2-06-33575/4

(92)Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Tallinn, Liivalaia 24 Tsiviilasja number 2-06-33575 Tsiviilasi versus ühisvara jagamise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine. Läbivaatamise aeg ja koht
2. detsember 2006.a kohtuistungil Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas Menetlusosalised Hageja MAP Hageja esindaja advokaat EM Kostja MCK-P Kostja esindaja advokaat PL RESOLUTSIOON
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas MAP vs MCK-P ühisvara jagamise nõudes.
4. Kinnitada ühisvara jagamises poolte kompromiss järgmises sõnastuses: 2.1.Poolte abielu sõlmiti Henriku katedraalis (laulatusteade ) ja lahutati .a Eesti Vabariigis Harju Maakohtu otsusega (osaotsus tsiviilasjas nr 2-06-33575). 2.2.Pooled nõustuvad, et nende nimel ja nende valduses olevad asjad ning õigused jäävad sellele poolele, kelle nimel ja valduses need käesoleval hetkel on. Kummalgi poolel ei ole teise poole suhtes ühisvara jagamisest tulenevaid nõudeid ega pretensioone. 2.3.Pooled nõustuvad, et kumbki Pool kannab ise oma õigusabikulud, mis tal on tekkinud seoses Harju Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-06-33575 ja kohtuasjadega muudes välisriigi kohtutes. 2.4.Menetluse käigus tekkinud menetluskulud (riigilõiv, tõlkekulu) jäävad hageja kanda. Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatava riigilõivu summas 3625 krooni (mis on pool ühisvara hagilt tasutud riigilõivust) kanda kontole nr 221027309327 Hansapangas. -1- 2-06-33575 2.5.Pooled lepivad kokku, et määruskaebuse esitamise tähtaega lühendatakse seitsmele päevale. (TsMS § 661 lg 4). 2.6.Pooled soovivad kompromissi kinnitava kohtumääruse koopia väljastada enda esindajatele, mis tähendab seda, et pooltele isiklikult ei ole vaja seda posti teel saata. 2.7.Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 4 ja §-st 430 paluvad Pooled Harju Maakohtul kinnitada käesolev kompromiss ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-
5. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooli on nende esindajate ja kohtu poolt teavitatud tsiviilasja nr 2-06-33575 menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kohtus kinnitanud, et kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule seitsme

(7)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest poolte esindajatele. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Poolte soovil ja taotlusel loetakse kohtumääruse koopia istungil osalenud poolte esindajatele kättetoimetamisega kätteantuks pooltele. Kohtumääruse koopiad väljastatakse menetlusosalistele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 20.12.2006 alates kell 15:

