2-05-24227/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-24227 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi D.R hagi M.P vastu 617 969, 69 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.04.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.P apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember
4. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D.R, esindaja adv Marko Mehilane, kostja M.P, esindaja adv Andres Hallmägi RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 05.04.2006 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
5. D.R esitas 17.06.2005 hagi kohtusse M.P vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 617 969, 69 krooni. Hagiavalduse kohaselt laenas AS Hansapank 21.12.1999 laenulepingu nr 99-044006-EL alusel M.P 44 766 Eurot, intressiga Euro 6 kuu EURIBOR + marginaal 7,5% aastas, viivisega 0,1% päevas, tagastamise tähtajaga 20.12.
6. AS Hansapank ütles laenulepingu üles 05.09.
7. 30.03.2005 loovutas AS Hansapank laenulepingust tuleneva nõude koos kõigi laenulepingust tulenevate õigustega M.P vastu D.R. Kostja võlgnevus moodustab 617 969, 69 krooni, millest põhivõlg on 30 965 Eurot ehk 484 496, 97 krooni, viivis 93 704, 67 krooni (kuni nõude loovutamiseni 3851, 89 Eurot ehk 60 268, 98 krooni, viivis alates nõude loovutamisest kuni hagi esitamiseni 2136, 93 Eurot ehk 33 435, 69 krooni), intress 1845, 36 Eurot ehk 28 873, 61 krooni ja leppetrahv 10 894, 44 krooni. Hageja 06.05.2005 ja 18.05.2005 nõuetele tasuda võlgnevus kostja pole reageerinud. Kostja vastuväited
8. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Kostjale kuulus elamu x, mille remondiks võttis ta 21.12.1999 laenulepingu alusel laenu. Kostja teatas
9. a pangale, et ei suuda laenu tähtaegselt tagastada ja palus maksepuhkust. Pank nõustus andma maksepuhkust tingimusel, et panga kasuks seatakse kõnesolevale elamule hüpoteek. 20.02.2000 ja 27.07.2000 oli kostja sunnitud võtma hagejalt laenu kostjale kuuluvate äriühingute OÜ E ja OÜ M likviidsusprobleemide katteks. Laenu katteks vormistati hageja nimele kostjale kuulunud elamu x vallasasjana, hiljem toimus kinnistamine. Kuna hageja keeldus panga kasuks hüpoteegi vormistamisest, keeldus pank maksepuhkuse andmisest. Hageja müüs panga eest varjates elamu J. E. Pank esitas kohtusse hagi E vastu ja teatas kostjale, et lõpetab laenulepingu ning nõuab elamu müüki. Hageja sai pangaga kokkuleppele ja tasus kostja laenu 505 103 krooni. Kostja leidis, et hageja, keeldudes panga kasuks hüpoteeki seadmast, põhjustas olukorra, kus pank ei andnud kostjale maksepuhkust ning kostja ei olnud suuteline pangale laenu tagastama. Hagi viivise ja leppetrahvi osas ei kuulu rahuldamisele, kuna selle põhjustas hageja ise. Nõudeõiguse loovutamise lepingu p-st 1.3 nähtub, et pank on esitanud kohtusse hagi J ja P. E vastu hüpoteegi seadmise nõudes. Panga esitatud leppetrahvi nõue tuleneb hüpoteegi seadmata jätmisest. Kui hageja oleks hüpoteegi seadnud, oleks kostja saanud maksepuhkust ning viiviste arvestamine oleks peatatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
10. Harju Maakohus rahuldas hagi. 21.12.1999 laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 ja § 174 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks, kusjuures ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Vastavalt TsK § 190 lg 1 võidakse kohustiste täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga, pandiga või käendusega, ning § 191 lg 1 kohaselt on leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. AS Hansapank ütles laenulepingu üles 05.09.
11. Vaidlust ei ole selles, et 30.03.2005 loovutas AS Hansapank laenulepingust tuleneva nõude koos kõigi laenulepingust tulenevate õigustega M.P vastu D.R. Kostja võlgnevus moodustab 617 969, 69 krooni, millest põhivõlg on 30 965 Eurot ehk 484 496, 97 krooni, viivis kuni nõude loovutamiseni 3851, 89 Eurot ehk 60 268, 98 krooni, viivis alates nõude loovutamisest kuni hagi esitamiseni 2136, 93 Eurot ehk 33 435, 69 krooni, intress 1845, 36 Eurot ehk 28 873, 61 krooni ja leppetrahv 10 894, 44 krooni.
