3-05-321/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19.12.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-321 Haldusasi J.K.´i kaebus Kaitseväe juhataja 07.04.2005 käskkirja nr 209 P tühistamiseks ning 07.04.2005 avaldatud pressiteate parandamise kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 16.11.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.K., tema esindaja Andres Kurg ja vastustaja Eesti Kaitsejõudude Peastaabi esindaja Merle Põld Resolutsioon Rahuldada J.K.´i kaebus osaliselt. Kohustada vastustajat täpsustama Eesti Kaitseväe koduleheküljel 07.04.2005 avaldatud pressiteade järgnevalt: „Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts otsustas pärast Kaitseliidu auditiga tutvumist karistada Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem kapten J.K.´i valju noomitusega ning vabastada kapten K. tegevteenistusest omal soovil/…/”. Jätta rahuldamata J.K.´i kaebus Kaitseväe juhataja 07.04.2005 käskkirja nr 209 P tühistamise osas. Rahuldada osaliselt kohtukulude hüvitamise taotlus ning mõista välja vastustajalt Kaitsejõudude Peastaabilt kaebuse esitaja J.K.´i kasuks kohtukulud summas 3 274,50 krooni. kohtualluvusejärgsele Apellatsioonkaebuse võib esitada ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Edasikaebamise kord ASJAOLUD 1 Kaitseväe juhataja oma 07.04.2005 käskkirjaga nr 209P määras J.K.´ile distsiplinaarkaristusena valju noomituse kaitseväedistsipliini rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirja kohaselt kaebuse esitajale pandi süüks Kaitseväe distsiplinaarseaduse (KDS) § 8 lõikes 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mis seisneb Kaitseväe sisemäärustiku punkti 6 alapunkti 3 ja punkti 15 tahtlikus mittejärgimises, so teenistuskohustustesse hoolimatus suhtumises, mis seisneb teenistusülesannete mittenõuetekohases täitmises; temale antud käsu täitmata jätmises, mis seisneb Kaitseliidu ülema käsu (plaani) vormistamata aastaaruande puuduvate lisade ettenähtud tähtajaks mitteesitamises. Seega J.K.´i karistati distsiplinaarkorras valju noomitusega oma teenistuskohustustesse hoolimatu suhtumise eest, mis väljendus teenistusülesannete mittenõuetekohases täitmises ning temale antud käsu täitmata jätmise eest, mis seisnes aastaaruande puuduvate lisade määratud tähtajaks esitamata jätmises. Vastavalt kaitseväe juhataja 16.02.2004 käskkirjaga nr 29 kinnitatud tegevusplaanile viis Kaitsejõudude Peastaabi siseauditi osakond läbi

1. aasta finantstegevuse auditi Kaitseliidus. Kaitseministri 03.03.2005 käskkirjaga nr 62 moodustati töörühm ülevaate saamiseks Kaitseliidu raamatupidamisest ja finantsmajanduslikust olukorrast. 04.04.2005 koostatud auditiaruanne Kaitseliidu
2. aasta majandustegevuse kohta esitati töörühma poolt kaitseväe juhatajale ning avaldati Kaitsejõudude Peastaabi koduleheküljel. 05.04.2005 esitas töörühm vahearuande kaitseväe juhatajale, mis sisaldas tähelepanekuid ja järeldusi olulisematest Kaitseliidu raamatupidamist puudutavatest küsimustest. Alates 2004 aastast hakkas kehtima Riigi raamatupidamise üldeeskiri (rahandusministri 11.12.2003 määrus nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“). Kontrollimise tulemusel selgus, et üldeeskirjast tulenevaid muudatusi ei ole raamatupidamise sise-eeskirjadesse sisse viidud; rahandusosakonna poolt on koostamata
3. aasta Kaitseliidu konsolideeritud majandusaasta aruanne ning raamatupidamise nõuetele vastavalt ei ole tagatud
4. aasta saldoandmike esitamist vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetele. Audiitorkontroll viidi Kaitseliidus läbi
