planeeritava maa-ala suurus on 6.1 ha”. Punkti 1 sõnastus on üheselt mõistetav ning sellest nähtub, et see puudutab üksnes kinnistuid Tiskre tee 23, Räime tn 19, 19a ja 22 Haabersti linnaosas. Tiskre tee 25 kinnistut vaidlusaluse korralduse punkt 1 ei puuduta. Korralduse pealdisest nähtub, et detailplaneering kehtestatakse osaliselt ning korralduse punktist 1 loeb välja, et korraldus on antud kruntide Tiskre tee 23, Räime tn 19, 19a ja 22 osas. Vaieldava punkti 1 tekstist ei loe välja, et see laieneks ka Tiskre 25 kinnistule. Kaebuse esitaja on vääralt tõlgendanud vaieldava korralduse punkti 1, millele vastustaja on korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu. Kõnealuse detailplaneeringu jooniselt, mis on edastatud vastustaja poolt kohtule, on näha, et Tiskre tee 25 krunt tervikuna on kehtestatud detailplaneeringust välja jäetud, joonisel on detailplaneeringuga hõlmatud ala tähistatud rohelise joonega, mida on kinnitanud ka kaebaja ise oma 22.11.2006 kirjalikus seisukohas kokkuleppele. Vastustaja oma vastuskirjas kaebajale kinnitab, et Tiskre tee 25 krunt on tervikuna detailplaneeringust väljas, mida kinnitab detailplaneeringu joonisel eraldi rohelise joonega märgitud ala, see rohelise joonega ümbritsetud ala tähistabki osalist detailplaneeringu kehtestamist ning Tiskre tee 25 krunt on sellest alast väljas. Käesoleva haldusasja materjali hulgas on seletuskiri- Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu „Tiskre tee 23, 25, 27, 29b kruntide ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtestamine Tiskre tee 23, Räime tn 19, Räime tn 19a ja Räime tn 22 kinnistute osas Haabersti linnaosas“ juurde, mis on Tallinna Linnavalitsuse 24.05.2006 korralduse nr 1061-k lisa. Seletuskirjas on märgitud, et vaadeldava detailplaneeringu osalisel kehtestamisel on planeeritavast alast muuhulgas välja jäetud Tiskre tee 25, mis on tähistatud positsiooninumbriga
  22. Tiskre tee 25 krundi väljajätmiseks planeeritavast alast on küsitud Keskkonnaministeeriumilt nõusolekut, Keskkonnaministeerium andis oma nõusoleku detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks (seletuskirja lk 3 alt kolmas ja neljas lõik). See tähendab, et Keskkonnaministeerium andis nõusoleku Tiskre tee 25 krundi väljajätmiseks detailplaneeringust, mida vastustaja ka tegi, andes välja vaidlusaluse korralduse, mis tervikuna ei hõlma Tiskre tee 25 kinnistut. 09.01.2007 kohtuistungil esitas kaebaja esindaja kohtule Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14.11.2006 kirja nr 6-1/4000 aadressi muutmise kohta, mille kohaselt Tiskre tee 25 tagastatava krundi aadressiks määratakse Vana-Umboja tn
  23. Kohus märgib, et kuna krundi aadressi muutmine ei ole käesoleva kaebuse esemeks, siis kohus ei pea andma sellele hinnangut. Kinnistu aadressi muutmise võib kohus üksnes teadmiseks võtta. Kui kohus jõuab järeldusele, et korraldus selle kaevatavas osas ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, ei pea kohus andma ka hinnangut kaebuse sisule. 7 Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kaevatava haldusakti punkt 1 ei puuduta kaebuse esitajat, seega ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi või piirata tema vabadusi. Kohus kokkuvõtvalt jõuab järeldusele, et puudub alus käesolevas kaebuses esitatud Tallinna Linnavalitsuse 24.05.2006 korralduse nr 1061-k punkti 1, Tiskre tee 25 krundi osas, tühistamise nõude rahuldamiseks. Kohtukulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda vastavalt HKMS §-le 92 lg
  24. Elle Kask Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.