← Eesti

2-05-3898/2

2-05-3898 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 15. detsembril 2006.a, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Otsuse liik Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Tsiviilasja number 2-05-3898 Tsiviilasi OÜ hagi JS vastu 69,48 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ , hageja volitatud esindaja SE Kostja JS esindajad Menetluse liik Lihtsustatud meneltus kirjalikus menetluses Resolutsioon Hagi rahuldada Välja mõista JS´lt OÜ kasuks 69,48 krooni võla ja 400,72 krooni kohtukulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED AS sõlmis kostjaga lepingu 02.05.2000, mille alusel AS kohustas pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadu eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Seisuga 12.04.2001 on kostja põhivõlgnevuse AS ees summas 1207,24 krooni. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt Üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997-28.02.2001 on vastavalt kehtinud Üldtingimustele viivise määraks 0,5 % päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15 % päev. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale summas 1207,24 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja kohustist ei täitnud ja nõuet ei rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhisumma 1207,24 krooni ja viivise 1618,87 krooni. Viivisearvestus on järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 0,15 % (viivituse periood on 12.04.2001-18.60.2005), hageja vähendab viivisenõuet põhivõla summani 1207,24 krooni. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 1207,24 krooni ja viivised 1207,24 krooni, samuti riigilõivu 280 krooni ja tasu õigusabi eest 120,72 krooni. 20.03.2006 esitatud avalduses vähendas hageja hagihinda ja palus välja mõista võla jäägi 69,48 krooni sest kostja on tasunud hagejale menetluse käigus 2345,00 krooni, lisaks palus välja mõista riigilõiv 280,00 krooni ja tasu õigusabi eest 120,72 kooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistas hagi, kuid teatas, et ei saa kohe kogu summat tasuda. Pärast nõude vähendamist kostja täiendavaid vastuväiteid, taotlusi ega tõendeid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus edastas hageja hagihinna vähendamise avalduse kostjale ja tegi ettepaneku teatada kohtule kas kostja on tasunud ka ülejäänud võla ja kohtukulud. Pärast nõude vähendamist ei ole kostja taotlusi ega tõendeid esitanud. Kuivõrd leping oli sõlmitud poolte vahel enne 01.02.2002 ning kostja rikkus lepingut ka enne 01.07.02 siis kuuluvad vaidluses kohaldamisele põhivõla osas TsK § 173 lg 1 ja § 174 sätted, mille kohaselt tuleb lepingut täita kindlaksmääratud viisil ja tähtajal vastavalt lepingule ja ühepoolselt ei ole lubatud keelduda lepingu täitmisest. Kooskõlas TsK § 190 lg 1 ja 191 lg 1 võib lepingu täitmist tagada viivisega, mis on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest eriti täitmisega viivitamise korral. Alates 01.02.2002 kehtiva VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 võib viivist nõuda seaduses ettenähtud suuruses ja kui lepingus on kokku lepitud seaduses ettenähtud määras suuremas viivises, võib nõuda ka suuremat viivist. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist vastavalt kuni 30.06.2002 TsK § 190 ja § 191 lg 1 järgi ning alates 01.07.2002 VÕS § 113 lg 1 järgi vastavalt lepingule. Hagejal on õigus nõuda ka väiksemat viivist. Kooskõlas VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt teisele isikule ning lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seoses kostja poolt hagi tunnistamisega on leidnud tõendamist, et poolte vahel oli leping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ja saamiseks, mis oli sõlmitud 02.05.2000 hageja õiguseellase AS (kes on AS õigusjärglane) ja kostja vahel ning et nõue on hagejale üle läinud ning et kostja jäi talle osutatud teenuste eest võlgu seisuga 12.04.2001 1207,24 krooni, millega rikkus lepingut ja selle lahutamatuks osaks olevaid üldtingimuste sätteid. Veel on kostja poolt hagi tunnistamisega tõendatud, et kostja jäi hagejale võlgu 12.04.2001-18.06.2005 e. 1526 päeva eest viiviseid 1207,24 krooni. Kuna kostja on menetluse käigus osaliselt võlga vähendanud ja hageja seetõttu hagihinda omakorda vähendanud, tuleb hagi rahuldada vähendatud ulatuses so 69,48 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse 2 seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja on vähendanud võlg pärast hagi esitamist, mistõttu saab kohtukulude suurust arvestada hagihinnast ja hageja poolt hagi esitamisel tasutud lõivust lähtudes. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 120,72 krooni, kokku 400,72 krooni. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.