5. majandusaasta aruande auditeerimisel ning hinnang Kaitseliidu majandusaasta raamatupidamisaruande kohta jäeti andmata. Kaitseliit koostas plaani auditis tehtud märkuste kõrvaldamiseks ning plaani kohaselt pandi rahandusosakonna ülemale kapten J.K.´le ülesandeks vormistada 07.03.2005 aastaaruande puuduvad lisad. Vastavalt töörühma aruandele ei olnud seisuga 29.03.2005 vastavaid lisasid vormistatud. Oma seletuskirjas J.K. märgib, et puuduvad lisad said vormistatud ja edastatud, v.a aastaaruande koostamise alused ja põhivara liikumise aruanne. Puuduvate lisade mittevormistamise põhjuseks olid erimeelsused audiitorite ning Kaitse-ja Rahandusministeeriumi vahel. Kaitseväe distsiplinaarseaduse § 5 lõike 1 kohaselt kaitseväedistsipliin on seaduste, kaitseväes kehtivate määruste, neist alamate õigusaktidega ja käskudega kehtestatud teenistuskohustuste ning kaitseväe korra nõuete täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. Sama paragrahvi lõige 2 kehtestab, et kaitseväedistsipliin põhineb ülemate käsuõigusel, distsiplinaarvõimul ja alluvate kohustusel täita ülemate seaduslikke käske ja korraldusi ning kaitseväelaste teadlikul allumisel kaitseväeteenistuse nõuetele. 2 KDS § 8 lg 1 annab kaitseväelase distsiplinaarsüüteo mõiste, mille kohaselt kaitseväelase distsiplinaarsüütegu on seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittekohane täitmine. KDS § 9 lg 1 näeb ette, et kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele. Vabariigi Valitsuse 14.12.1998 määrusega nr 273 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustiku” p 6 alap 3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, sealhulgas kaitseväemäärustikke, teadma ja täitma oma ametikohustusi, alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Vastavalt KDS §-ile 16 lg 1 noomitus või vali noomitus on ülema poolt alluva distsiplinaarsüüteole hukkamõistva hinnangu andmine ning alluva eneseväärikuse, au ja kohusetunde mõjutamine suuliselt või kirjalikult. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja töötas Kaitseliidu peastaabi rahandusosakonna ülemana alates 18.04.1994 kuni 11.04.
6. Kaitseväe juhataja andis 07.04.2005 välja käskkirja nr 209Pdistsiplinaarkaristuse määramine, millega kohaldas Kaitseliidu peastaabi rahandusosakonna ülemale kapten J.K.´ile distsiplinaarkaristusena valju noomituse. Kaitseväe juhataja 07.04.2005 käskkirjaga tutvus kaebuse esitaja 08.04.2005.a. Alates 2004 aastast hakkas kehtima Riigi raamatupidamiseüldeeskiri, millest tulenevaid muudatusi ei ole raamatupidamise sise-eeskirjadesse sisse viidud, rahandusosakonnapoolt on koostamata 2003 aasta Kaitseliidu konsolideeritud majandusaasta aruanne tähtaegselt ning raamatupidamise vastavalt ei ole tagatud 2004 aasta saldoandmike esitamist vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetele. 2003 majandusaasta aruande auditeerimisel viidi läbi audiitorkontroll, kuid hinnang Kaitseliidu majandusaasta raamatupidamisaruande kohta jäeti puuduste esinemisel andmata. Kaitseliit koostas plaani auditis tehtud märkuste kõrvaldamiseks, mis kinnitati Kaitseliidu ülema poolt 28.02.2005 ning millega pandi rahandusosakonna ülemale J.K.´ile ülesandeks vormistada 07.03.2005 aastaaruande puuduvad lisad. Auditiaruande järgi on tuvastatud juhtumeid, mil rahandusosakonna tuvastanud temale antud volitusi arvete tasumisel, makstes ilma keskjuhatuse nõusolekuta välja arveid summas üle 50000 krooni. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluseks oli väidetavalt asjaolu, et J.K. pani eeltooduga toime kaitseväe distsiplinaarseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo, mis seisneb kaitseväe sisemäärustiku punkti 6 alapunkti 3 ja punkti 15 tahtlikus mittejärgimises, teenistuskohustuste hoolimatus suhtumises, mis seisnes teenistusülesannete mittenõuetekohases täitmises ja talle antud käsu täitmata jätmises, mis seisnes Kaitseliidu ülema käsu vormistada aastaaruande puuduvad lisad ettenähtud tähtajaks mitteesitamises. 3 Kaebaja leiab, et kaitseväe juhataja käskkiri on õigusevastane. Kaevatavas haldusaktis ei ole nimetatud, missuguseid konkreetseid üldeeskirjast tulenevaid muudatusi ei ole kaebuse esitaja raamatupidamise sise-eeskirjadesse sisse viinud ja missugused on need konkreetsed valdkonnad, mida raamatupidamise eeskirjad piisavalt ei käsitle. Samuti ei ole käskkirjas välja toodud, missugused olid need konkreetsed muudatused töökorralduses ja kehtivates õigusaktides, mis eeldasid raamatupidamise sise-eeskirjade täiendamist. Kaebus esitaja poolt antud volituste piiride ületamine arvete tasumisel on küll tuvastatud, kuid kõik need toimusid Kaitseliidu huvides ja nendest oli Kaitseväe juhtkond teadlik juba 