lg 2 järgi saab kohus pärast kohtuotsuse tegemist parandada ilmsed kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohtuotsus tehti 21.06.2006, seega tuleb kohaldada seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni, mis kehtis kohtuotsuse tegemise ajal.
lg 1 järgi on menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud ning
p 1-6 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidukulud; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud ning menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud. Kohus leiab, et seadus sätestab sõnaselgelt, et menetluskulud ja kohtukulud ei ole üks ja see sama. Seega ühe termini asendamine kohtuotsuses teise terminiga muudab kohtuotsuse sisu, laiendades hageja rahaliste kohustuste hulka. Samuti märgib kohus, et hageja on esitanud apellatsioonkaebuse kogu maakohtu otsuse peale, seega on hageja vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse, kuid ringkonnakohus ei ole menetluskuludega ega kohtukulude otsas seisukohta võtnud. Kui kohus ei ole mõne nõude, taotluse või ka menetluskulude väljamõistmise osas otsuses seisukohta võtnud, võib taotleda täiendava otsuse tegemist
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.