KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Ülle Jänes Otsusese tegemise aeg ja koht 20. november 2006.a, Tallinn Ts

imust. Päevakorra p. 4, milleks oli jooksva majandusaasta plaani kinnitamine, ei kajasta hageja arvates piisavalt selgelt võimalikku majandamiskulude suurendamise ettepaneku arutamist. Hageja niisugust arvamust kinnitab ka tõsiasi, et nädal enne koosolekut esitati ühistu liikmetele arvestus 8kroonise määraga majandamiskulu kohta. Samuti on oluline, et kostja juhatus ei esitanud enne üldkoosolekut tähtaegselt ühistu liikmetele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti ning seetõttu lähtus hageja eeldusest, et päevakorra p. 4 teemalist arutlust ei saa üldkoosolekul läbi viia. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et majandustegevuse aastakava ei ole koosolekul kinnitatud. Majandamiskulude arvestamise või muutmise lähtealuseks peab olema majandustegevuse aastakava, mille koostamine ja esitamine on juhatuse kohustus. Aastakava projekti ühistu liikmetele enne üldkoosolekut tähtaegselt ei esitatud ja üldkoosolek ei saanud seega vastavat päevakorrapunkti arutada. Üldkoosolek on majandamiskulude suurendamise otsust tehes väljunud päevakorra raamidest. Kostja põhikirja p. 6.7 kohaselt ei või üldkoosolek üldjuhul võtta vastu otsuseid

imustes, millest ei ole koosoleku kokkukutsumisel teatatud. Päevakorras ei ole märgitud majandamiskulude suurendamise teemat, samuti ei olnud koosolekul esindatud kõik ühistu liikmed, mis oleks võimaldanud üldkoosolekul langetada otsust päevakorras kajastamata

imuses. Majanduskulude tõstmine kirjeldatud viisil ei ole seaduspärane, hageja sellekohaseid avaldusi koosolek ei arvestanud ega protokollinud. Majandamiskulude muutmine on ühistu üldkoosoleku pädevuses ning tihti ka põhjendatud. Ühe või osade liikmete vastuseis majanduskulude suurendamisele ei saa olla veel piisavaks põhjuseks vastava üldkoosoleku otsuse tühistamiseks või mittetäitmiseks. Siiski on igal ühistu liikmel võimalus kaitsta oma õigusi sel moel, et ta nõuab ühistu tegevuses seadusest ja põhikirjast tulenevate normidega arvestamist. Korteriühistu * üldkoosoleku

1. juuni 2005.a otsus majanduskulude muutmise kohta tuleb tühistada. Kostja
2. septembri
3. a. üldkoosolekul valiti hageja kostja revisjonikomisjoni liikmeks. Hageja pöördus pärast üldkoosolekut kostja juhatuse poole ja palus esitada revideerimiseks kostja raamatupidamise algdokumendid ja kostja tegevust puudutavad muud dokumendid. Juhatus on põhjendamatult keeldunud hagejale dokumente esitamast. Seadusest ei tulene isikule keeldu avalikult salvestada isiku osavõtul toimuva menetluse, koosoleku või muu ürituse käiku. Isikul võib olla põhjendatud huvi salvestist kasutada oma õiguste kaitseks hiljem tõendina tsiviil-, haldus- või kriminaalasjas. Helisalvestis on oma olemuselt objektiivset laadi tõend, mille kogumisele ei näe hageja seaduslikke takistusi. Üldkoosoleku otsus keelata kasutada diktofoni on ebaseaduslik ja rikub hageja huve. Vaidlustatav otsus on vormiliselt ebaseaduslik ka seetõttu, et protokollist ei nähtu otsuse vastuvõtmine hääletamise teel. Vale on vastava otsuse juures protokollis tehtud 3 märge, et otsus võeti vastu ühehäälselt. Tegelikult hääletamist ei toimunud ja vähemalt hageja oleks olnud sellise otsuse vastu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.
4. juuni 2005.a korteriühistu üldkoosolekul arutati jooksva majandusaasta plaani kinnitamist ja otsustati hääletuse tulemusena suurendada teenindustariifi. Hageja õiguste rikkumist üldkoosolekul ei olnud ning seega korteriühistu poolt vastu võetud üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamine on põhjendamatu. Seadusest ei tulene avaliku salvestamise kohustust üldkoosolekutel. Iga korteriühistu liige omab õigust ise otsustada, kas ta soovib üldkoosolekut salvestada või mitte.
5. augustil 2005.a toimunud üldkoosolekul hääletasid korteriühistu liikmed avaliku salvestamise vastu, kuna koosolekust koostatakse protokoll.
6. septembril 2005.a toimunud üldkoosolekul lahendati revidendi valimise

imust. Hageja pakkus oma kandidatuuri ja hääletas ise enda poolt. Vastu oli 3 ja erapooletuid

1. Revidendi valimine otsustati edasi lükata kuni uue põhikirja vastuvõtmiseni, seega on hageja nõue, esitada temale dokumendid kui revidendile, põhjendamatu. Esimese astme kohtu otsus
2. mai 2006.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.