2004 a. juulikuust. Kaitseväe distsiplinaarseaduse § 52 lg 1 sätestab, et ülem määrab distsiplinaarkaristuse 10 päeva jooksul, arvates päevast, millal ta saab teada alluva poolt toimepandud distsiplinaarsüüteost. Karistuse võib määrata kolmekümne päeva jooksul pärast distsiplinaarsüüteo toimepanemist või avastamist. Eeltoodust tulenevalt on seadusega ettenähtud karistuse määramise võimalik tähtaeg eelnimetatud tegude osas möödunud. Kaebuse esitaja on tööandjale esitatud seletuskirjas selgitanud, et aastaaruande puuduvad lisad said vormistatud ja esitatud õigeaegselt. Õigeaegselt ei esitatud vaid aastaaruande koostamise aluseid ja põhivara liikumise aruannet. Eelnimetatud aruannete kohta selgitas kaebuse esitaja Kaitseliidu ülemale, et audiitorile esitatud nõudmisi vara kajastamiseks Kaitseliidu raamatupidamises ei ole võimalik täita, kuna sellele on vastu Kaitse-ja Rahandusministeerium. Kaitseliidu ülem informeeris kaebuse esitajat sellest, et erimeelsuste lahendamiseks oli kokku kutsutud nõupidamine, mis pidi toimuma 14.03.
7. Seoses sellega tühistas kaitseliidu ülem major Benno Leesik käsu puuduvate lisade vormistamise osas kuni asjaolude selgumiseni. Major Benno Leesik on kaebuse esitaja suhtes kõrgemas auastmes ja seetõttu oli kaebuse esitaja kohustatud täitma kõrgemas auastmes kaitseväelase teenistusalast käsku-mitte vormistada enne 14.03 toimuvat nõupidamist majandusaruande puuduvaid lisasid. Kaebuse esitajat ei saa süüdistada talle antud käsu täitmatajätmises, ega talle selle eest karistust määrata, kuivõrd viimane kõrgemas auastmes kaitseväelase poolt antud käsk oli jätta puuduoleva majandusaasta aruande lisad vormistamata kuni asjaolude selgumiseni. Kaitsejõudude kodulehel on 07.04.2005 avaldatud pressiteade, milles sisalduv informatsioon ei vasta tõele ja mõjub kaebuse esitaja reputatsioonile ja edaspidisele teenistusele kaitsejõududes avalikkuse silmis negatiivselt. Pressiteate kohaselt otsustas kaitseväe juhataja kaebuse esitajat karistada valju noomitusega ja vabastada kaebuse esitaja tegevteenistusest. Tegelikkuses kaebuse esitajat teenistusest ei vabastatud vaid lahkus omal soovil Kaitseliidu rahandusosakonna ülema ametikohalt. Selline väärinformatsioon läks kaebuse esitajale teadaolevalt eetrisse 07.04.2005 „Aktuaalses kaameras” ja ilmus 08.04.2005 ajalehes „Postimees”. Kaebuse esitaja leiab, et 07.04.2005 kaitseväe juhataja käskkirjaga talle alusetult distsiplinaarkaristusena kohaldatud valju noomitus mõjub negatiivselt tema edaspidisele reputatsioonile ja teenistuskäigule, piiratestema õigusi ja võimalusi ametikohtadel kandideerimisel või ametikõrgenduse saamisel. Kaebuse esitaja palub tühistada kaitseväe juhataja 07.04.2005 käskkiri nr 209P. Parandada Kaitsejõudude kodulehel 07.04.2005 avaldatud pressiteates, 07.04.2005 „Aktuaalses kaameras” eetris kõlanud ja 08.04.2005 ajalehes „Postimees” ja muudes võimalikes meediakanalites avaldatud väärinformatsioon, kohustades haldusakti koostajat avaldama eelpool nimetatud allikates uus pressiteade tõeste andmetega. J.K. taotleb vastustajalt kohtukulude väljamõistmist, mis seisnevad õigusabi kuludes summas 10915 krooni vastavalt lisatud arvele. 4 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb selle vastu. Vastavalt kaitseväe juhataja 16.02.2004 käskkirjaga nr 29 kinnitatud tegevusplaanile viis Kaitsejõudude Peastaabi siseauditiosakond
8. aastal läbi Kaitseliidu
9. aasta finantstegevuse auditi. Auditi eesmärgiks oli hinnata Riigikontrolli 27.08.2003 kontrollaruandes nr 2-5/03/97 tehtud ettepanekute täitmist Kaitseliidus. Auditi ulatus piiritleti eelarve täitmise sihipärasuse kontrolliga ning muudest valdkondadest sisevalvesüsteemi analüüsiga, raamatupidamise reglementeerituse analüüsiga, lepingute registri olemasolu ja toimimise kontrolliga, pangakontode ja aastaaruandes kajastatud arvete analüüsiga, tööajaarvestuse olemasolu ja koolituskulude arvete analüüsiga ning riigihangete seaduse täitmisega. Auditiaruanne koostati 04.04.2005 ja esitati kaitseväe juhatajale; auditiaruanne avaldati Kaitsejõudude Peastaabi kodulehel. Kaebuses väidab kapten J.K., et haldusaktis ei ole