2-05-14477/1

2-05-14477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtkumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-14477 (endine 2/256-7503/05) Tsiviilasi EÜ (pankrotis) poolt esitatud hagiavaldus JM (E M ) suhtes 1834,85.- krooni suuruses võlanõudes; Hageja: EÜ /pankrotis/ hageja seaduslikud esindajad pankrotihaldurid ES ja TS hageja lepinguline esindaja LO Kostja: EM Kostja volitatud esindaja: MP Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. novembril 2006.a. Tallinnas Kohtuistungil osalenud Hageja lepingline esindaja LO Kostja volitatud esindaja: MP isikud RESOLUTSIOON
3. Rahuldada EÜ (pankrotis) poolt esitatud hagi EM(JM) suhtes;
4. Välja mõista EM(JM) 1834,85.- (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend neli krooni ja kaheksakümmend viis senti) krooni EÜ (pankrotis) kasuks;
5. EM(JM) poolt esitatud taotlus hagejalt kohtukulude väljamõistmises 2500,00.- krooni ulatuses jätta rahuldamata.
6. Välja mõista EM(JM) riigituludesse menetluskulu 232,00.- (kakssada kolmkümmend kaks krooni ja null senti) krooni; (Menetluskuluna väljamõistetud rahasumma kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas olevale arveldusarvele nr. 10220034800017 või Hansapangas olevale arveldusarvele nr. 221023778606, viitenumbriga
7. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks).
8. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele.
9. Kohtuotsus teha teatavaks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue: 01.07.2005.a. (postitamise kuupäev 30.06.2005.a.) esitas EÜ(pankrotis) seaduslik esindaja pankrotihaldur TS isikus Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) JM suhtes tsiviilhagi võlgnevuse 1834,85.- krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu 02.09.2003.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2/33453003 välja EÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati ES. Tallinna Linnakohtu 10.10.2003.a. määrusega kinnitati pankrotihalduriks EÜ pankrotimenetluses ka TS. (kd. I tl. 8-11) Pankrotiseaduse § 54 lg 1 kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hageja korraldas elamu haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis 31.08.1993.a. soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr 80, 01.01.1997.a. AS`ga hoolduslepingu (elamute hooldusteenus), 20.06.1997.a. elektrivarustuse kokkuleppe nr
10. (kd. I tl. 12-40) 26.10.1998.a registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris elamuühistu , milline alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ lõpetas elamu osas lepingud; AS`ga 01.11.1998.a, AS`ga alates 01.05.2001.a, AS`ga 30.04.2001.a, AS`ga 01.07.2001.a. Hageja andmetel omab kostja , Tallinnas sissekirjutust juba alates 02.11.1984.a. (Kd. I tl. 48). Hageja raamatupidamise andmetel omab kostja tasumata kommunaalmaksete võlgnevust hageja ees, mistõttu on hageja väljastanud kostjale nõudekirja, milles viitas võlanõude olemasolule ning palus kostjal võlanõude hiljemalt 28.06.2005.a tasuda, kuid kostja ei ole asunud võlanõuet täitma. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis on tekkinud 1998.a novembris määratud maksetest kommunaalteenuste pakkujate poolt 1998.a. oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli 02.12.1998.a. ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Seisuga 02.12.1998.a. moodustas kostja võlgnevus hageja ees (viivisteta) 1834,85.- krooni. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses asunud seisukohale, et kostja olles eluruumi asukohaga: elanikuks, on olnud eelpool märgitud teenuste tarbijaks. Seetõttu leiab hageja, et kostjal puudub alus hageja poolt kostjale osutatud/vahendatud kommunaalteenuste eest tasumisest keelduda, kuna, kostja elades alaliselt ülaltoodud aadressil paiknevas korteris, on reaalselt tarbinud kommunaalteenuseid. Jättes nimetatud teenuste eest hagejale tasumata, on kostja alusetult säästnud hageja arvel oma vara 2 summas 1834,85.- krooni. Alusetust säästmisest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tagastama alusetult säästetud vara nimetatud võlgnevuse näol. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1834,85 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja arvestus võla suuruse kohta on esitatud tabelina. Hageja poolt on kohtule esitatud järgmised tõendid: Tallinna Linnakohtu poolt 02.09.2003.a. tehtud pankrotiotsus (kd. I tl. 8-10), 31.08.1993.a. sõlmitud leping nr. 80 soojusenergia müügiks koos 15.10.1993.a. sõlmitud lepingu lisaga (kd. I tl. 12-15), 01.01.1997.a. EK ja AS vahel sõlmitud hooldusleping nr. 02-01/97 koos lisadega EK kuuluvate elamute hooldamiseks (kd. I tl. 16-34), 20.06.1997.a. EK ja AS vahel sõlmitud leping nr. „Energiamüük” elektrienergiaga varustamiseks ja selle juurde kuuluva elektrivarustuse kokkuleppe nr vorm B elamu osas (kd. I tl. 35-40), 15.06.2005.a. AS poolt koostatud vastus hageja esindaja poolt tehtud järelepärimisele soojusenergia müügilepingu lõpetamise kohta osas alates 01.11.1998.a. (kd. I tl. 42-43), AS poolt 26.04.2004.a. koostatud vastus hageja esindaja poolt tehtud järelepärmisele (kd. I tl. 45), hageja poolt 21.06.2005.a. koostatud ja kostjale saadetud nõudekiri nr. (kd. I tl. 46), sissekirjutamiskaart selle kohta, et kostja on alates 02.11.1984.a kirjutatud sisse olevasse eluruumi (kd. I tl. 47-48), raamatupidamisprogrammi väljavõte kostja võlgnevusest. (kd. I tl. 49-53) Kostja vastus: Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kostja sai kohtu poolt saadetud menetlusdokumendid isiklikult kätte 10.02.2006.a. (kd. I tl. 60, 64). Kohtule 06.03.2006.a. saadetud kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja teatab, et tema haginõuet ei tunnista, taotledes hagi rahuldamata jätmist leides, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata või esitatud nõue rahuldamata ning kohtumenetlusega seonduvad kulud s.h. kostja kulutused õigusabile summas 2500,00.- krooni jätta hageja EÜ kanda. Käesoleva tsiviilasja menetluse käigus on kostja asunud seisukohale, et EÜ (pankrotis) puudub hagemisõigus hagiavalduses kajastatud asjaoludel, ehk puuduvad KÜ volitused nõude esitamiseks elamu korteriomaniku alates 28.10.1998.a. EÜ liikme, vastu hagiavalduses kajastatud alustel. Kostja juhib tähelepanu sellele, et 1998.a. sügisel teenindas elamut EK. Samuti märgib kostja, et vastavalt Äriregistri teabesüsteemi päringu tulemusele kanti Tallinna Linnakohtu Registriosakonna Äriregistri Mittetulundusühingute registrisse iseseisva juriidilise isikuna 26.10.1998.a. EÜ , asukohaaadressiga , milline hakkas haldus - ja kommunaalteenuseid osutama alates 01.11.1998.a. ning seda asjaolu on aktsepteerinud ka hageja. Hageja on aktsepteerinud ka asjaolu, et 15.03.1999.a. kanti Tallinna Linnakohtu Registriosakonna Äriregistri Mittetulundusühingute registrisse iseseisva juriidilise isikuna EÜ. Kostja on märgib kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele, et tema arvates alates 28.11.1998.a. lõppesid EK-l elamuga seonduvad õigused ja kohustused, väljaarvatud elamu ja elamuga seonduvate õiguste, kohustuste ja asjaajamise üleandmise kohustus EÜ ning