KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kohtunik Elle Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-57 Haldusasi A.N. ja E.E. kaebus Loksa Vallavalitsuse toimingutele Asja läbivaatamise kuupäev 27.03.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.N. ning kaebajate esindajad Nele Tammemäe ja Kristiina Lee Vastustaja esindajad adv Kaimo Räppo ja maanõunik Rein Kiis RESOLUTSIOON Jätta A.N. ja E.E. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD 29.12.1997 esitasid A.N. ja E.E. Loksa Vallavalitsusele avalduse maaüksuse asukohaga Loksa vallas, Turbuneeme külas ostueesõigusega erastamiseks kahe hektari piires elamumaana (avaldusel on A.N. allkiri ja selle kõrval kuupäev 14.12.2000 lahtri „taotletava maa ligikaudne suurus“ kohal, kuid mille kohta see käib, ei ole täpsustatud, maa suuruseks lahtris on märgitud 2,0 ha, samas ei nähtu, et seda oleks parandatud või muudetud). 1 Maa ostueesõigusega erastamise avalduse on 29.07.1998 esitanud ka V. L. 1,0 ha maaüksuse erastamiseks asukohaga Loksa vallas, Turbuneeme külas. Hooneregistri tõendist nr 940 15.02.2002 nähtub, et U. L. on omandanud ehitise (kuuri) kinkelepingu alusel 04.02.2002, hoonestuse asukoht Loksa vallas, Turbuneeme külas. Maa ostueesõigusega erastamise avalduse on esitanud ka U. L.. Maa erastamisprotsessi käigus vastustaja on kirjalikult vastanud kaebajate pöördumistele, selgitades kirjades erastamisprotsessi läbiviimisega seonduvaid asjaolusid ning tõusetunud probleeme. Vaidlusaluse erastamismenetluse käigus on toimunud mitmeid kohtuvaidlusi, sh kriminaalmenetlus, mistõttu menetlustoimingute läbiviimine aeglustus. Käesolevas kohtuvaidluses kaebajad taotlevad tunnistada õigusvastaseks Loksa Vallavalitsuse poolt Nurme talu kaasomanike esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse alusel erastamistoimingute läbiviimisega viivitamine ning tunnistada õigusvastaseks Loksa Vallavalitsuse poolt V. L./U. L. maa ostueesõigusega erastamise menetlus maaüksusel Painova A-
- MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitajate põhjendused: Turbuneeme külas maaüksuse Painova A-12 üks subjektidest J. L. on esitanud kaebuse Tallinna Halduskohtusse palvega tühistada Loksa Vallavalitsuse poolt välja antud Painova A-12 maaüksusel asuva kuurile antud kasutusluba ja ehitusluba, käesoleval ajal on haldusasi nr 2-3/404/2002 Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Loksa Vallavalitsus kinnitab oma 05.05.2003 kaebajale saadetud kirjas nr 5-4/216, et ainus takistus maa ostueesõigusega erastamise protsessiga lõpule minna on vaja saavutada seadusega kooskõlas oleva erastatava maa piiride kulgemise ettepanek. Loksa Vallavalitsus on jätnud tähelepanuta, et Nurme talu maa ostueesõigusega erastajad ja maaüksuse Painova A-12 subjektid juba 05.09.2002 sõlmisid Loksa Vallavalitsuses kirjaliku kokkuleppe, milles määrasid kindlaks maa kulgemise piirid. Sõlmitud kokkulepe on kooskõlas maakorraldusseadusega. Kaebaja esitas 16.06.2003 Loksa Vallavalitsusele avalduse nr 2, milles juhtis Loksa Vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et puuduvad takistused maamõõdutöödega alustamiseks Turbuneeme külas asuval maaüksusel Painova A-
- Kaebaja selgitas Loksa Vallavalitsusele, et maa kooskõlas subjektidega tehtud kokkuleppele tuleb välja mõõta ja vaidlusalusele kuurile tuleb määrata teenindusmaa seda vastavalt Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusele nr