nimetatud, missuguseid konkreetseid üldeeskirjast tulenevaid muudatusi ei ole kaebuse esitaja raamatupidamise siseeeskirjadesse sisse viinud ja missugused on konkreetsed valdkonnad, mida raamatupidamise sise-eeskirjad piisavalt ei käsitle. Raamatupidamiskorralduse dokumenteerituse osas olevad puudujäägid on loetletud mõlema ametkonna poolt läbiviidud kontrollaktides. Kaitseväe juhataja 07.04.2005 käskkirjas nr 209P on loetletud raamatupidamiskorralduse dokumenteerituse osas olevad puudujäägid tuginedes Kaitsejõudude Peastaabi siseauditiosakonna auditiaruandele ja viidatud auditiaruande lehekülgedele, kus on loetletud konkreetsed puudujäägid. Kaitsejõudude peastaap on seisukohal, et kontrollaktides sisalduvaid konkreetseid vigu ei pea käskkirjas lehekülgede kaupa loetlema ja piisab viitest konkreetse akti vastavatele lehekülgedele, kus on see kirjeldatud. Põhjendamatu ja arusaamatu on kaebaja väide talle antud volituste piiride ületamise osas. Kaebuses väidab kapten J.K., et talle antud volituste piiride ületamine arvete tasumisel on küll tuvastatud, kuid kõik need on toimunud Kaitseliidu huvides ja nendest oli kaitseväe juhtkond teadlik juba 2004.a. juulikuust. Kaebuse esitaja leiab, et sellest tulenevalt aluseks võttes kaitseväe distsiplinaarseaduse § 52 lg 1, et ülem on tunduvalt ületanud nimetatud paragrahvis sätestatud 30-päevast karistuse määramise tähtaega. Distsiplinaarkaristus kapten J.K.´ile määrati kaitseväe juhataja 07.04.2005 käskkirjaga nr 209P, võttes aluseks Kaitsejõudude Peastaabi siseauditiosakonna 04.04.2005 auditiaruannet ja arvestades Kaitseministeeriumi töörühma ülevaadet Kaitseliidu raamatupidamisest ja finantsmajanduslikust olukorrast. Seega on karistus määratud kaitseväeteenistuse seaduse § 52 lg 1 sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul, s.o 10 päeva, millest alates ülem sai teada alluva poolt toimepandud distsiplinaarsüüteost. Arusaamatuks jääb kaebuse esitaja väide, et talle antud volituste piiridest oli kaitseväe juhtkond juba teadlik 2004 aasta juulikuust. Samuti jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide, keda mõtleb kaitseväe juhtkonna all. Põhjendamatu ja arusaamatu on kaebuse esitaja väide, et aastaaruande kohustuslikud lisad jäid esitamata ülema vastavasisulise käsu alusel. Kaebuse esitaja selgitas Kaitseliidu ülemale, et audiitorile esitatud nõudmisi vara kajastamiseks Kaitseliidu raamatupidamises ei ole võimalik täita, mistõttu Kaitseliidu ülem major Benno Leesik tühistas suulise käsu puuduvate lisade vormistamise kohta kuni asjaolude selgumiseni. Kaebuse esitaja leiab, et teda ei saa süüdistada talle antud käsu täitmata jätmises, kuivõrd viimane on kõrgemas auastmes kaitseväelase poolt antud käsk oli jätta puuduolevad majandusaasta aruande lisad vormistamata. Kaitseliit on koostanud plaani auditis tehtud märkuste kõrvaldamiseks ning plaani kohaselt pandi rahandusosakonna ülemale kapten J.K.´ile ülesandeks vormistada 07.03.2005 aastaaruande puuduvad lisad. Vastavalt töörühma aruandele ei olnud seisuga 29.03.2005 vastavaid lisasid vormistatud. Ühtlasi on töörühma aruande lk 15/24 väide, mille kohaselt väärib märkimist asjaolu, et kaitseliidu seaduse jõustumisest alates ei ole Kaitseliit esitanud mitte ühegi aasta kohta korrektselt ja tähtaegselt 5 Kaitseliidu majandusaasta aruannet. Seega on tõendatud, et majandusaasta aruanne oli esitatud ilma kohustuslike lisadeta. Põhjendamata on ka kaebuse esitaja väide, et Kaitsejõudude Peastaabi koduleheküljel 07.04.2005 avaldatud pressiteates sisalduv informatsioon ei vasta tõele. Kaebusele lisatud Kaitsejõudude Peastaabi kodulehekülje 07.04.2005 pressiteate järgi otsustas kaitseväe juhataja pärast Kaitseliidu auditiga tutvumist karistada Kaitseliidu rahandusosakonna ülem kapten J.K.´i valju noomitusega ning vabastada kapten K. tegevteenistusest. Kaitseväeteenistuse seaduse § 84 lg 1 p 1 järgi on kaadriohvitserile tegevteenistuse lepingut sõlmivaks ülemaks kaitseväe juhataja. Kaitseväe juhataja 08.04.2005 käskkirjaga nr 209P „Lepingulisest teenistusest vabastamine“ vabastati kapten J.K. lepingulisest teenistusest ja arvati reservi 12.04.