EK ei saanud olematuid õigusi, sealhulgas kommunaalteenuste ja haldusteenuste osutamise ning nende eest tasu nõudmise õigust loovutada EÜ-le kui EK õigusjärglasele. Selliste teenuste osutamise ning nende eest tasu nõudmise õigus ja kohustus kuulus alates 28.11.1998.a. EÜ-le , kes ei ole volitanud EÜ esitama mistahes nõudeid elamu korterivaldajate/omanike vastu. Kõik elamu üleandmisega 3 seonduvad majanduslik – finantsilised probleemid (täitmata nõuded ja kohustused, ettemaksed jmt) tulnuks kajastada elamu üleandmise bilansis ja lahendada elamu üleandmise – vastuvõtmise aktiga EK ja EÜ vahel. Kostja on märkinud, et hageja nõue on Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastavalt tõendamata, hagiavaldusele ei ole lisatud korrektset vormistatud nõuet tõendavaid ja võlgnevuse saldot ning kujunemist kajastavaid raamatupidamise alg – ja/või koonddokumente, millest tulenevalt jääb kostjale ebaselgeks hagiavalduses esitatud nõude alus ja nõude põhjendatus. Kostja täheldab, et tema on talle kuuluva korteri teenindusperioodi jooksul korteri/elamu konkreetsetele haldajatele tasunud haldus - ja kommunaalteenuste eest vastavalt esitatud arvetele, täpsustades, et tal puuduvad maksepausid ning reaalselt on ta teinud rahalisi ettemakseid tänaseni saamata haldus – ja kommunaalteenuste eest. Kostja on tasunud hagejale kõik kuni 01.11.1998.a. esitatud arved kas makseülekannetega vastavalt esitatud arvetele või varasemate mitmeotstarbeliste, hageja poolt reaalselt kasutamata rahaliste ettemaksetega. Alates 01.11.1998.a. hakkas kostja haldus – ja kommunaalteenuste eest tasuma elamu uuele seaduslikule valdajale ja haldajale viimase poolt esitatud arvete eest. Kostja märgib, et hageja ei ole hagiavaldusele ega ka selle täpsustusele lisanud ühtegi dokumentaalse tõendi nõuetele vastavat dokumenti, millest nähtuks võlgnevuse sisu, olemus ja tekkimise kronoloogia. Hagiavaldusele lisatud väidetavat võlgnevust ja selle tekkimist kajastavatelt kirjeldavatelt raamatupidamisnõuetele mittevastavalt vormistatud dokumendikoopiatel puuduvad viited raamatupidamise algdokumendile, majandustehingult kirjendavat raamatupidamisekohustuslast esindaja isiku allkiri (allkirja), aga samuti mitmed muud dokumentides olulised rekvisiidid. Seetõttu on kostja asunud seisukohale, et hageja esitatud võlanõue on raamatupidamislikult põhjendamata ning tõendamata, millest tulenevalt see tuleb jätta hagiavalduses esitatud asjaoludel rahuldamata. Kostja selgitab, et hagiavaldusele lisatud raamatupidamisdokumentide väljatrükkides ja koopiates kajastatud arvnäitajad on omavahelises sisulises vastuolus ja reaalses mittevastavuses. Kirjendavates tabelites on kunstlikult suurendatud nihet maksete määramiste ja laekumiste vahel, kusjuures esitatud väljatrükid on esitatud oluliste ajavahedega, mis võimaldas jätta esitatud dokumentides kajastamata reaalselt laekunud maksed. Samuti puudub õiend väidetava võlgnevuse suuruse ja selle jagunemise kohta kululiikide lõikes, samuti võlgnevuse tekkimist ja kujunemise dünaamikat kajastav saldo. Kostja selgitab, et tema poolt on tehtud hagejale ettemaksed eluasemele osutavate haldusteenuste osas 1997.a. juunis summas 400,00.- krooni ja 1998.a. suvel – sügisel (juuni kuni oktoober) summas 746,70.- krooni seega kokku summas 1146,70.