12. Kooskõlas VÕS § 164 lg-ga 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, ning lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisega nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused üle uuele võlausaldajale ning eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, ja lg 3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eeltoodu alusel on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda laenulepingust tulenevaid õigusi, s.h trahvi, viivist ja kohustuse täitmist. Võla, leppetrahvi ning viivise suuruse ja nende aluseks olevate asjaolude üle vaidlus puudus.
13. Kostja ei ole tõendanud, et pank ei andnud talle maksepuhkust ja jättis oma kohustused 2 kostja ees täitamata, mille eest ei saa kostja vastutada ja mis võiks mõjutada kostja kohustusi nii panga kui ka uue võlausaldaja ees. Nõudeõiguse loovutamise lepingu p 1.3 kohaselt on hageja nõuded tagatud pandiga ehitisele Harku vallas x külas AÜ x krunt 5A ning hagi on esitatud J ja P. E vastu hüpoteegi seadmiseks. Nimetatu on kooskõlas VÕS § 167 lg-ga 6, mille kohaselt peab senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada, sh andma välja tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale. Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. Seega puudutab lepingu p-s 1.3 sätesetu hageja ja eelmise võlausaldaja (panga) omavahelisis suhteid, mis ei tähenda võlgniku kohustusest vabanemist. Asjaolu, et hüpoteek on laenu tagatiseks seadmata, ei tähenda, et võlausaldajal poleks õigus nõuda lepingujärgset viivist ja trahvi. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et kohustus oleks eelmise võlausaldaja või hageja ees täidetud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsust muuta viiviste, intressi ja leppetrahvi väljamõistmise osas, jättes hagi 133 472, 72 krooni ulatuses rahuldamata (millest 93 704, 67 krooni moodustab viivis, 28 873, 61 krooni intress ja 10 894, 44 krooni leppetrahv). Kohus jättis tähelepanuta, et kostja vormistas elamu x vallasasjana hageja nimele ja hageja keeldus panga kasuks hüpoteegi seadmisest, müües selle vältimiseks elamu J. E. Neil põhjustel esitas pank kohtusse hagi J. E vastu, teatades kostjale laenulepingu lõpetamisest ja nõudes elamu müüki. Hageja käitumine põhjustaski viiviste, intressi ja leppetrahvi tekke. Mitte pank ei jätnud oma kohustused täitmata, vaid hageja vältis teadlikult ja oma tegudega hüpoteegi seadmist, põhjustades kahju tekkimise viiviste, intressi ja leppetrahvi näol. Kohus ei ole eelnevale hinnangut andnud. Hageja kohustus on tõendada, miks ta hüpoteegi seadmisest kõrvale hoidus ja hüpoteegi objekti müüa püüdis. Antud juhul on vaidluse esemeks, mis põhjusel ja kelle süül viivis ja trahvid tekkisid. Apellatsioonkaebuse vastus
15. Hageja peab apellatsioonkaebust põhjendamatuks ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Kostja ei vaidlustanud kohtumenetluses asjaolu, et ta oli AS Hansapank ees laenulepingust tulenev võlgnevus, ega asjaolu, et AS Hansapank ja hageja vahelise nõude loovutamise lepinguga läksid kõik laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu üle hagejale. Võlgnevuse suurust ei ole kostja vaidlustanud. Hageja ei ole süüdi kostja võlgnevuse tekkimises. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega.
17. Maakohus tuvastas õigesti, et laenulepingust tulenevad nõuded omandanud hageja on uue võlausaldajana õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist, s.h intressi, viivist ja trahvi. Kohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Kohus ei jätnud käsitamata kostja väidet selle kohta, et laenulepingust tuleneva intressi, viivise ja leppetrahvi põhjustas hageja tegevus (hüpoteegi seadmist vältiv tegevus). Kohus on selles osas oma seisukoha öelnud, leides, et kostja ei ole oma vastavaid väiteid tõendanud: et pank ei andud talle maksepuhkust hageja tegevuse tulemusel (ning et see oleks vältinud kohustust tasuda 3 laenulepingujärgset intressi ning lepingu rikkumisest tulenevate sanktsioonide kohaldamist). Laenulepingu lõpetamist ei põhjustanud hageja tegevus, vaid kostja poolne laenulepingu rikkumine. Apellatsioonkaebuses viidatud asjaolu, et kostja võõrandas laenulepingust tuleneva kohustuse tagatiseks olnud elamu hagejale („…P „vormistas“ x elamu Rile…“) kinnitab pigem kostja suhtumist oma kohustustesse panga ees, mitte hageja pahatahtlikku käitumist. Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 4