KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-57 Haldusasi A.N ja E.E kaebus Loksa Vallavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.N ja E.E apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuar 2007 Menetlusosalised Kaebajad A.N ja E.E Vastustaja Kuusalu Vallavalitsus (Loksa valla õigusjärglane), esindajad Rein Kiis ja advokaat Kaimo Räppo Kolmas isik U.L RESOLUTSIOON
- Muuta Tallinna Halduskohtu
- aprilli 2006 otsuse haldusasjas nr 3-04-57 põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele kaebuse esitajatel põhjendatud huvi olemasolu kohta ning täiendada kohtuotsust käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Jätta A.N ja E.E apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 29.12.1997 esitasid A.N ja E.E Loksa Vallavalitsusele avalduse Loksa vallas, x külas x talu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks 2 ha piires. 3-04-57 29.07.1998 esitas V. L avalduse 1 ha maa ostueesõigusega erastamiseks Loksa vallas X külas (x maaüksuse arvelt), kuna sellel asus talle kuuluv kuur. U.L omandas kuuri oma isalt V. L 04.02.2002 kinkelepingu alusel. 09.01.2003 vastuses nr 5-2.1/940 A. N 27.12.2002 avaldusele teatas Loksa Vallavalitsus (tl 13), et ei saa alustada maa ostueesõigusega erastamise toiminguid lähtudes 05.09.2002 sõlmitud x jagamise kokkuleppest, kuna A. N ja E. E kaasomandisse jäetaval maatükil asub teisele isikule kuuluv hoone. Kuni on käimas kohtuvaidlus selle hoone kasutus- ja ehitusloa üle, ei saa vald soovitud erastamist teostada. 05.05.2003 vastuses nr 5-4/216 A. N teabenõudele (tl 14) teatas Loksa Vallavalitsus, millised dokumendid asuvad E. E ja A. N maa ostueesõigusega erastamise toimikus ning märkis, et maa ostueesõigusega erastamiseks tuleb sõlmida seadusega kooskõlas olev erastatava maa piiride kulgemise ettepanek. 09.06.2003 vastuses nr 5-4/306 A. N teabenõudele (tl 15) leidis Loksa Vallavalitsus, et kaebajatele ei saa erastada ostueesõigusega maad 2 ha subjektidega sõlmitud kokkuleppe alusel, sest kokkulepe rikub teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Samas esitati kaebajatele valla maanõuniku poolt koostatud y talu hoonete juurde ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek ja paluti esitada motiveeritud vastuväited 15 päeva jooksul. 15.07.2003 vastuses nr 5-4/636 A. N avaldusele nr 2 (tl 17) teatas Loksa Vallavalitsus, et tal pole vastuväiteid maa katastriüksuse plaani koostamiseks plaani- ja kaardimaterjali alusel, kuid leidis, et see saab toimuda pärast erastatava maaüksuse piiride kulgemise selgumist. Piiride kulgemise ettepaneku plaan koostati 06.06.2003 ja vastava kirja allkirjastas vallavanem 09.06.
- Vallavalitsus loeb vastamise alguse kuupäevaks kirja kättesaamise päeva. Veel osundati vallavalitsuse varasematele vastustele ja märgiti, et vaidlusaluse ehitise aluse ja ümbritseva maaga saab ette võtta toiminguid alles pärast kohtulike vaidluste lõppemist.
- A. N ja E. E palusid halduskohtule 24.03.2004 esitatud kaebuses kohustada Loksa Vallavalitsust viima lõpuni menetlus Y talu maade erastamiseks, sh kohustada vastustajat andma välja korraldus, mille alusel saavad Y talu kaasomanikud alustada erastamisele kuuluva maa väljamõõtmisega. 14.05.2004 palusid kaebajad tunnistada õigusvastaseks maa ostueesõigusega erastamistoimingute läbiviimisega viivitamine ning 07.01.2005 palusid tunnistada õigusvastaseks V. L ja U. L maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Samuti taotlesid kaebajad vastustajalt 11 328 krooni kohtukulude välja mõistmist. Kaebuse väitel on maaüksuse x õigustatud subjekt J. L esitanud haldus- kohtule kaebuse Loksa Vallavalitsuse poolt x maaüksusel asuvale kuurile 10.