- krooni. Kostja leiab, et lisaks kohtutoimikus kajastatud 1998.a. maksekorraldustele haldus - ja kommunaalteenuste eest tasumise kohta on need teenused täiendavalt tasutud ka 1997.a. juunis ja 1998.a. suvel teostatud ettemaksetega eluruumi erastamiseks ja soojamõõdikute paigaldamiseks teostatud ettemaksega, kuna need olid ettenähtud tasuna korteri haldajale teostatavate teenuste eest, milliseid elamut hallanud EK kostjale kuni tänaseni osutanud ei ole. Kostja täheldab, et hageja ei ole esitanud hagimaterjalide juurde dokumente, mis tõendaksid hageja nõudeõiguse loovutamist või seadusest tulenevat võlanõude õiguse üleminekut ning võlgnevuse tasumise kohustust. 4 Tuginedes eeltoodule leiab kostja, et hageja EÜ nõue kostja väidetava 1998.a. võlgnevuse tasumata haldus – ja kommunaalteenuste osas hüvitamiseks on oma olemuselt vastuolus VÕS käsitletud hea usu ja vastava tegevusala praktikaga, millest tulenevalt tuleb nõue jätta ka rahuldamata. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: EÜ registriandmete väljatrükk ja EÜ registriandmete väljatrükk, Tallinna Linnakohtu 29.03.2001.a. kohtuotsuse koopia tsiviilasjas 2/3/251519/99, koopia kohtutäitur M. K poolt 22.09.2003.a. koostatud teatisest , koopia kohtutäitur M. K poolt koostatud dokumentide üleandmise aktist, EK üüriteatised 1997.a. juunist ning 1998.a. juunist kuni oktoobrini, Hoiupanga maksekorraldused ja kviitungid 1997.a. juuni, 1998.a. juuni kuni oktoober ja koopia EM’i poolt koostatud lihtkirjalikust volikirjast MP nimele ning M. P õigusharidust tõendav diplom. (kd. I tl. 71-89) Hageja seiskoht kostja hagiavalduse vastusele: Hageja tutvunud kostja poolt koostatud vastusega hagiavaldusele, asus seisukohale, et nemad ei saa nõustuda kostja poolt esitatud vastuväidetega, vaieldes nendele vastu ja täiendades kohtule esitatud hagiavaldust järgmistel asjaoludel nimelt: Kuigi kostja väidab, et hageja poolt esitatud nõue on tõendamata, kuna hagiavaldusele ei ole lisatud korrektselt vormistatud, nõuet tõendavaid ja võlgnevuse saldot ning kujunemist kajastavaid raamatupidamise alg – ja / või koonddokumente, soovivad nad tähelepanu juhtida sellele, et vastavalt võlasuhte tekkimise ajal kehtinud elamuseaduse § 14 lg 1 kohaselt oli hageja kohustuseks korraldada kooperatiivile kuuluvas elamu (antud juhul aadressil asuva elamu) majandamist. Kostja, kellel oli võlasuhte tekkimise ajal kooperatiivi liikmelisuse alusel kasutamiseks asuvas elamus eluruum 166, kohustus vastavalt § - le 37 tasuma osutatud haldus – ja kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, nagu ei oleks ta tasumata maksekviitungitele märgitud teenuseid tarbinud. Samuti ei ole kostja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et tal oleks olnud seaduslik alus tasumisest keeldumiseks. Seega asub hageja seisukohale, et kostjal tuleb tarbitu eest tasuda. Hageja selgitab, et kostja võlgnevus hageja ees on tekkinud kommunaalteenuste eest järgmistel ajaperioodidel ja summades: 1998.a. oktoobris kommunaalteenuste eest (määratud novembris) summas 1834,85.- krooni. Nimetatud ajaperioodi eest on kostjale määratud makseid summas 1834,85.- krooni, mille kostja on jätnud hagejale tasumata ning seetõttu on kostja tasumata võlgnevus hageja ees hagiavalduse esitamise hetkel 1834,85.- krooni. Samuti juhib hageja tähelepanu sellele, et EÜ esitas elanikele makseteatisi ajalise nihkega s.t. näiteks augustis osutatud kommunaalteenuste eest esitati arve septembris, septembris osutatud kommunaalteenuste eest oktoobris ja oktoobris osutatud kommunaalteenuste ees novembris jne, mis oli tingitud asjaolust, et EÜ lepingupartnerid esitasid omakorda kuluarved EÜ – le tegelikule kuluperioodile järgneval kalendrikuul, mistõttu toimus ka vastav kulude jagamine ja makseteatiste esitamine elanikele ajalise nihkega. Vaatamata