§-idest 14 lg 1, 18 lg 1 ja 2, 19 lg 1 hageja palub hagiavalduses jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta kostjale asjad ja mõista kostjalt välja hageja kasuks rahaline kompensatsioon ½ vara väärtusest ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja 14.09.2006 kohtuistungil selgitab, et teler ja külmik ei ole kostja lahusvara, kuna asjad osteti abielu ajal. Samal kohtuistungil hageja loobub arvuti jagamisest, kui väärtusetust ning palub selle arvata ühisvara nimekirjast välja (tl 69). 19.10.2006 kohtuistungil hageja esitas kirjaliku hagi täienduse, mille kohaselt ta ei soovi korteri aadressil jagamist, kuna korter ei kuulu ühisvara koosseisu, põhjusel, et see võõrandati abielu ajal hageja nõusolekul. Hageja soovib täiendavalt jagada ½ mõttelist osa kinnistust Kinnistu on kostja nimel (tl 79). Hageja soovib saada ¼ mõttelise osa eest kompensatsiooni summas 300 000 krooni. Kinnistu kogu väärtuseks on hageja arvestanud 1,2 miljonit krooni. Hageja on nõus jagama vallasvara poolte vahel võrdsetes osades kostja poolt tehtud ettepanekul. 01.11.2006 kirjalikus vastuses hageja leiab, et abikaasade ühisvara jagamise leping on seadusega vastuolus olev ning on seetõttu tühine TsÜS § 84 ja 87 alusel. Hageja leiab, et vastuolu on PerS § 19 lg-ga 1, kuna lepingud ei ole nimetatud vara mis jääb hagejale. Hageja selgitab, et pooled leppisid suuliselt kokku selles, et hageja saab kostjalt kompensatsiooni. Kostja ei ole maksnud mingit rahalist hüvitist. 2 2-04-2170 Hageja soovib vara jagada vastupidiselt kostja 24.10.2006 ettepanekule. 17.11.2006 kohtuistungil palus hageja jagada eelmärgitud nimekirjast esemed 2-8 ja 10-
) §-le 14 lg-le 1 on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.
lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga ja kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielu lahutati . Kostja on oma 14.09.2006 kirjalikus vastuses märkinud, et abielusuhted lõppesid novembris 2002. Hageja abielusuhete lõppemise ajas ei ole vastuväiteid esitanud. Juhindudes
3 2-04-2170 Kohus on seisukohal, et poolte suhete lõppemise seisuga kuulus ühisvara koosseisu järgmine vara, mille jagamist on menetluse käigus soovitud jagada: korter aadressil , sõiduk , , televiisor , elektripliit , köögimööbel, magamistoamööbel, elutoamööbel, arvutikomplekt, pesumasin , neli vaipa, kaks muusikakeskust, kaks serviisi, kristallesemed ja ½ mõttelist osa kinnistust . Kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et televiisor ei kuulu ühisvara koosseisu, siis kohus ei pea võimalikuks televiisor välistamiseks ühisvara koosseisust. Kostja väited, et televiisor kuulub TT on jäänud tõendamata ja paljasõnaliseks. 2.
lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et teler ja külmik on kostja lahusvara (tl 65), kuna on soetatud pärast abielusuhete lõppemist s.o pärast novembrit 2002 (tl 65). 3.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
lg 1 p 3 ja 4 võimaldab abikaasadel jagada ühisvara kokkuleppel ja ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt. Pärast abielu lahutamist on pooled 04.03.2004 vormistanud notari juures abikaasade ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt ühisvara koosseisu kuuluv ½ mõttelist osa kinnistust jäi kostjale lahusvarana (tl 83-85, 79). Kohus leiab, et eelnimetatud leping on pooltele siduv. Lepingut ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja viisil üles öeldud. Samuti ei ole hageja lepingut vaidlustanud. Hageja on ise olnud isiklikult lepingu sõlmimise juures, ise allkirjastanud lepingu. Enne lepingule allakirjutamist on leping tõlgitud vene keelde. Hageja esindaja väide, et leping on tühine, kuna sõlmitud leping on vastuolus seadusega ja nimelt perekonnaseadusega on jäänud paljasõnaliseks. Seadus ei keela ühisvara jagada kokkuleppel ja ei keela jagada vara osaliselt nii nagu pooled on seda teinud osa varaga. 4.