10. Seega on tõene pressiteates avaldatud informatsioon, et kaitseväe juhataja otsustas karistada Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem J.K.´i valju noomitusega ja vabastas lepingulisest teenistusest. Samuti on ka tõesed muud pressiteates avaldatud andmed, kuna baseeruvad Kaitseliidu 2003.a auditiaruandel, mis on kinnitatud 04.04.2005.a esitatud kujul. Vastustaja on seisukohal, et põhjendamata on kaebuse esitaja väide, et 07.04.2005 kaitseväe juhataja käskkirjaga kaebuse esitajale alusetult distsiplinaarkaristusena kohaldatud vali noomitus mõjub negatiivselt kaebuse esitaja edaspidisele teenistuskäigule ja reputatsioonile. Kaebuse esitajale ei saa see negatiivselt mõjuda negatiivselt ega mõjuta tema edaspidist reputatsiooni ja teenistuskäiku talle kohaldatud distsiplinaarkaristus, vaid karistuse aluseks olevad dokumentaalselt tõestatud asjaolud. Põhjendamata on kaebuse esitaja väide, et distsiplinaarkaristus on määratud talle alusetult, et kaevatud 07.04.2005 käskkirjaga on rikutud kaebuse esitaja õigusi. Vastutaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata, samuti jätta J.K.i taotlus Kaitsejõudude Peastaabi koduleheküljel avaldatud pressiteates nn väärinformatsiooni parandamise ja uue pressiteate avaldamise nõude osas rahuldamata. Jätta kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele järgnevatel kohtu motiividel: Kaebuse esitaja on vaidlustanud Kaitseväe juhataja 07.04.2005 käskkirja nr 209P distsiplinaarkaristuse määramise kohta ning taotleb käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist, leides, et kuigi distsiplinaarkaristus on kustunud, vaidlustatud haldusakt ei ole oma kehtivust kaotanud. Lisaks sellele on kaebaja esitanud kohustamisnõude, mis seisneb vastustaja kohustamises täpsustada Eesti Kaitseväe koduleheküljel 07.04.2005 avaldatud pressiteadet. Kaebaja väidab, et kaitsejõudude koduleheküljel on 07.04.2005 avaldatud pressiteade, milles sisalduv informatsioon ei vasta tõele ja mõjub kaebuse esitaja reputatsioonile negatiivselt, halvendades tema karjäärivõimalusi finantsalal era-ja avalikus sektoris ning on oluliseks takistuseks tegevteenistusse naasmisel. Pressiteate kohaselt otsustas kaitseväe juhataja kaebajat karistada valju noomitusega ja vabastada kaebuse esitaja tegevteenistusest. Tegelikult kaebuse esitaja lahkus Kaitseliidu rahandusosakonna ülema ametikohalt omal soovil. Kaebuse esitaja taotleb kohtult avaldatud informatsiooni parandamist, mis seisneb selles, et arvutivõrgust kaitsejõudude koduleheküljelt (http://www.mil.ee) eemaldatakse tõele mittevastav informatsioon ning asendatakse see tõesega. Kaebaja väitel avaldatust jääb mulje, nagu oleks J.K. vabastatud tegevteenistusest 6 distsiplinaarkaristusena. Kaebaja taotleb ka vastava pressiteate avaldamist ajalehe „Postimees” internetiväljaandes ja ajalehes „Postimees” ning Eesti Televisioonis. Kaitseväe juhataja 07.04.2005 käskkirja nr 209P alusel karistati endist Kaitseliidu rahandusosakonna ülemat kapten J.K.´i valju noomitusega. Käskkirjas pannakse J.K.´le süüks Kaitseväe distsiplinaarseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mis seisnes Kaitseväe sisemäärustiku punkti 6 alapunkti 3 ja punkti 15 tahtlikus mittejärgimises, so oma teenistuskohustustesse hoolimatus suhtumises, mis väljendus teenistusülesannete mittenõuetekohases täitmises ning temale antud käsu täitmata jätmises, mis seisnes aastaaruande puuduvate lisade määratud tähtajaks esitamata jätmises. Kaitseliidu ülema major Benno Leesik´u 28.02.2005 poolt kinnitati
11. aasta auditi käigus tehtud märkuste kõrvaldamise plaan, mille kohaselt kapten J.K. pidi vormistama 2003 aastaaruande puuduvad lisad ettenähtud tähtajaks 07.03.