- Kaebajad on seisukohal, et vastustajal pole seaduslikku alust keelduda seaduses nõutud haldustoimingu teostamiseks, s.o. korralduse väljaandmisest, mille alusel saaks alustada maamõõdutöid Turbuneeme külas asuvale Nurme talu juurde ja korralduse väljaandmisest teenindusmaa määramisest maaüksusel Painova A-12 asuva kuuri juurde, sest teenindusmaa määramisega kuurile, kuuri käesolev õiguslik staatus ei saa muutuda. Teenindusmaa määramine kuurile ei muuda kuuri omandisuhet ega kuuri suhtes välja antud haldusaktide , s.o. kasutusloa ja ehitusloa staatust. Kooskõlas Maareformi seaduse § 9 lg 1 kohaselt, kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad punkt 1 kohaselt elamu juures 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi omanikuga kokku teisiti, käesoleva paragrahvi punkt 3 2 kohaselt muu ehitise juures määratakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurus ja seda kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr
- Kuna vaidlusalune ehiti on kuur, mida tõendab ka kaebusele lisatud tõend, siis kuurile tuleb määrata teenindusmaa, mitte lubada sinna juurde maad erastada. Loksa Vallavalitsusel ei ole õigust vastu võtta kuuriomanikult taotlusi maa erastamiseks, kuna kuuriomanikul puudub selleks õiguslik alus. Vastustaja on asunud ekslikult seisukohale, et kuuri omanikul on õigus erastada maad ostueesõigusega (Loksa Vallavalitsuse 09.06.2003 kiri nr 5-4/306), sellega rikub Loksa Vallavalitsus jämedalt Nurme talu kaasomanike õigust erastada maad ostueesõigusega Nurme talu juurde soovitud suuruses, 2 ha ja piirides. Kaebajad taotlevad tunnistada õigusvastaseks Loksa Vallavalitsuse poolt Nurme talu kaasomanike esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse alusel erastamistoimingute läbiviimisega viivitamine ning tunnistada õigusvastaseks Loksa Vallavalitsuse poolt V. L.´ile ja U. L.´ile maa ostueesõigusega erastamise menetlus maaüksusel Painova A-
- Mõista välja vastustajalt kaebajate poolt kantud kohtukulud summas 11 328 krooni. Vastustaja põhjendused: 29.07.1998 esitas kolmas isik Vello Laht erastamisavalduse 1 ha maa ostueesõigusega erastamiseks Painova 12-A maaüksuse arvelt, kuna nimetatud maaüksusel asub V. L.le kuuluv kuur. Nimetatud kuuri omandas 04.02.2002 U. L.. Seega oli nimetatud hetkel olemas AÕSRS § 13 lg 3 tulenevad alused maa ostueesõigusega erastamiseks ja nimetatud isikute avalduse alusel menetlemine maa ostueesõigusega erastamiseks oli seega seaduslik ega rikkunud kaebaja õigusi. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei ole näidanud, milline on tema huvi HKMS § 7 lg 1 tähenduses maa ostueesõigusega erastamise viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Samas nähtub 07.01.2005 täiendavatest kaebaja seisukohtades, et kaebaja taotleb ühtlasi U. L./V. L. ehitise aluse maa (Painova A-12) ostueesõigusega erastamise toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei ole näidanud, millist avalikul-õigusel põhinevat kaebaja subjektiivset õigust või piiratud vabadust taastaks kohtuotsus, millega tuvastatakse, et kolmandale isikule maa ostueesõigusega erastamine on õigusvastane. Kaebuse esitaja väidab nagu ei oleks alates 05.09.2002 mingeid takistusi maa ostueesõigusega erastamisest, sest sõlmitud oli Painova A-12 ja kaebaja vaheline piiride kulgemise kokkulepe. Vastustajate põhiline vastuväide on, et kaebaja poolt taotletud maa erastamise toiminguid ei saanud läbi viia põhjusel, et kaebaja poolt soovitud maal asus kolmandale isikule kuuluv kuur, peab vastustaja