- 1998 antud kasutusloa ja 04.12.2000 ehitusloa tühistamiseks (haldusasi nr 2-3/404/2002). Loksa Vallavalitsus kinnitas 05.05.2003 kirjas nr 5-4/216, et maa ostueesõigusega erastamise protsessi lõpule viimist takistab see, et on vaja saavutada seadusega kooskõlas olev erastatava maa piiride kulgemise ettepanek. Y talu maa ostueesõigusega erastajad ja maaüksuse x subjektid sõlmisid juba 05.09.2002 Loksa Vallavalitsuses kokkuleppe, milles määrasid kindlaks maa kulgemise piirid. Kokkulepe on kooskõlas maakorraldusseadusega. Kaebaja juhtis 16.06.2003 avalduses vallavalitsuse tähelepanu takistuste puudumisele maamõõdutöödega alustamiseks maaüksusel x. Kooskõlas kokkuleppega tuleb maa välja mõõta ja kuurile määrata teenindusmaa vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale. Vastustajal ei ole alust keelduda välja andmast korraldust, mille alusel saaks alustada maamõõdutöid X külas asuva Y talu maa erastamiseks ja teenindusmaa määramiseks maaüksusel x asuva kuuri juurde. Teenindusmaa määramine ei muuda kuuri omandisuhet ega 2
(8)3-04-57 kuuri suhtes välja antud kasutus- ja ehitusluba. Kuna vaidlusalune ehitis on kuur, tuleb kuurile määrata teenindusmaa, mitte lubada sinna juurde maad erastada. Loksa Vallavalitsusel ei ole õigust vastu võtta kuuriomanikult taotlusi maa erastamiseks, kuna kuuri omanikul puudub selleks õiguslik alus. Vastustaja leiab ekslikult, et kuuri omanikul on õigus erastada maad ostueesõigusega (Loksa Vallavalitsuse 09.06.2003 kiri nr 5-4/306), sellega rikub jämedalt Y talu kaasomanike õigust erastada maad ostueesõigusega Y talu juurde soovitud suuruses 2 ha ja piirides.
- Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. 29.07.1998 esitas V. L avalduse 1 ha maa ostueesõigusega erastamiseks x maaüksuse arvelt, kuna sellel asus talle kuuluv kuur, mille omandas U. L 04.02.
- Seega olid olemas AÕSRS § 13 lg 3 tulenevad alused maa ostueesõigusega erastamiseks ja nimetatud isikute avalduse menetlemine oli seaduslik ega rikkunud kaebajate õigusi. Kaebajad ei ole näidanud, milline on nende huvi HKMS § 7 lg 1 tähenduses maa ostueesõigusega erastamise viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebajad ei ole ka näidanud, millist avalikul õigusel põhinevat kaebaja subjektiivset õigust või piiratud vabadust taastaks kohtuotsus, millega tuvastatakse kolmandale isikule maa ostueesõigusega erastamise õigusvastasus. Kaebaja poolt taotletud toiminguid ei saanud läbi viia põhjusel, et kaebaja soovitud maal asus kolmandale isikule kuuluv kuur. Kaebaja märgitud piiride kulgemise kokkuleppesse ei olnud kaasatud V. L, kellele kuulus hooneregistri 09.07.1998 tõendi nr 940 alusel kuur vaidlusalusel maal. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostu- eesõigusega erastamise korra p 11 ap 1 kohaselt lisatakse (maa ostueesõigusega erastamise) avaldusele ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid. Kaebajatel sellist dokumenti nimetatud kuuri osas esitatud ei olnud. Seega puudus kaebajal õigus maa erastamiseks nimetatud kuuri juurde AÕSRS § 13 lg 3 alusel. Kaebajad algatasid nimetatud kuuri suhtes omandiõiguse tunnustamiseks kohtumenetluse kolmanda isiku vastu Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2/1-696/03/04). Käesolevaks ajaks on vaidlusalune kuur lammutatud, kuna kolmas isik jättis selle vastustaja poolt antud tähtajaks korrastamata. Ehitise puudumise tõttu ei ole U. L maa ostu- eesõigusega erastamise õigust tulenevalt AÕSRS § 13 lg 3 aluste puudumisest. Vallavalitsus edastas kaebajatele peale kuuri lammutamist uue piiride kulgemise ettepaneku, mille alusel nad alustasid katastrimõõdistamist. Peale nimetatud maamõõdistamisdokumentatsiooni (toimiku) esitamist Loksa Vallavalitsusele võtab vallavalitsus vastu korralduse, esitab andmed katastriüksuse registreerimiseks, seejärel edastab dokumentatsiooni Harju Maavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise otsustamiseks. Seega ei menetleta enam kolmanda isiku (U. L) maa ostueesõigusega avaldust.