12. Nimetatud plaani koostas ja allkirjastas Kaitseliidu Peastaabi ülem major Urmas Muld. Töörühma poolt koostatud aruande kohaselt ei olnud vastavaid lisasid seisuga 29.03.2005 esitatud. Majandusaasta aruanne oli esitatud ilma kohustuslike lisadeta. Kaebusele on lisatud 06.05.2005 koostatud vastastikuse mõistmise protokoll, mis on allkirjastatud Kaitseliidu ülema major Benno Leesik´u ja J.K.´i poolt. Protokollis märgitakse, et J.K. vormistas puuduvad lisad, välja arvatud põhivara liikumise aruanne ja aastaaruande koostamise alused, esitades need Kaitseliidu ülemale ettenähtud tähtajaks. Major Benno Leesik suuliselt tühistas 28.02.2005 antud käsu puuduvate lisade osas kuni asjaolude selgumiseni. Puuduvate lisade mittevormistamise põhjuseks tuuakse erimeelsused audiitorite ning Kaitse-ja Rahandusministeeriumi vahel. Kohus märgib, et vastastikuse mõistmise protokoll on koostatud peale distsiplinaarkaristuse määramist. Seega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja väljaandmise hetkel 07.04.2005 seda dokumenti olemas ei olnud, see koostati kuu aega hiljem 06.05.
13. J.K.´le anti kirjalik käsk esitada kõik vajalikud lisad määratud tähtajaks, seda käsku kaebaja poolt ei täidetud ning kõiki puuduvaid lisasid
14. märtsiks 2005 ei esitatud. J.K. oli kohustatud käsku täites esitama kõik nõutud lisad. 07.04.2005 kaitseväe juhataja oma käskkirja väljaandmise ajal ei olnud teadlik kirjalikult vormistatud käsu suulisest tühistamisest. Samas vajab äramärkimist, et 28.02.2005 plaani koostas ning allkirjastas Kaitseliidu Peastaabi ülem major Urmas Muld, kellega oleks pidanud kooskõlastama käsu suulise tühistamise. Plaani ennast ei ole keegi kehtetuks tunnistanud või tühistanud, see dokument (plaan) kehtis kuni selle täitmiseni. Käsk oli J.K.´ile antud Kaitseliidu Peastaabi ülema major Urmas Muld´i poolt, mille kinnitas Kaitseliidu ülem major Benno Leesik. Seega käsu andjal- major Urmas Muld´l- oli õigus otsustada, kas tema poolt alluvale antud käsk tühistada või mitte. Temaga aga käsu suulist muutmist ei ole kooskõlastatud. Selleks, et muudatused oleksid aktsepteeritavad, vajavad nad mõlemapoolset kinnitust, st nii käsu andja enda kui ka selle kinnitaja poolset kooskõlastust. Käesoleval juhul oli käsu suuline tühistamine ühepoolne. Kohus aktsepteeriks sellist käsu suulist tühistamist vaid siis, kui oleks ka major Urmas Muld´i nõusolek käsu muutmiseks. Vaidlus puudub selle üle, et J.K. oli kohustatud esitama aastaaruande koos kõigi vajalike lisadega määratud tähtajaks. Selle kohustuse jättis kaebuse esitaja täitmata. Vaidlust ei ole ka selle üle, et J.K. jättis esitamata põhivarade liikumise aruande ning aruande koostamise alused, mis on auditi läbiviimiseks vajalikud dokumendid. Igati mõistetav oli nende dokumentide esitamist nõuda Kaitseliidu tollase rahandusosakonna ülemalt J.K.´lt. Kohtu 7 jaoks ei ole kaebaja põhjendused nimetatud dokumentide esitamata jätmise osas veenvad. Põhivarade liikumise aruanne on üheselt mõistetav dokument, mille koostamine ei peaks olema keerukas ega aeganõudev, kui raamatupidamine on piisavalt korras ning põhivarade (nende liikumise) suhtes ülevaade olemas, sh vajalikud raamatupidamise alusdokumendid jms. Käesoleval juhul majandusaasta aruanne oli esitatud ilma kohustuslike lisadeta. Töörühma aruandes märgitakse, et Kaitseliidu seaduse jõustumisest alates ei ole Kaitseliit esitanud ühegi aasta kohta korrektselt ja tähtaegselt Kaitseliidu majandusaasta aruannet. Kaitseväedistsipliin on seaduste, kaitseväes kehtivate määruste, neist alamate õigusaktidega ja käskudega kehtestatud teenistuskohustuste ning