Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja kohtule tähtaja jooksul ega hiljem vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PkS § 70 lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täida selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 01.01.2007.a. jõustunud Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a. määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on tunnipalga alammääraks 21,53 krooni ja kuupalga alammääraks 3600 krooni. Hageja ja kostja kooselust on sündinud 16.05.1996.a. tütar K.T. ja 28.08.1999.a. poeg K.T.. Poolte kooselu lõppes 2006.a. oktoobris. Poolte ühised lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja lastele elatist ei maksa. Hageja taotleb elatise väljamõistmist 2
lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Katrin Saar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.