- Kolmas isik U. L oma seisukohta ei avaldanud ja asja arutamisest osa ei võtnud.
- Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Käesolevas asjas taotletakse toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist, mistõttu on olulise tähtsusega põhjendatud huvi olemasolu kaebajatel (HKMS § 7). Kaebajad märkisid, et nende huvi kaebuse esitamiseks on isiklikku laadi ning asjaolu, et vastustaja poolt menetlusse võetud kuuri omanik V. L maa ostueesõigusega erastamise avaldus rikub kaebajate õigust erastada maad Y talu juurde 2,0 ha ulatuses kooskõlas MRS § 9 lg 1 pga 1 ja kooskõlas maaüksuse x õigustatud subjektidega sõlmitud piiride kulgemise ettepanekule. Kaebajad leidsid, et vastustaja poolt U. L ja V. L maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemine on õigusvastane ning rikub nende õigusi, kuna vastustaja viivitab kaebajate erastamisavalduste menetlemisega. Kohus märkis, et seadus ei võimalda erastamisavalduste tagasilükkamist ja menetlusse mittevõtmist. V. L ja U. L ostueesõigusega erastamisavaldused võeti vastu ja alustati nende 3
(8)3-04-57 menetlemist, menetlus hiljem lõpetati, selline tegevus ei ole seadusega vastuolus. Vastustaja kinnitas, et V. L ja U. L poolt esitatud erastamisavaldusi enam ei menetleta. Vaidlusalune kuur on lammutatud ja vastustaja on kaebajatele edastanud uue piiride kulgemise ettepaneku, mille alusel on kaebajad alustanud katastrimõõdistamist. Peale mõõdistamis- dokumentatsiooni (toimiku) esitamist Loksa Vallavalitsusele võtab vastustaja vastu korralduse, esitab andmed katastriüksuse registreerimiseks, seejärel edastatakse dokumentatsioon Harju Maavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise otsustamiseks. Kohus leidis, et kolmanda isiku U. L (ka V. L) poolt ostueesõigusega erastamisavalduse esitamine ja selle menetlemine kuni menetluse lõpetamiseni ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ega piira nende vabadusi. Samuti puudub kaebajatel põhjendatud huvi nimetatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Vaidlusaluse erastamismenetluse läbiviimisel ei ole Loksa Vallavalitsus tahtlikult venitanud ja puudub vastustaja süüline käitumine erastamisprotsessi venimises. Omandiõiguse vaidlused tsiviilkohtus ja halduskohtumenetlused võtsid aega, samuti nendes vaidlustes tehtud lahendite jõustumine. Viivitamisena ei saa käsitleda ka kirjavahetust kaebajate ja vastustaja vahel. Kaebajatel puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu, mis seisnes erastamismenetluse läbiviimisega viivitamises, õigusvastasuse tuvastamiseks. Käesolevas kohtuasjas ei ole kohus tuvastanud ka kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist seonduvalt vaidlustatud toimingutega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- A. N ja E. E apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja kohtukulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vastustaja lõpetanud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja kaebajate maa ostueesõigusega erastamisega tegeleb Harju Maavalitsus, kuid maa ostueesõigusega erastamise eelmenetlus viibis vastustaja süü tõttu. Kohus jättis arvestamata, et vaatamata kaebajate korduvatele pöördumistele ei määranud Loksa Vallavalitsus kuurile ehitise teenindamiseks vajalikku maad, mistõttu viibis korralduse väljastamine, mille alusel kaebajad saanuks alustada maamõõdutöid. Vallavalitsus ei ole viinud eeltoiminguid läbi maa ostueesõigusega erastamise korra p-s 19 ettenähtud kolme kuu jooksul ega selgitanud, miks ei määratud kuurile teenindusmaad. Kohus põhjendas viivitamist haldus- ja tsiviilkohtuvaidlustega, kuid jättis tähelepanuta, et kuurile teenindusmaa määramisega ei oleks kuuri omandi staatus muutunud, s.t teenindusmaa määramine ei oleks kuidagi mõjutanud käimasolevaid kohtuvaidlusi. Kohus ei arvestanud, et vastutaja poolt kuuri juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemine oli õigusvastane (MRS § 9 lg 1 p 3 alusel olnuks võimalik määrata kõnealuse kuuri juurde üksnes ehitise teenindamiseks vajalik maa) ning rikub kaebajate õigust erastada maad ostueesõigusega Y talu juurde soovitud suuruses ja piirides õigeaegselt vastavalt maaüksuse x subjektidega 05.09.2002 tehtud kokkuleppele. Vastustaja õigus- vastane viivitamine kaebajate erastamisavalduste menetlemisel on toonud kaebajatele kaasa kulutusi õigusabile ja materiaalset kahju, kuna nad ei ole saanud majandada maad, mille seadusandja on neile võimaldanud ostueesõigusega erastada. Kaebajate põhjendatud huvi HKMS § 7 lg 1 mõistes on tunnistada õigusvastaseks vastustaja poolt kaebajate maa ostueesõigusega erastamise läbiviimisega viivitamine ning V. L/ U. L maa ostueesõigusega erastamine maaüksusel x, mis on seotud kahjunõude esitamisega vastustaja vastu riigivastutuse seaduse alusel. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebajad sõlmisid maaüksuse x subjektidega Loksa Vallavalitsuses 05.09.2002 piiride kulgemise kokkuleppe, kaebajad esitasid viimase nõutud dokumendi (hooneregistri tõendi) 27.12.2002, seega tulnuks vastustajal lõpetada erastamise eeltoimingud hiljemalt 31.03.
