) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Oma võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja/või täitmisega viivitamisega on kostja toime pannud kohustuse rikkumise
tähenduses.
raha maksmise kohustuse -
Viiviste nõue
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt arvele nr. 52767 on hagejal õigus nõuda viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest. Viivist on arvestatud alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk alates 02.07.2003.a. (arvestus lisa 5). Arvestades eeltoodut on seisuga 17.11.2004.a. kostja viiviste summaks 1946,20 krooni ning võlgnevuseks seega kokku 9906,20 krooni Hageja leiab, et kostja poolne kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav
Hageja on omalt poolt teinud kõik mõistlikult eeldatava, et lahendada kostja mittemaksmisest tulenev probleem kohtuväliselt, samuti on kostjat mitmel korral (sh kirjalikult lisa 4) hoiatatud, et tema võla tasumisest keeldumise korral esitatakse hagi kohtusse. Kuna kostja keeldub oma võlga tasumast, peabki hageja pöörduma kohtu poole. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, TsMS § 4, § 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1,
lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6 ning lg 2, § 108 lg 1, 113 lg 1 palub hageja: Välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnetav summa 7960.- krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis summas 1946,20 krooni Välja mõista kostjalt hageja kasuks tasutud riigilõiv 700.- krooni ja õiogusabikulud. 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja õigusabi kulud 2124.- krooni (kuludokument lisa 6). OÜ hagiga OÜ vastu on liidetud OÜ hagi OÜ vastu 8000 krooni nõudes. Nimetatud hagiavalduse kohaselt. Kõikide remonttööde läbiviimist ja detailide sisseostmist hageja teostab sobivamate pakkumiste valiku teel., arvestades diagnostika täpsust ja vastavalt sellele ka autoteeninduse töötajate kvalifikatsiooni, hinnataset, lepingu täitmise täpsust ning kiirust, maksetähtaegu. 30.06.2003 Hageja pöördus Kostja poole Hagejale kuuluva poolhaagise remonttööde uue hinnapakkumuse küsimuses (§ 16
). Seoses sellega, et eeldatavate tööde maht oli Kostjale teadmata, Hageja andis Kostjale, viimase soovil, Hagejale kuuluvat vara- poolhaagist KÖGEL, (edaspidi poolhaagis) õhkvedrustuses õhulekke kõrvaldamise tööde eelarve koostamise eesmärgil. Kostja kirjast ( Lisa 1) selgub, et 01.07.2003 Kostja alustas remonttööd. Seega: 1.Kostja rikkus oma lubaduse mitte alustada remonttöid. 2. Pakkumus Kostja poolt ei olnud Hagejale esitatud. 3. Ei olnud sõlmitud leping Kostja ja Hageja vahel. Lepingu puudumine tähendab järgmist: 3.1. Puudub lepingu sõlmimise kirjalik kinnitus. Eksisteeriva praktika ja tava kohaselt (vastavalt p.1 § 25.
) autoremondi alal lepingu sõlmimisel autoremondi tööde teostamiseks sõlmitakse kirjalik Tellimus-leping (näiteks: Lisa 2). Algupäraselt Tellimus-lepingus fikseeritakse Töövõtja nimi ja rekvisiidid, Tellija nimi ja 2 rekvisiidid, kooskõlastatud ja tellitud tööde loetelu, transpordivahendi nimetus, detailide loetelu ja maksumus. Tellimus-leping kinnitatakse Töövõtja ja Tellija esindajate allkirjadega. Tellimus-Lepingu kirjalikust vormistamisest võib keelduda juhul, kui lepingu pooltel on varasema omavahelise koostöö positiivne kogemus. Hagejal puudub koostöö kogemus Kostjaga, antud fakti kinnitab Kostja kiri ( Lisa 1). 3.
p.1 § 8 Leping on tehing kahe või enama isiku vahel.
p.1 § 9 selgub, et lepingu sõlmiseks lepingu pooled on saavutanud pooltevahelist kokkulepet. Kuid antud juhul kokkulepped puudusid. 02.07.
“isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu”. Seoses sellega, et koormusregulaator Piirtosteven (Lisa 7) maksumusega 3500 krooni on Kostja poolt kahjustatud, kuid hiljem asendatud kahe tehniliselt võrdsete seadmetega, ei nõua Hageja koormusregulaatori Piirtosteven maksumuse hüvitamist seoses sellega, et Kostja asendas kahjustatud seadet võrdsete seadmetega. Sest, et Kostja on seadusliku aluseta saanud Hagejalt 8000 krooni, lähtudes
Seoses ülaltooduga taotleb hageja: tagastada panga kaudu ülekantud rahalised vahendid summas 8000 krooni , hageja tehtud kohtukulud välja mõusta kostjalt hageja kasuks. OÜ vastuväited OÜ hagile. 4 01.07.2004a. Kostja andis Hagejale Kostjale kuuluva vara ja nimelt poolhaagise tööde kalkulatsiooni teostamiseks. Vastavalt
2 eelarvet koostatakse tasuta. Kostaja ei ole sõlminud Hagejaga lepingut mitte mingisuguste tööde teostamiseks. Eelarvet ei koostatud. 02.07.2004.a. Hageja seadis Kostaja fakti ette, et remont on peaaegu lõpetatud ja on esitatud arve summale 15960.- krooni. Milliseid töid on teostatud, ei selgitatud. Öeldi vaid, et on muudetud kogu pidurite süsteemi. Teostatud töö üleandmist samuti ei toimunud (
). Me olime sunnitud tasuma osa arvest summas 8000.- krooni (on vastuolus
punkt 5) seoses sellega, et Avaldaja hoidis jõuga enda käes poolhaagist ja ilma tasu maksmiseta ei tagastanud seda Kostajale (Karistusseadustiku § 201 lg. 1). Me oleme teinud Hagejale järelpärimisi eesmärgiga välja selgitada, milliseid töid kooskõlastati ja milline on nende tehniline põhjendus. Me ei ole siiani saanud sellele vastust. Tehnilise iseloomuga probleemid, mille kõrvaldamiseks oli remont vajalik eksisteerisid enne “remonti” ja ka pärast Hageja poolt teostatud “remonti”. Kostja ei tunnista hagi seoses sellega, et Hageja on rikkunud kohusetundlikkuse printsiipi (
) ja nimelt: - ei koostanud tööde eelarvet; - teostas mingid remonditööd iseseisvalt kooskõlastamata neid Kostajaga; - hoidis jõuga Kostaja poolhaagist enda käes kuni tasu maksmiseni; - pärast Hageja poolt teostatud töid eksisteerisid poolhaagisel endiselt tehnilise iseloomuga probleemid; - teostatud tööde üleandmist-vastuvõtmist ei teostanud; - teostatud töödest ei informeerinud. OÜ OÜ hagi ei tunnista, kuna nõudel puudub alus, mis tuleneb sellest, et nõue on dokumentaalselt tõendamata ja hagile lisatud dokumendid ei ole asjakohased. Kohus ära kuulanud pooled ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et OÜ hagi OÜ vastu 9960,20 krooni nõudes kuulub rahuldamisele ja OÜ hagi OÜ vastu 8000 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata. Esitatud tõenditest nähtuvalt on OÜ esitanud 02.07.2003.a. OÜ-le kui kauba saajale arve – saatelehe summas 15 960 krooni ja kauba saatelehel on ka kauba saaja allkiri. Ning kaup on vastu võetud. Maksetähtajaks on märgitud 02.07.2003.a. ja viivise protsendiks päevas 0,05. (tl.67,9). Viivisarvest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist 1946,20 krooni. (tl.11). Maksekorraldusest nähtuvalt on kostja kandnud hagejale üle nõutud summast 8000 krooni. (tl. 8). Seega on hagi tõendatud ja kuulub rahuldamisele esitatud
§-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1 ja 113 lg 1 alustel. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja on nõustunud esitatud arvega, sellele vastuväiteid ei esitanud ja on arve tasunud vaid osaliselt. Kohus leiab, et OÜ hagi OÜ vastu 8000 krooni nõudes on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. OÜ on esitanud praktiliselt samad tõendid, millised on esitanud OÜ ( tl.7-9). Tellimus-leping (tl.6) ei ole seotud käesoleva kohtuasjaga ja seda tõendit kohus ei arvesta. Asjakohane ei ole ka OÜ poolt esitatud OÜ 2003.a. majandusaasta aruanne koos lisadega (tl. 10-13).
sätestab alusetu rikastumise mõiste, mille kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus jätab esitatud alustel hagi rahuldamata. 5 Ebaõige on OÜ väide, et OÜ on saanud neilt seadusliku aluseta 8000 krooni ja et see summa kuulub
§-de 1027 ja 1032 alusel tagastamisele. OÜ on esitanud asjas tõendid, mis kinnitavad, et nimetatud summa on makstud nende poolt esitatud arve –saateleht alusel, mida OÜ esindaja on aktsepteerinud selle allkirjastamisega ja millest nähtub, et arves nõutus 15 960 kroonist on OÜ tasunud 8 000 krooni ja seega jäid nad võlgu 7960 krooni, millele lisanduvad viivised 1946,20 krooni. OÜ hilisemalt esitatud pretensioonid ei tule arvestamisele (tl.14-22), sest esitatud arve – saatelehel on kõik lukksepatööd märgitud ja nende tasumisega on OÜ nõustunud. Seetõttu ei oma asjas ka tähtsust, et poolte vahel puudus leping, sest , sest tellitud tööd on märgitud arvel ja OÜ on nõutud summaga nõustunud. Kostja OÜ ei ole tõendatud, et OÜ arve-saatelehel märgitu ei ole õige ja et OÜ poolt töid ei teostatud. Kuna kohus jätab OÜ hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta tema enda kanda. OÜ menetluskuludest tuleb OÜ-lt mõista välja riigilõiv summas 700 krooni. OÜ poolt taotletud õigusabi kulud summas 4779 krooni tuleb rahuldada osaliselt, kuna Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku § 3 kohaselt enne 01.01.2006.a. seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel seni kehtinud TsMS sätestatut, mille kohaselt õigusabikulud rahalise nõude korral võis olla kuni 5%-i hagi hinnast. Seega saab kohus rahalise nõude puhul välja mõista õigusabikulud kuni 5% hagi hinnast. Seega tuleb OÜ-t välja mõista OÜ kasuks õigusabikulud 489 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-dest 76 lg 1,101 lg 1 p 1 ja p 6 ning lg 2, § 108 lg 1, 113 lg 1 , 1027 ja 1032, TsMS §-dest 434, 435, 436, 438, 441 ja 442 kohus, o t s u s t a s: OÜ hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt 9960,20 (üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni ja 20 senti OÜ kasuks. OÜ hagi OÜ vastu 8000 (kaheksa tuhat) krooni nõudes jätta rahuldamata. Välja mõista OÜ-lt OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv 700 krooni ja õigusabikulud 489 krooni. OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Arne Kolnes kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.