kaitseväe korra nõuete täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. Kaitseväedistsipliin põhineb ülemate käsuõigusel, distsiplinaarvõimul ja alluvate kohustusel täita ülemate seaduslikke käske ja korraldusi ning kaitseväelaste teadlikul allumisel kaitseväeteenistuse nõuetele (KDS § 5 lg 1 ja 2). Kaebuse esitaja oli teadlik kaitseväedistsipliini järgimise nõudest ning oli kohustatud seda täitma. Kaitseliidus läbiviidud raamatupidamise ja finantsmajanduse kontrollimise tulemusel ilmnesid puudused raamatupidamisalases tegevuses, mille kohta töörühm tegi oma ettepanekud selle tõhustamiseks. Kontrollimine hõlmas raamatupidamisaruandluse korraldust Kaitseliidus, Kaitseliidu finantstegevuse kontrollimist, Kaitseliidu eelarve koostamist ja täitmist ning põhivarade arvestust Kaitseliidus. Töörühma poolt koostatud ülevaates Kaitseliidu raamatupidamisest ja finantsmajanduslikust olukorrast toodud kokkuvõttes muuhulgas märgitakse, et Kaitseliidu ja konsolideeritavate üksuste raamatupidamine ei olnud Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna poolt korraldatud vastavalt raamatupidamise seaduses toodud nõuetele ning esitatud raamatupidamisaruanne ei vastanud Raamatupidamise seaduse ja raamatupidamistoimkonna juhendites toodud nõuetele, samuti Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakond ei esitanud audiitoritele piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, millele tuginedes oleks audiitorid saanud hinnata asutuse bilansis kajastatud varude ja põhivarade olemasolu ja väärtust. Kokkuvõtte kohaselt märkimist väärib asjaolu, et Kaitseliidu seaduse jõustumisest alates ei ole Kaitseliit esitanud mitte ühegi aasta kohta korrektselt ja tähtaegselt Kaitseliidu majandusaasta aruannet. Samuti ei ole võetud kasutusele piisavalt meetmeid
15. aasta majandusaasta aruande korrektselt esitamiseks. Kaitseliidus koostatud auditis tehtud märkuste kõrvaldamise plaani kohaselt tuli J.K.´l vormistada
16. märtsiks 2005 aastaaruande puuduvad lisad, mida aga seisuga 29.03.2005 ei ole tehtud. Kokkuvõttes märgitakse, et olukorra tõsidusele viitab ka asjaolu, et töörühma töö käigus
17. aasta märtsis ei esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, kuidas kavatsetakse koostada
18. aasta raamatupidamisaruanne ning kuidas kavatsetakse viia sisse reformid raamatupidamise korraldamise parandamiseks/…/. Kohus nõustub käskkirjas toodud J.K.´i distsiplinaarsüüteo kirjeldusega, mille kohaselt kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu seisneb oma teenistuskohustustesse hoolimatus suhtumises- teenistusülesannete mittenõuetekohases täitmises ning temale antud käsu täitmata jätmises- aastaaruande lisade tähtaegselt esitamata jätmises. Kohus möönab, et käskkirjas sisalduv distsiplinaarsüüteo sõnastus oleks võinud olla lauseehituselt veidi korrektsem, kuid sellegipoolest on mõte selge ja piisavalt arusaadav. Kohus eeltoodu põhjal asub seisukohale, et J.K.´le distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud, üheselt mõistetav ning kontrollitav, mis tagas selle sisulise vaidlustamise kohtus. Diskretsiooni piiride ületamist kohus ei tuvastanud. Käesoleval ajal on distsiplinaarkaristus kustunud. 8 Kohus nõustub kaebajaga, et 07.05.2005 avaldatud pressiteade, mis on jätkuvalt üleval Eesti Kaitseväe koduleheküljel, võib tõepoolest olla mitmeti mõistetav. 07.05.2005 teates märgitakse, et „Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts otsustas pärast Kaitseliidu auditiga tutvumist karistada Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem kapten J.K.