- Viimase nõutud dokumendi saamise järel polnud Loksa 4
(8)3-04-57 Vallavalitsusel enam takistust andmast välja korraldust, mille alusel saanuks kaebajad alustada maamõõdutöid. Vastav korraldus anti välja alles 26.05.
- Kui vastustaja oleks järginud seadusandlikke akte, mis reguleerivad ebaseaduslikult ehitatud ehitisele kasutusloa välja andmist, maa tagastamist ja maa ostueesõigusega erastamist, sel juhul ei oleks saanud toimuda kaebajate õiguste rikkumist maa ostueesõigusega erastamisel. Haldusakti tühistamisega toimub haldusakti kehtivuse kõrvaldamine tagasiulatuvalt. Kuna antud juhul on Tallinna Halduskohtu 19.06.2003 otsusega (jõustus 02.03.2005 – Riigikohus ei andnud menetlusluba) tühistatud vastustaja poolt kolmanda isiku kuurile antud kasutus- ja ehitusluba, on tegemist algusest peale kehtetute haldusaktidega, mistõttu oli kolmanda isiku suhtes maa ostueesõigusega erastamise läbiviimine õigusvastane. Vaidlustatud toiminguid tuleb vaadelda kogumis, kuna need on omavahel seotud.
- Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebajate kanda. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajatel puudub põhjendatud huvi kolmandate isikute maa erastamise avalduse menetluse õigusvastasuse tuvastamiseks. Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määruse nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ punkti 2 ning asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2004 otsusega tühistati kolmanda isiku kuurile väljastatud ehitus- ja kasutusluba, ei nõustu vastustaja kaebajate seisukohaga, et kuni kohtute poolt kuuri ehitusloa tühistamiseni, pidanuks vastustaja määrama kuuri juurde ehitise teenindamiseks vajaliku maa. Kolmandale isikule kuuluvate ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa määramise üle peetavad kohtuvaidlused on objektiivsed ja seadusest tulenevad, kohalikust omavalitsusest mitte olenevad põhjused, mis tõid kaasa kaebajatele maa ostueesõigusega erastamise viivituse ning kohus on õigesti leidnud, et vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus. Samuti ei nõustu vastustaja kaebajate väitega, nagu oleks kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlusega viibimine tekitanud kaebajatele kahju. Vastustaja juhib tähelepanu Riigikohtu 16.11.2006 otsusele, milles leiti, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei pruugi anda isikule õiguspärast ootust, et erastamine viiakse lõpule eelhaldusaktides kindlaksmääratud tingimustel. Erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust lõplikult. Sel põhimõttel puudus kaebajatel õiguspärane ootus arvestada oma majandustegevuses maaga, mille omandiküsimused olid lahendamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajate eesmärgiks halduskohtusse pöördumisel olnud Loksa Vallavalitsuse kohustamine maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamiseks. Kaebajad leidsid 24.03.2004 halduskohtule esitatud kohustamiskaebuses, et vallavalitsus viivitab õigusvastaselt nende erastamisavalduse lahendamiseks vajalike maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamisega ning palusid „kohustada vastustajat viima lõpuni menetlus Y talu maade erastamiseks, sh kohustada vastustajat andma välja korraldus, mille alusel saavad Y talu kaasomanikud alustada erastamisele kuuluva maa väljamõõtmisega“. Kohtumenetluse kestel lammutati maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamist takistanud kuur ja kaebajad saavutasid kaebuses märgitud eesmärgi – nad said alustada erastatava maa maamõõdutöid.