§ 13

lg 1 sätestab ühistu liikme õiguse pöörduda kohtusse üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kolme kuu jooksul. Koosolek toimus

1. juunil 2005.a ning hageja esitas nimetatud koosoleku majanduskulude muutmise otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks hagi
2. septembril 2005.a. Hageja esitas
3. novembril 2005.a (postitatud
4. novembril 2005.a) kohtule avalduse, mida nimetas hagiavalduse täpsustuseks. Avalduses esitas hageja kaks uut nõuet: tühistada kostja
5. augusti 2005.a üldkoosoleku otsus mitte lubada kasutada üldkoosoleku salvestamiseks diktofoni ning kohustada kostjat väljastama hagejale kui ühistu revisjonikomisjoni liikmele ühistu raamatupidamise algdokumendid ja ühistu juhtimisega seoses vormistatud dokumendid. Seega on esialgne hagi esitatud õigeaegselt, kuid uue nõude
6. augustil 2005.a toimunud üldkoosoleku otsuse tühistamiseks on hageja esitanud pärast kolmekuulist tähtaega.

§ 13lõikes 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, st.

selle olemasolu ja nõude tähtaegset esitamist on kohus erinevalt aegumisest, pädev hindama iseseisvalt, st. ilma vastaspoole vastava taotluseta. Hageja on postitanud oma nõude

1. novembril 2005.a, seega pärast kolmekuulist tähtaega ning seetõttu tuleb hagi jätta
2. augustil 2005.a toimunud üldkoosoleku koosoleku diktofoniga salvestamise keelamise otsuse tühistamiseks rahuldamata. Kuni
3. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS ei sätestanud hagiavalduse täpsustamist üldse, kuid menetluse käigus oli kohtul kohustus TsMS § 164 lg 1 alusel asi piisava põhjalikkusega ette valmistada. Asjaolude või nõude täpsustamisena ei saa käsitleda uue nõude esitamist. Seega tuleb uue nõude esitamisel kontrollida nõude lubatavust, ka nõude esitamist tähtaegselt. Vastavalt kostja põhikirja punktile 6.8 fikseeritakse ühistu koosolek kirjaliku protokolliga. Seda võib järeldada punkti 6.8 sõnastusest „protokollile kirjutavad alla”. Helisalvestamisel ei ole võimalik sellele alla kirjutada. Nii

kui MTÜS ei reguleeri kostja kohustust fikseerida koosolekul toiminu helisalvestisena. Kostja on eraõiguslik juriidiline isik ning üldkoosoleku otsus helisalvestise tegemise keelamiseks ei ole vastuolus kostja tegevust reguleerivate õigusaktidega (korteriühistu seadus, mittetulundusühingute seadus ja kostja põhikiri).

§ 13lg 3 lubab hageda ebaseadusliku otsuse tühistamist, st.

otsus peab olema seadusega vastuolus. Kohus asub seisukohale, et hageja esitatud nõuet 3. augustil 2005.a toimunud üldkoosoleku koosoleku diktofoniga salvestamise keelamise otsuse tühistamiseks tuleb käsitleda kui pahatahtlikult esitatud nõuet. 4

§ 15

lg 1 järgi on ühistu juhatusel kohustus koostada ja esitada üldkoosolekule majandustegevuse aastakava. Kohtule esitatud 25. juuni 2005.a üldkoosoleku kokkukutsumise teatest ja majandustegevuse plaanist nähtub, et kostja juhatus oli majandustegevuse aastaplaani koostanud ja esitanud. Kostja põhikiri ega

ei näe ette majandustegevuse aastakava tüüpvormi vm formaalseid nõudmisi selle kohta, milline peab kostja majandustegevuse aastakava välja nägema. Asjaolu, et kostja koostatud dokument on pealkirjastatud seaduses sätestatud termini „majandustegevuse aastakava” asemel „majandustegevuse plaan” ei muuda dokumendi sisu. 25. juunil 2005.a toimunud koosoleku kutses on p. 4 all märgitud jooksva majandusaasta plaani kinnitamine.

§ 15

lg 1 p 1 sätestab, et majandustegevuse aastakava sisaldab majandamise eeldatavaid kulusid. Kostja koosoleku teatest ja päevakorrast on mõistlik aru saada selliselt, et majandamise eeldatavad kulud võib tähendada muuhulgas ka majandamise eeldatavate kulude suuruse muutmist, sh. suurendamist. Kohtule esitatud kostja