´i valju noomitusega ning vabastada kapten K. tegevteenistusest /…/”. Vastustaja leiab, et märgitu ei ole eksitav ning on üheselt arusaadav. Kohus selles osas vastustaja seisukohta ei jaga. Kohus kontrollis Eesti Kaitseväe koduleheküljel olevat teavet J.K.´i distsiplinaarkorras karistamise kohta ning veendus, et käesoleva ajani on pealkirja „Kaitseväe juhataja karistas auditi tulemuste põhjal kaitseliidu juhte” all kuupäevaga 07.04.2005 teade „Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts otsustas pärast Kaitseliidu auditiga tutvumist karistada Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem kapten J.K.i valju noomitusega ning vabastada kapten K. tegevteenistusest/…/. Kapten J.K.i karistas kaitseväe juhataja teenistuskohustustesse hoolimatu suhtumise, teenistusülesannete mittenõuetekohase täitmise ja talle antud käsu täitmatajätmise eest/…/. Kui teadet loeb asjasse mittepuutuv isik, siis võib sellest aru saada, et J.K.´i on karistatud valju noomituse ja teenistusest vabastamisega. Tavakodanik võib mitte vahet teha ega peagi tegema sellel, kas käesolevas teates on mõeldud kahte erinevat distsiplinaarkaristust või on tegemist neist ühega. Selles teates on kaks erinevat asja kokku pandud ning teate kontekstis võib aru saada, et need kaks „vali noomitus” ja „teenistusest vabastamine” on distsiplinaarkaristused. Igal juhul teatest ei ole võimalik välja lugeda, et üks neist- teenistusest vabastamine- ei ole käesoleval juhul distsiplinaarkaristus. Kuna teenistusest vabastamine võib olla kohaldatav ka distsiplinaarkaristusena ja antud juhtumi puhul ei ole seda asjaolu täpsustatud, siis selliselt sõnastatuna võib teade olla eksitav. Kohtu arvates on pressiteade oma sisult ebatäpne ja mitmeti mõistetav. On oluline vahe, kas isik vabastatakse teenistusest omal soovil või kohaldab tööandja teenistusest vabastamist distsiplinaarkaristusena, mis on seda liiki karistustest raskeim ning võib kahjustada isiku mainet, kelle teenistusest vabastamine toimus omal soovil, mitte karistuseks toimepandud distsiplinaarrikkumise eest. Pressiesindaja teadete avalikustamisel peab olema väga täpne ning teated, mis kuuluvad avalikustamisele, peavad olema oma sisult selged ja üheselt arusaadavad. Käesolevas asjas tuleb kõnealust pressiteadet korrigeerida ning lisada lause lõppu kaks sõna „omal soovil”. Korrektne lause oleks selline „Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts otsustas pärast Kaitseliidu auditiga tutvumist karistada Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem kapten J.K.i valju noomitusega ning vabastada kapten K. tegevteenistusest omal soovil”. Sellisel kujul oleks kõigile üheselt arusaadav, et J.K.´i karistati valju noomitusega ning vabastati teenistusest mitte karistusena, vaid omal soovil. Kohus möönab, et möödunud on üle aasta pressiteate avaldamisest ning tagantjärele teate täpsustamine ei ole enam nii efektiivne, kui seda oleks tehtud tunduvalt varem, kuid kui kaebuse esitaja tunneb end sellest eksitavast teabest senini puudutatuna, siis on tal õigus nõuda vastustajalt paranduse (täpsustuse) tegemist kohtu kaudu. Kohus võimaldas vastustajal täpsustada oma pressiteadet menetluse alguses, kuid vastustaja esindaja teatas, et nende arvates kõnesolev teade on arusaadav ja sellest võib välja lugeda, et vali noomitus ja teenistusest vabastamine on eraldi seisvad asjad. Kohus leiab, et põhjendatud on pressiteate osaline muutmine kohtu poolt osundatud kujul Eesti Kaitseväe koduleheküljel. Kohtukulud kuuluvad hüvitamisele ning kaebaja kasuks vastustajalt väljamõistmisele vastavalt kaebuse rahuldamise osale summas 3 274,50 krooni. 9 Elle Kask Kohtunik 10