- Kaebajad palusid halduskohtul tunnistada õigusvastaseks Loksa Vallavalitsuse viivitamise nende maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute läbiviimisel ning esitasid 07.01.2005 5
(8)3-04-57 taotluse V. L ja U. L maa ostueesõigusega erastamise menetluse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuna kaebajad leidsid, et vastustaja viivitus ostueesõigusega erastatava maa eeltoimingute teostamisel oli tingitud V. L ja U. L maa ostueesõigusega erastamise avalduse alusetust menetlemisest, siis oli uus taotlus ringkonnakohtu hinnangul hõlmatud varasema taotlusega (viivitamise õigusvastasuse tuvastamine) ja selle eraldi esitamiseks puudus vajadus.
- Kui kaebajad taotlevad haldusorgani toimingu õigusvastasuse tuvastamist, peab neil sellise taotluse esitamise suhtes olema põhjendatud huvi (HKMS § 10 lg 3). Huvi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud huvi, kui on ilmselge, et vaidlustatud toiminguga kahju ei tekitatud, isegi, kui toiming on õigusvastane. Kohtupraktikas on HKMS § 10 lg 3 tõlgendamisel asutud seisukohale, et kahjunõude ilmne perspektiivitus toob kaasa põhjendatud huvi puudumise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei oleks kahju tekkimine välistatud juhul, kui viivitus ostueesõigusega erastatava maa eeltoimingute teostamisel oleks õigusvastane. Halduskohtu vastupidine seisukoht on väär ja kohtuotsuse põhjendustest tuleb kaebajatel põhjendatud huvi puudumist käsitlevad põhjendused välja jätta.
- Kuigi halduskohus leidis ekslikult, et kaebajatel puudub põhjendatud huvi erastamistoimingute läbiviimisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks, kontrollis kohus siiski viivitamise õiguspärasust.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et Loksa Vallavalitsuse viivitus kaebajate erastamisavalduse alusel ostueesõigusega erastatava maa eeltoimingute teostamisel ei olnud õigusvastane.
- Maa ostueesõigusega erastamise korra p 19 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud teostama kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud kolme kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. Ettevalmistavad toimingud lõpevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale. Kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg. Kui erastamise eeltoimingud ei ole teostatud kolme kuu jooksul, informeerib kohalik omavalitsus erastamise korraldajat viivituse põhjustest. Kui ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus, tuleb informeerida volitajat viivituse põhjustest.
- Kaebajate väide, et pärast nende poolt viimase nõutud dokumendi esitamist 27.12.2002 ei olnud vastustajal takistusi maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamiseks kolme kuu jooksul kaebajate ja maaüksuse x tagastamise õigustatud subjektide vahelise 05.09.2002 kokkuleppe alusel, ei ole põhistatud. Vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra p-le 13.1 peab ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne vallavalitsus avama avaldaja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel maa ostueesõigusega erastamise toimiku ning kontrollima esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Tulenevalt maareformi seaduse (§-d 9, 20, 21, 22) ja maa ostueesõigusega erastamise korra (pd 10, 11) sätetest saab isikule erastada vaid sellist maad, millele jäävad ehitised kuuluvad üksnes maa erastajale. Kuna kaebajate ja maaüksuse x tagastamise õigustatud subjektide vahelise 05.09.2002 kokkuleppe kohaselt jäi kaebajate poolt erastamist taotletavale maale kuur, mille omandiõigust tõendavat dokumenti kaebajad vallavalitsusele ei esitanud, ei saanud 6
(8)3-04-57 vallavalitsus määrata maa ostueesõigusega erastamise korra p-s 132 sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurust ja piire vastavalt 05.09.2002 kokkuleppele. Seega pidi vallavalitsus selgitama välja, kellele kuur kuulub ja kas kuuri näol on tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitisega.
