2-05-2125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht 19.12.2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtuma

) § 173 lg1 1, §-207, § 272 ja Haridusseaduse (HaS) § 36 lg 2 ja 3.

§ 173

lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.

§ 207

kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.

§-s 272 sisaldub laenulepingu mõiste. Selle sätte kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse 3 haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. HaS § 36² lg-d 2 ja 3 sätestavad, et kui riik on laenule antud riigitagatise ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. Mis puutub PN vastuväitesse, et laenulepingu muutmisega lõppes tema käendus, siis nimetatu ei ole õige, kuivõrd tema endaga sõlmitud käenduslepingu p-st 5.8 tuleneb, et laenulepingu tingimuste, sh laenusumma ja /või tagastamise tähtaja muutumisel laienevad muudatused ka käesolevale lepingule ilma poolte täiendava kokkuleppeta, kui pooled ei lepi kokku teisiti. P. N ei ole tõendanud teiste kokkulepete olemasolu, seega vastutab ta ka muudetud laenulepingu täitmise eest kooskõlas käenduslepingu p 5.8 ja käendus ei ole lõppenud selle tõttu. Kuivõrd muus osas vaidlust ei olnud, siis vastutavad kostjad solidaarselt riigi ees ja kuna nad ei ole oma kohustusi võla, sh intresside tasumisel täitnud, tuleb neilt solidaarselt välja mõisa laenuvõlg ning intressid kokku 36192, 09 krooni. Kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seaduse §-ga 3 järgi kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.

1. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.
2. a. kehtinud TsMS § 60 lg-st 1, tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 800 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 1 200 krooni. Kostjatelt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 557,80 krooni igalt ühelt vastavalt 185,93 krooni. Kostjalt JP tuleb TsMS § 64 järgi riigituludesse sisse nõuda riigilõiv, mis on tema kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu kutsumise ja otsuse teatamise kulu vastavalt 600 krooni (4 korda kutse ja 2 korda otsuse avaldamise lõiv a´ 100 krooni). Otsuse täitmine TsMS § 455 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja ja S. N ning P. N olid nõus sellega, et tasuvad võla ära igakuiselt 1000 krooni iga kuu
3. kuupäevaks ning et hagejale väljamõistetud kohtukulud, so riigilõiv 2800 krooni ja õigusabikulud 1200 krooni tasutakse enne põhivõlga. Kuivõrd J. P ei ole vastuväiteid esitanud, kehtib otsuse täitmise kord ja tähtaeg ka tema suhtes. Kohtunik 4