kostja poolt viidatud Tallinna Linnakohtu otsusest tsiviilasjas nr. 2/3/25-1519/99 ning eluruumide erastamise seaduse § 219 sätetest tulenevalt pidi elamukooperatiiv (EÜ õiguseellane) hiljemalt 26.11.1998.a. (kuu aja jooksul pärast uue ühistu registreerimist) kirjaliku akti alusel üle andma elamu, samuti üle antava elamu ja osamaksudega seonduvad varalised õigused ja kohustused ning kuna hageja ei ole kostja arvates seda teinud siis puudub hagejal hagemisõigus leiab hageja, et eelnimetatud kohtuotsusega ei kohustatud EÜ üle andma korteriühistule (endine EÜ) osamaksudega seonduvaid varalisi õigusi ega kohustusi, samuti mitte mingisuguseid muid õigusi ega kohustusi, vaid kohustati üle andma elamuga seonduv dokumentatsioon. 5 Samuti peab hageja kostja poolset väidet, et tema on tasunud haldus –ja kommunaalteenuste eest vastavalt esitatud arvetele ning, et temal puuduvad maksepausid ning reaalselt on tehtud rahalisi ettemakseid tänaseni saamata haldus – ja kommunaalteenuste eest paljasõnalisteks, sest kostja ei ole eelnimetatud väiteid tõendanud. Samuti kinnitab hageja, et hagi ei ole kohtusse esitatud pahatahtlikult, kuna kostjal on täitmata varaline kohustis hageja ees. Hageja juhib tähelepanu sellele, et nende poolt saadeti kostjale tähitud postiga nõudekiri, millisele kostja ise järele ei läinud nimelt tagastati kiri hoiutähtaja möödumisel, nimetatud käitumine kostja poolt väljendas sellega hageja arvamuse kohaselt sisuliselt soovimatust vaidlusaluse küsimuse eelnevaks lahendamiseks. Eeltoodut arvestades jääb hageja kostja suhtes esitatud hagi juurde, leides, et kostja võlgneb 1834,85.- krooni. alusetust säästmisest tulenevalt on kostja aga kohustatud hagejale tagastama alusetult säästetud vara nimetatud võlgnevuse näol. 22.08.2006.a. saatis kohus hageja poolt esitatud kirjaliku seisukoha kostjale, andes viimasele aega omapoolne seisukoht kohtule esitada hiljemalt 11.09.2006.a. Kostja sai kohtu poolt saadetud dokumendid isiklikult kätte 28.08.2006.a. (kd. I tl. 103) Kohtuistung: 21.11.2006.a. kell 12.00 toimus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas eel- ja kohtuistung EÜ(pankrotis) poolt esitatud hagis JM (EM) suhtes 1834,85.- krooni suuruse võla ja kohtukulude väljamõistmise nõudes. Kohtu eelistungile oli kostjana kutsutud JM(EM), (kohtukutse sai kostja isiklikult kätte 02.11.2006.a.), kostja esindajana MP ja hageja seaduslikud esindajad pankrotihaldurid T S ja E S (kohtukutsed kätte saadud vastavalt 26.10.2006.a. ja 26.10.2006.a.). Kohus loeb, et menetlusosalised olid kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud. 21.11.2006.a. kell 12.00 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud eel – ja kohtuistungile ilmusid hageja lepinguline esindaja LO ja kostja volitatud esindaja MP. Kostja kohtusse ei ilmunud. Märgitud kuupäeval toimunud kohtuistungil taotles hageja lepinguline esindaja kostja JM(EM) EÜ(pankrotis) kasuks hagi rahuldamist täiesulatuses s.o summas 1834,85.- krooni. Kostja esindaja taotles hagi rahuldamata jätmist seoses hageja poolse kostja võlgnevuse tõendamata jätmisega. Kohtu põhjendused: Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002.a. kehtinud TsK § 477 lg 1 ja lg 6, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja - kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. 