- Vallavalitsus ei saanud jätta tähelepanuta V. L 29.07.1998 avaldust ligikaudu 1 ha maa ostueesõigusega erastamiseks, millele oli muuhulgas lisatud kuuri omandiõiguse tõendamiseks maa ostueesõigusega erastamise korra p 11.1 nõuetele vastav dokument - Harjumaa hooneregistritalituse 09.07.1996 tõend nr
- Seoses kinkelepingu alusel kuuri omandamisega oli maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud ka kolmanda isikuna menetlusse kaasatud U.L, kes oli samuti esitanud nõuetekohase hooneregistri tõendi (15.02.2002 tõend nr 940) kuuri omandiõiguse tõendamise kohta. Harjumaa hooneregistritalituse 09.07.1998 tõendi nr 940 kohaselt oli omandi registreerimise aluseks Loksa Vallavalitsuse poolt ehitusjärelevalve alase tegevuse käigus x maaüksusel asuvale kuurile 10.06.1998 antud ja kehtiv kasutusluba. Samas oli nii kaebajatele kui ka vallavalitsusele teada, et maaüksuse x tagastamise õigustatud subjekt J. L oli esitanud enne kaebajatega kokkuleppe sõlmimist 19.12.2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse Loksa Vallavalitsuse poolt kuurile 10.06.1998 antud kasutusloa ja 04.12.2000 ehitusloa tühistamiseks. 27.12.2002 oli tehtud kaks kohtulahendit, kuid vaidlus jätkus, sest halduskohtu 20.02.2002 otsus tühistati ringkonnakohtu 23.12.2002 otsusega ja asi saadeti halduskohtule uueks lahendamiseks. Tallinna Halduskohtu 19.06.2003 otsusega tühistati kuurile antud kasutus- ja ehitusluba. Loksa Vallavalitsuse apellatsioonkaebus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2004 otsusega rahuldamata ja Riigikohus otsustas 02.03.2005 mitte menetleda Loksa Vallavalitsuse kassatsioonkaebust. Iseenesest ei pidanud vallavalitsus kohtulahendit ära ootama. Et aga tegemist oli õiguslikult keeruka vaidlusega, ei saa vallavalitsusele ette heita, et ta jätkas kaebajate maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemist pärast kasutus- ja ehitusloa vaidluses kohtuotsuse jõustumist. Juhul, kui vallavalitsus oleks kohtuotsust ootamata määranud kuuri teenindamiseks vajaliku maa ja viinud kaebajate taotluse menetluse lõpuni, oleks kaebajatele erastatud teenindusmaa võrra vähem maad. Samuti ei saa olla kindel, et juhul, kui vallavalitsus oleks asunud määrama kuuri teenindamiseks vajalikku maad, oleks olnud tagatud kaebajate maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemine kiiremini kui see käesoleval juhul tegelikult toimus. Suure tõenäosusega oleks kuuri teenindamiseks vajaliku maa määramisega kaasnenud kohtuvaidlus, kui teenindusmaa oleks määratud U. L poolt taotletust väiksemas suuruses. Pealegi algatasid kaebajad 01.07.2003 kuuri omandiõiguse üle kohtuvaidluse (Harju Maakohtu 30.04.2004 menetluse peatamise määrus tsiviilasjas nr 2/1-696/03/03 kaebuse esitajate hagis U. L vastu kinnistamata kuuri päraldiseks tunnistamise, valduse üleandmiseks kohustamise ja kinkelepingu tühiseks tunnistamise nõudes – tl 64).
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega ka selles, et kuurile antud kasutusluba oli tühistamise tõttu kehtetu algusest peale. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud haldusakti kehtivust 07.03.2003 määruse nr 3-3-121-03 p-des 13 – 14 järgmiselt. Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses (kasutusloal ei ole HMS § 63 lg 2 sätestatud puudusi). Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole 7
(8)3-04-57 märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja tühistamine muudavad olemasolevaid õigussuhteid. Haldusakti kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et haldusakt kaotab oma õigusjõu. Haldusakti võib seejuures tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. Haldusakti tühistamine tähendab haldusakti tunnistamist kehtetuks tagasiulatuvalt, täpsemalt kehtetuks algusest peale. Tühistamine ei muuda kehtivat haldusakti tühiseks, vaid üksnes kehtetuks. Haldusakt lakkab kehtimast tühistamisotsuse jõustumise hetkest. Pärast tühistamisotsuse tegemist ei saa keegi eitada, et haldusakt kuni tühistamiseni kehtis. Haldusakti tühistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi osas tagasi täita. Arvestades eeltoodut saab asuda seisukohale, et Loksa Vallavalitsuse poolt vaidlusalusele kuurile 10.06.1998 antud kasutusluba kehtis kuni tühistamisotsuse jõustumiseni 02.03.2005. 17. Neil põhjendustel leiab ringkonnakohus, et kaevatav halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Viive Ligi Ruth Virkus Lilianne Aasma 8
(8)