1. septembri 2005.a üldkoosoleku protokollist nähtub, et hagejat ei valitud ühistu revisjonikomisjoni liikmeks. Hageja on oma õiguse dokumentide saamiseks määratlenud läbi revisjonikomisjoni liikme staatuse, kuna aga hagejal seda staatust ei ole, siis puudub tal ka õigus vastavat hagi esitada. Kohus peab hageja nimetatud nõuet samuti pahatahtlikult esitatud hagiks. Hagejal on kostja põhikirja p. 3.
2. järgi õigus saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevusest, kuid kohus leiab, et seda õigust ei saa käsitleda kui õigust saada enda valdusesse kõik ühistu tegevust iseloomustavad algdokumendid. Apellatsioonkaebus Apellant palub Harju Maakohtu
3. mai 2006.a otsuse tühistada. Apellant palus tühistada korteriühistu üldkoosoleku
4. juuni 2005.a otsuse majandamiskulude muutmise kohta. Maakohus on järeldanud, et
5. juuni 2005.a üldkoosoleku kokkukutsumise teatest ja majandustegevuse plaanist nähtuvalt oli kostja juhatus majandustegevuse aastaplaani koostanud ja esitanud, kuid kohus on jätnud tähelepanuta tõendina esitatud majandamiskulude arvestuse, mis tõendab, et nimetatud üldkoosolekul ei olnud plaanis arutada majandamiskulude suurendamise

imust. Maakohus on vääralt hinnanud 12. septembri 2005.a üldkoosoleku protokolli ja teinud järelduse nagu ei oleks apellant valitud revisjonikomisjoni liikmeks. Protokolli hinnates on kohus jätnud kohaldamata MTÜS § 22 lõike 11 , mis sätestab, et isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häälenõuet. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku. Seega ei tule arvestada kandidaadile antud vastuhääli ja mittehääletamist. Iseenda poolt hääletamist seadus ei keela. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et kaevatav kohtuotsus on lõppjäreldustes õige, mistõttu tuleb see kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja 28.06.2005.a üldkoosoleku otsus majanduskulude muutmise kohta oli seaduslik või mitte ning kas kostja on kohustatud esitama 5 hagejale ühistu raamatupidamise algdokumente ja ühistu juhtimisega seoses vormistatud dokumente. Ülejäänud osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja 25.juuni 2005.a üldkoosoleku kokkukutsumise teatest ja majandustegevuse plaanist nähtuvalt oli kostja juhatus majandustegevuse aastakava koostanud ja esitanud.

§ 15

lg 1 järgi ühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ning andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ja maksumuse kohta. Kostja põhikirja p 6.2.7 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse majandustegevuse aastakava vastuvõtmine, majandus-tegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine. Ei kostja põhikirjast ega

-ist ei tulene majandustegevuse aastakava tüüpvormi vm formaalseid nõudmisi selle kohta, milline peab kostja majandustegevuse aastakava välja nägema. Kolleegium nõustub maakohtu põhistusega selles, et, kostja koostatud dokument on pealkirjastatud seaduses sätestatud termini „majandustegevuse aastakava” asemel „majandustegevuse plaan”, kuid see asjaolu ei muuda iseenesest dokumendi sisu. Kostja 28.juuni 2005.a üldkoosoleku kutsel (tl 16) ja üldkoosoleku protokollis (tl 11-12) on p.4 all märgitud jooksva majandusaasta plaani kinnitamine ning ettepanek tariifi suurendamiseks on üldkoosolekul 5 poolthäälega vastu võetud. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega selles, et kohus on jätnud tähelepanuta tõendina esitatud majandamiskulude arvestuse kui tõendi selle kohta, et 28.06.2005.a üldkoosolekul ei olnud plaanis arutada majandamiskulude suurendamise

imust. Kohus on sellele dokumendile oma hinnangu andnud ning oma vastavat seisukohta põhjendanud. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et kuigi kostja ei esitanud korteriühistu liikmetele 28.06.2005.a üldkoosoleku päevakorras eraldi päevakorrapunktina majandamiskulude suurendamise

imust, kuid üldkoosolek otsustas poolthäältega majandamiskulude suurendamise, ei ole see rikkumine üldkoosoleku otsuse tühistamise aluseks

§ 15mõttes.

Hageja pidi olema teadlik üldkoosolekul majandamiskulude suurendamise

imuse otsustamisest ja eeldatavalt ka otsuse vastuvõtmisest juhatuse poolt korteriühistu liikmetele enne üldkoosoleku toimumist esitatud arvestuse alusel. Hageja ise on möönud, et majandamiskulude muutmine on vajalik ja kuulub üldkoosoleku pädevusse. Maakohus on otsuses õigesti tuvastanud asjaolu, et kostja 12.septembri 2005.a üldkoosolekul (tl 49) revidendi valimisi ei toimunud. Hagejal kui korteriühistu liikmel on kostja põhikirja p. 3.4. järgi õigus saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsuste kohta juhatuse poolt kehtestatud korras, millist õigust ei saa aga käsitleda kui õigust, saada enda valdusesse kõik ühistu tegevust iseloomustavad algdokumendid. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne 01.01.2006.a kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 8 jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. 6 Urmas Reinola Gaida Kivinurm Ülle Jänes