vajalikuks selgitada piiride kulgemise kokkuleppe sõlmimise osas. Nimelt väidab kaebaja nagu oleks piiride kulgemise kokkuleppe kui vallasekretäri poolne kokkulepe notariaalselt kinnitatud, mistõttu on nimetatud kokkulepe vallale siduv. Oluline on, et nimetatud kokkuleppesse ei olnud kaasatud V. L., kellele kuulus hooneregistri tõendi nr 940 alusel (09.07.1998 Harju Maavalitsuse Harjumaa Hooneregistritalitus) kuur, mis asus vaidlusalusel maal. Ostueesõigusega erastamise korra p 11 ap 1 kohaselt lisatakse (maa ostueesõigusega erastamise) avaldusele ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid. Kaebuse esitajal sellist dokumenti nimetatud kuuri osas esitatud ei olnud. Seega puudus kaebajal õigus maa erastamiseks nimetatud kuuri juurde AÕSRS § 13 lg 3 alusel. Kaebaja algatas nimetatud kuuri suhtes omandiõiguse tunnustamiseks kohtumenetluse kolmanda isiku vastu Harju Maakohtus, milline vastustaja andmete kohaselt on peatatud (Harju Maakohtu 30.04.2004 menetluse peatamise määrus tsiviilasjas nr 2/1-696/03/04). Käesolevaks hetkeks on vaidlusalune kuur lammutatud, kuna kolmas isik jättis selle vastustaja poolt antud tähtajaks korrastamata. Ehitise puudumise tõttu ei ole kolmandal isikul U. L.l maa ostueesõigusega erastamise õigust tulenevalt AÕSRS § 13 lg 3 aluste puudumise tõttu. Kaebus esitajale on edastatud Loksa Vallavalitsuse poolt peale kolmanda isiku kuuri lammutamist uus piiride kulgemise ettepanek, mille alusel on kaebuse esitaja alustanud katastrimõõdistamist. Peale nimetatud 3 maamõõdistamisdokumentatsiooni (toimiku) esitamist Loksa Vallavalitsusele võtab Loksa Vallavalitsus vastu korralduse, esitab andmed katastriüksuse registreerimiseks ning seejärel edastatakse dokumentatsioon Harju Maavalitsuse maa ostueesõigusega erastamise otsustamiseks vastavalt Maareformi seadusele ja Maa ostueesõigusega erastamise korrale. Seega ei menetleta enam erinevalt kaebaja 04.04.2005 täiendavatest seisukohtadest toodud kolmanda isiku (U. L.) maa ostueesõigusega avaldust. Vastustaja esindajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Kaasatud kolmas isik U. L. oma seisukohta suuliselt või kirjalikult ei avaldanud ning asja arutamisest osa ei võtnud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasja tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel motiividel: 29.12.1997 A.N. ja tema ema E.E. esitasid maa ostueesõigusega erastamise avalduse, milles sooviti erastada 2 ha maad asukohaga Loksa vallas Turbuneeme külas. Kaebuse esitajatelt nõuti erastamismenetluse käigus täiendavaid dokumente kinnistul asuvate ehitiste kuuluvuse kohta. 29.07.1998 esitas Vello Laht erastamisavalduse 1 ha maa ostueesõigusega erastamiseks Loksa vallas Turbuneeme külas (Painova 12-A maaüksuse arvelt), kuna nimetatud maaüksusel asus avalduse esitamise hetkel V. L.le kuuluv kuur. Kõnealuse kuuri omandas 04.02.2002 U. L. oma isalt V. L.lt 04.02.2002 kinkelepingu alusel. Kaebuse esitajad A.N. ja E.E. on Harju Maakohtus vaidlustanud kuuri omandiõiguse, taotledes kaebajate omandiõiguse tunnustamist. Käimas oli kohtuvaidlus kuuri suhtes väljastatud kasutus-ja ehitusloa kehtivuse üle ning algatatud oli ka kriminaalmenetlus. Käesoleval ajal kuuri enam ei eksisteeri, see on lammutatud. Seega kuuri üle vaidlused on lõppenud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-is 7 on sätestatud halduskohtusse pöördumise õigus. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega käesolevas haldusasjas, milles taotletakse toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist, on olulise tähtsusega põhjendatud huvi olemasolu. Seadusandja on võimaldanud isikutel pöörduda halduskohtusse mitte iga toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, vaid üksnes juhul, kui selleks on olemas põhjendatud huvi. Kaebuse esitajad märgivad kaebuses, et nende huvi kaebuse esitamiseks on isiklikku laadi ning asjaolu, et vastustaja poolt menetlusse võetud kuuri omanik V. L. maa ostueesõigusega erastamisavaldus rikub kaebajate õigust erastada maad Nurme talu juurde 2,0 ha ulatuses kooskõlas Maareformi seaduse §-iga 9 lg 1 p 1 ning kooskõlas maaüksuse Painova A-12 õigustatud subjektidega sõlmitud piiride kulgemise ettepanekule. Kaebajad täiendavalt selgitavad, et vastustaja poolt kolmanda isiku U. L./V. L. maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemine on õigusvastane ning rikub nende õigusi, kuivõrd vastustaja viivitab kaebuse esitajate erastamisavalduste menetlemisega. Kohus leiab, et kaebuse esitajate õigusi iseenesest ei riku teise isiku poolt erastamisavalduse esitamine ja selle menetlemine. Seadus ei võimalda erastamisavalduste tagasilükkamist ja menetlusse 4 mittevõtmist. Käesoleval juhul võeti V.L. ja U.L. ostueesõigusega erastamisavaldused vastu ning alustati avalduste menetlemist, mille menetlus hiljem lõpetati, selline tegevus ei ole seadusega vastuolus. Vastustaja kinnitas oma täiendavates seisukohtades kohtule, et V. L. ja U. L. poolt esitatud erastamisavaldusi enam ei menetleta. Vaidlusalune kuur on lammutatud ning vastustaja on kaebuse esitajatele edastanud uue piiride kulgemise ettepaneku, mille alusel on kaebajad alustanud katastrimõõdistamist. Peale nimetatud mõõdistamisdokumentatsiooni (toimiku) esitamist Loksa Vallavalitsusele vastustaja võtab vastu korralduse, esitab andmed katastriüksuse registreerimiseks ning seejärel edastatakse dokumentatsioon Harju Maavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise otsustamiseks vastavalt Maareformi seadusele (MRS) ja Maa ostueesõigusega erastamise korrale (kord). Kohus jääb seisukohale, et kolmanda isiku U. L. (k.a V. L.) poolt ostueesõigusega erastamisavalduse esitamine ning selle menetlemine kuni menetluse lõpetamiseni ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ega piira nende vabadusi. Samuti puudub kaebuse esitajatel põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu, mis puudutab kolmanda isiku U. L. (k.a V. L.) erastamisavalduse menetlemist, õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et vaidlusaluse erastamismenetluse läbiviimisel ei ole Loksa Vallavalitsus tahtlikult venitanud ning puudub vastustaja süüline käitumine erastamisprotsessi venimises. Siinkohal tuleb arvestada kohtuasjade menetlemist ning kohtulahendite jõustumise aega. Omandiõiguse vaidlused tsiviilkohtus ning halduskohtumenetlused võtsid aega, samuti nendes vaidlustes tehtud lahendite jõustumine. Viivitamisena ei saa käsitleda ka kirjavahetust kaebajate ja vastustaja vahel. Kohtu arvates puudub kaebajatel põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu, mis seisnes erastamismenetluse läbiviimisega viivitamises, õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus ei ole käesolevas kohtuasjas tuvastanud ka kaebuse esitajate subjektiivsete õiguste rikkumist seonduvalt vaidlustatud toimingutega. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et kaebuse motiivid ei ole piisavad kaebajate nõuete rahuldamiseks. Elle Kask Kohtunik 5