Vaidlust ei ole selles, et korteromand võõrandati ühiselt notariaalse müügilepinguga enne abielulahutuse vormistamist perekonnaseisuametis, mistõttu hagi esitamiseseisuga ei kuulu eelnimetatud vara enam ühisvara koosseisu, mida saaks jagada (tl 24-29). Hageja loobus menetluse ajal korteriomandi jagamisest. Hageja loobus menetluse ajal arvutikomplekti jagamisest, kuna tegemist on vana ja amortiseerunud arvutiga. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et poolte ühisvaraks olnud sõiduauto müüdi 25.03.2003 isikule, kes detsembris 2003 andis auto vanametalliks (tl 74). Sõidukit autoregistris registreeritud ei ole. Hageja ei ole vaidlustanud müügilepingut. Kohus leiab, et hävinenud sõiduk on väljunud ühisvara koosseisusust, mida oleks võimalik jagada. Kohtuistungil pooled ei vaielnud jagatavate esemete väärtuse üle, kostja nõustus hageja pakutud hindadega. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et jagamisele kuulub järgmine vara: pesumasin väärtusega 5400 krooni, elektripliit väärtusega 3500 krooni; televiisor väärtusega 5500 krooni, köögimööbel väärtusega 5500 krooni; magamistoamööbel (kapp ja voodi) väärtusega 8000 krooni; elutoamööbel (sektsioon ja pehmemööbel) väärtusega 5000 krooni; neli vaipa väärtusega kokku 6000 krooni; kaks muusikakeskust väärtusega kokku 5000 krooni; kaks serviisi (kohvi ja tee) väärtusega kokku 3000 krooni; kristallkarahvin ja kaksteist kristallpitsi väärtusega kokku 7000 krooni. 4 2-04-2170 Ühisvara on kokku 53 900 krooni väärtuses. 5. Jagatav vara tuleb juhindudes
lg 1 jagada võrdselt, nii, et kumbki pool on õigustatud saama vara 26 950 krooni väärtuses. Kuna pooled vaidlesid jagatavate esemete saamise osas, siis kohtu ettepanekul ja poolte nõusolekul jagati loosiga kõik asjad v.a televiisor . Vastavalt loosile sai hageja järgmise vara omanikuks: pesumasin väärtusega 5400 krooni, muusikakeskus väärtusega 2500 krooni, köögimööbel väärtusega 5500 krooni, väärtusega 2500 krooni, magamistoamööbel väärtusega 8000 krooni, 2 vaipa väärtusega 3000 krooni – kokku väärtuses 26 900 krooni. Vastavalt loosile sai kostja järgmise vara omanikuks: elektripliit väärtusega 3500, kristallesemed väärtusega kokku 7000 krooni, pehme mööbel väärtusega 2500 krooni, kaks serviisi turuväärtusega kokku 3000 krooni, 1 muusikakeskus väärtusega 2500 krooni. Kohus on seisukohal, et senini kostja kasutuses olnud televiisor väärtusega 5500 krooni tuleb jätta kostjale. Seega kostja saab ühisvara jagamisel vara kokku 27 000 krooni väärtuses. Kuna hageja saadav osa on ühisvarast väiksem kui ½, siis leiab kohus, et hageja on õigustatud kostjalt saama kompensatsiooni 50 krooni jagatava ühisvara enamsaadu arvelt. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-ga 1 mõistab kohus osalisel hagi rahuldamisel teiselt poolelt s.o kostjalt välja poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o 1300 krooni ja jätab õigusabi kulud poolte endi kanda. Maire Lukk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.