6 Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja elab , asuvas eluruumis ja on elanud seal ka 1998.a. Poolte vahel puudub vaidlus, et, kas kostja elamukooperatiivi liikmena oli üldse kohustatud tasuma tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. Kostja arve saamist hagejalt ja selle sisu kommunaalteenuste osas vaidlustanud ei ole. Samuti puudub pooltel vaidlus selle üle, et alates 01.11.1998.a. anti elamu haldamine üle korteriühistule mis asutati 26.10.1998.a.Vaidlust ei ole ka selles, et alates 01.11.1998 hakkas kostja tasuma makseid EÜ (kostja poolt vastuses toodud ja omaks võetud asjaolu). Vaidlus puudub ka selles, et hagejal oli sõlmitud kolmandate isikutega lepingud soojusenergia, elektrienergia ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse ostmiseks ja elamu hooldamiseks selleks, et osutada vastavat teenust kostjale tema korteri osas , mistõttu puudub vajadus täiendavalt hinnangut anda hageja poolt esitatud kolmandate isikutega sõlmitud lepingutele. Vaidlus on kostja poolt tekkinud selle üle, et, kas tema on olnud üldse kunagi lepingulistes suhetes Elamuühistuga Kostja väidete kohaselt ei ole tema kunagi saanud teenuseid hagejaks oleva pankroti läinud elamuühistult. (kd. I tl. 122) Samuti on menetlusosalistel tekkinud vaidlus selles osas, et, kas kostja on hageja arvelt oma vara kokku hoidnud või on hagejale reaalselt osutatud teenuste eest rohkem rahalisi makseid teinud. (kd. I tl 121) Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hagejal olid vaidlusalusel perioodil sõlmitud lepingud soojusenergia, vee ja elektrienergia vahendamiseks ning hooldusteenuse osutamiseks. Seega oli hagejal oktoobris 1998.a õiguslik alus teenuste osutamiseks. (kd. I tl. 12-40, 42-45) Kostja esitas kohtule EK arve 1997.a. juunikuu (kd. I tl. 76) summas 936,92.- krooni, millest kostja on tasunud 936,90.- krooni vastavalt tema poolt esitatud maksekorraldusele. (kd. I tl. 77) Kostja esitas kohtule EK arve 1998.a. juunikuu (kd. I tl. 78) summas 792,10.- krooni, millest kostja on tasunud 792,10.- krooni vastavalt tema poolt esitatud maksekorraldusele. (kd. I tl. 79) Kostja on kohtule esitanud EK arve 1998.a. juulikuu (kd. I tl. 80) summas 1076,88.- krooni, millisest kostja on tasunud 954,60.- krooni vastavalt tema poolt esitatud maksekorraldusele. (kd. I tl. 81) Kostja on kohtule esitanud EK arve 1998.a. augustikuu (kd. I tl. 82) summas 670,23.- krooni, millisest kostja on tasunud 670,25.- krooni vastavalt tema poolt esitatud maksekorraldusele. (kd. I tl. 83). Kostja on kohtule esitanud EK arve 1998.a. septembrikuu (kd. I tl. 84) summas 865,46.- krooni, millest kostja on tasunud 865,46.- krooni vastavalt tema poolt esitatud maksekorraldusele. (kd. I tl. 85). Kostja esitas kohtule EK arve 1998.a. oktoober (kd. I tl. kd. 86) summas 871,25.- krooni, millest kostja on tasunud 871,25.- krooni vastavalt tema poolt esitatud maksekorraldustele. (kd. I tl. 87) Esitatud arveid ja kostja maksekorraldusi hinnates ja arvestades vaidlustamata asjaolusid, leiab kohus, et hageja on kostjale teenust osutanud, kostja on teenust saanud ja nende eest osaliselt tasumata jätnud, mistõttu on kostja alusetult hageja arvel tasumata osa ulatuses säästnud oma vara/raha. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks 1998.a. novembris ära tasunud oktoobrikuu kommunaalkulud või, et hageja nõuaks midagi muud kui kommunaalkulusid, mistõttu on hageja õigustatud kostjalt nõudma 1998.a. novembris määratud maksetest kommunaalteenuste pakkujate poolt 1998.a. oktoobris kostjale faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli 02.12.1998.a. ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest, kokku kogusummas 1834,85.- krooni. (kd. I tl. 50). Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud raamatupidamisprogrammi väljavõtte kostja võlgnevusest. (kd. I tl. 49-53). Kohtu hinnangul on 7 võlgnevuse suurus ja teenuste kostjale vahendamine kohtule esitatud lepingute, arvestusdokumentide jms ning kostja poolt esitatud tõenditega tõendamist leidnud. EÜ Edu on EK õigusjärglane. Elamukooperatiivi ümberregistreerimine mittetulundusühinguks toimus mittetulundusühingute seaduse § 93 alusel. Kostja ise esitas kohtule Tallinna Linnakohtu 29.03.2001.a. otsuse, millest nähtub, et hageja on EK õigusjärglane. (kd. I tl. 72-73) Üldise õigusjärgluse puhul ei ole nõuete loovutamine vajalik, kuna nõude omanik ei muutu. EK kujundati ümber elamuühistuks EDU tulenevalt mittetulundusühingute seaduse §-dest 91 ja
11. Üldise õigusjärgluse kohta on vastav kanne tehtud ka äriregistris. Kostja on asunud käesolevas tsiviilvaidluses seisukohale, et hageja nõue on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete vastavalt tõendamata, sest hagiavaldusele ei ole lisatud korrektselt vormistatud nõuet tõendavaid ja võlgnevuse saldot ning kujunemist kajastavaid raamatupidamise alg – või koonddokumente, millest tulenevalt jääb temale ebaselgeks hagiavalduses esitatud nõude alus ja põhjendatus. (kd. I tl. 67) Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud oma nõuet raamatupidamisprogrammi väljavõtetega. (kd. I tl. 49-53) Kohus asub seisukohale, asjaolu, et raamatupidamise dokumentatsioon on väidetavalt korrektselt vormistamata, ei tähenda, et nõuet ei ole. Kohustus tuleneb kostja eelnevast liikmelisusest elamuühistus ja ühistu poolt sõlmitud lepingutest. Kohus peab kostja poolt esitatud väidet selle kohta, et hageja poolt esitatud raamatupidamisdokumentide väljatrükkides ja koopiates kajastatud arvnäitajad on omavahelises sisulises vastuolus ja reaalses mittevastavuses ning, et kirjeldavates tabelites on kunstlikult suurendatud nihet maksete määramiste ja laekumiste vahel, mis oleks võimaldanud jätta esitatud dokumentides kajastamata reaalselt laekunud maksed (kd. I tl. 67) paljasõnaliseks. Kostja ei ei ole tõendanud, et hageja poolt esitatud tõendid ei oleks ehtsad või, et oleksid võltsitud. Vahendatud teenuste eest esitatakse arved tagantjärele - novembris arvestatakse arve esitamisel oktoobris vahendatud teenuseid ja oktoobris septembris vahendatud teenuseid jne. seda on selgitanud ka hageja. (kd. I tl. 94). Hageja esitas kostjale oktoobris osutatud teenuste eest novembris arve ning kostjal tekkis kohustus tasuda pärast arve saamist. Kostja oli kuni EÜ moodustamiseni EK liige ja kasutas korterit liikmelisusest tulenevalt. Kostja oli kohustatud elamukooperatiivi põhikirja järgi tasuma hagejale elamu haldamise kulusid ja vahendatud teenuste eest. Kostja keeldumine maksete tasumisest on käsitletav kohustise täitmisest ühepoolse keeldumisena, mis ei ole kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 174 järgi lubatud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja ei tõendanud, et ta on osutatud teenuste eest tasunud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1834,85.- krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtukulud: Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja oli seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud kostjalt välja riigitulusesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt oli kuni 31.12.2005.a. 140,00.- krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel 8 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 92,00.- krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Piret Liivo Kohtunik 9