nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused Esitas ŽR kohtule hagi JM vastu 41 808,00 Eesti krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu. Selle alusel koostati võlakiri, mille kirjutas kostja omakäeliselt. Selle lepingu tingimuste kohaselt võttis kostja hagejalt 1 300 USA dollarit laenu ning kostja kohustus hagejale igakuiselt maksma tasu laenu kasutamise eest (intresse) 7 % laenusummalt, s.o 91 USA dollarit. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja maksma intresse igakuiselt 17.ndal kuupäeval. Vastavalt võlakirjas toodud tingimustele kohustus kostja tagastama võla täies ulatuses, kui ta kahe kuu jooksul ei maksa intresse. Raha saamise hetkest ei ole kostja kordagi maksnud kohustuslikke intresse ja ei ole hagejale tagastanud ka võlasummat, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele.hageja kirjalikult pöördus kostja poole nõudega tasuda võlg ja intressid. Kostja ei tagastanud laenu ega tasunud intresse. Hageja nõude summa on hagiavalduse esitamise seisuga järgmine: laenu põhisumma 1 300 USA dollarit (Eesti Panga kurss 1 USD = 12,00 Eesti krooni), s.o 15 600 Eesti krooni; intressid 24 kuu eest 91 USA dollarit igakuiselt – 91 x 24= 2 184 USA dollarit (Eesti panga kurss 1 USD = 12,75 Eesti krooni), s.o 26 208,00 krooni. Kokku 15 600 + 26 208 = 41 808,00 Eesti krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 41 808 Eesti krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Hagiavalduse koos sellele lisatud tõenditega saatis kohus kostjale hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud , kuid nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus koos lisadega postiasutuse poolt kohtule hoiutähtaja möödumisel. PP IP 13.10.2005.a kiri kinnitab, et kostja aadressil ei ela. PPIP 09.01.2006.a kirjast nähtub, et politsei täiendavalt kontrollis aadressi , kuid kostja antud aadressil ei ela. Politseile on kostja tegelik asukoht teadmata. E H ravikindlustuse andmekogus puuduvad andmed kostja kohta. Menetlusdokumente on kohus püüdnud kostjale edastada ka kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur pani hagimaterjalid postkasti aadressil . Kohtutäituri kaaskirjast ega kohtule edastatud väljastusteatest ei nähtu, et
tingimused on täidetud, mistõttu ei saa menetlusdokumenti kohtutäituri kaudu kättetoimetatuks lugeda. Kohtutäiturile ei ole teada kostja elukoht. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. R andmebaasis puuduvad andmed kostja registreeritud elukoha kohta. Seetõttu on kostjale kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt
Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtukuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 3 150,00 krooni, kohtukutse Ametlikes 2 2-05-14125 Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni ja õigusabikulud 3 540,00 krooni. Kohtu põhjendused
(jõustunud 01.01.2006.a.) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt, kui võlasuhe on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 41 808,00 Eesti krooni. Tulenevalt
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 2 290,40 Eesti krooni (kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200,00 krooni ja tasu õigusabi eest hinnaga hagi puhul 5% hagi rahuldatud osast, s.o 2 090,40 krooni)
lg 1 ja
Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 3 150,00 krooni ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata, kuna hageja ei ole kohtule esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või andmeid riigilõivu tasumise kohta, mis võimaldaks kohtul riigilõivu laekumist kontrollida. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt
p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 124,10 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.