1. Menetluse käik, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus 28.02.2006 esitas MAP Harju Maakohtule hagi MCK-P vastu abielu lahutamise nõudes (tsiviilasi 206-4174). Kohus võttis asja menetlusse määrusega 10.04.
2. 10.11.2006 esitas MAP Harju Maakohtule hagi MCK-P vastu ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi 206-33575). Koos ühisvara jagamise hagiga esitas hageja samaaegselt taotluse hagi liitmiseks abielulahutuse hagiga ühisesse menetlusse. Kohus võttis ühisvara jagamise nõude menetlusse määrusega 14.11.
3. Hagi kohaselt MCK ja MAPi abielu registreeriti
4. juulil
5. a. . Abielu sõlmimist tõendab abieluakt, tunnistuse numbriga , mis on apostilliga kinnitatud. Selle kohaselt jäi kostja perekonnanimeks pärast abiellumist K-P. Hageja ja kostja asusid koheselt, pärast abiellumist elama Singapuri ning enam kui kaks aastat tagasi saabusid pooled Tallinnasse elama. Eelmise aasta lõpus lõppesid poolte abielulised suhted. Kostja asus siis elama USA-sse. Hageja alaliseks elukohaks on tänaseni Eesti, kuid tulenevalt oma töökohast Plc-s, peab ta viibima palju aega välismaal, sh Inglismaal. Pooled on pöördunud abielu lahutamiseks erinevatesse kohtutesse, millest hageja pöördus Eesti Vabariigi kohtusse Harju Maakohtus ning kostja on pöördunud sama asjaga New Yorki kohtusse. Tsiviilasjas nr 2-06-4174 on mõlemad pooled esitanud hulgaliselt dokumente, milles hageja on tõendanud, et ta loeb oma alaliseks elukohaks Eesti Vabariiki. Hageja on tõendanud, et Eesti Rahvastikuregistri andmete kohaselt on tema elukohaks , kus tal on sõlmitud üürileping ning lisaks on hageja kinnitanud, et ta on leidnud endale uue elukaaslase, kellega on Eestis veedetud kogu võimalik tööväline aeg. Samuti peab hageja plaane oma ettevõtte rajamiseks. Nii uuesti abiellumine kui ka ettevõtte rajamine seisneb hetkel kahjuks abielulahutuse taga, kuivõrd enne lahutuse saamist puudub võimalus uuesti abiellumiseks ning ettevõtte asutamisel oleks see automaatselt kostjaga ühisvara, mille jagamist peaks hageja hakkama hiljem kohtus nõudma. -2- 2-06-33575 Vastavalt TsMS § 102 lg 2 võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Samuti on EL Nõukogu Määruse nr 2001/2003 artikkel 3 lõige 1 punkt A kohaselt abielulahutusega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist elab seal. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS)§ 55 lg 2 loetakse välismaal sõlmitud abielu Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. REÕS § 57 lg 1 kohaselt abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht ning lg 3 kohaselt kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus on nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Vastavalt REÕS § 58 lg 1 kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abikaasade poolt valitud õigust ning sama lõike 3 kohaselt kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust (käesoleva seaduse § 57) abielu sõlmimise ajal. Kuivõrd poolte abielu on küll sõlmitud Soomes, kuid nad ei ole seal kunagi ühiselt elanud, siis puudus neil võimalus lahutada abielu Soomes. Hageja seisukohalt on ka ühisvara jagamisel kohaldatav Eesti Vabariigi õigus ning ka ühisvara jagamine peaks kuuluma Eesti riigi kohtualluvusse. Viimast eriti tulenevalt olukorrast, kus kostja on küll nii New Yorki kohtule kui ka käesolevalt Harju Maakohtule teavitanud oma elukohana New Yorki aadressi, kuid kõigi andmete kohaselt on ta ka sealt lahkunud ning elab alates Šveitsis, . Nimetatud asjaolu tõendab Šveitsi Rüschlikon’i kohaliku omavalitsuse elukohatõend, milline on tsiviilasjas esitatud kohtule. Eeltoodust tulenevalt oli hageja seisukohal, et nii nende abielulahutus, kui ka pooltele kuuluv ühisvara ning muud abieluga seonduvad küsimused kuuluvad Eesti riigi kohtualluvusse, kuivõrd poolte viimane ühine elukoht oli Eestis ning vähemalt üks neist elab ka praegu Eestis. Samuti osundas hageja, et kostja on muutnud tihti oma elukohta, mistõttu muutuks võimatuks igakordsel elukoha muutmisel ka kohtualluvuse muutmine. Abielulahutuse hagiavalduse esitamisel olid pooled seisukohal, et nad suudavad omavahel kohtuväliselt jagada abielu jooksul soetatud ühisvara, kuid hiljem selgus, et selline jagamine on välistatud, mistõttu esitaski hageja hagiavalduse ka ühisvara jagamiseks ning palus nii abielulahutuse hagi kui ka hagiavalduse ühisvara jagamiseks liita ühte menetlusse. Selle hagi esitamise ajaks Eesti kohtusse oli New Yorki kohus väljendanud seisukohta, et pooltele kuuluvad muud abieluga seonduvad küsimused, sealhulgas ka ühisvara jagamise küsimus ei allu New Yorki kohtu jurisdiktsioonile, mistõttu peaks nimetatud küsimus kindlalt kuuluma Eesti Vabariigi kohtu jurisdiktsiooni alla. Kohtualluvuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud ning kinnitas, et New Yorgi Ülemkohtust on ta abielulahutuse hagi tagasi võtnud. Harju Maakohtu 17.11.2006 määrusega liideti hagid TsMS § 374 alusel ühte menetlusse. Lõplikuks tsiviilasja numbriks jäi 2-06-
6. Abielulahutuse nõude osas tegi Harju Maakohus poolte taotlusel 19.12.2006 osaotsuse, millega lahutas poolte abielu. Kohtuotsuse koopiad väljastatakse poolte volitatud esindajatele 20.12.
7. Teises haginõudes (s.o. ühisvara jagamine) kinnitas hageja 19.12.2006 toimunud istungil, et poolte abielusuhted lõppesid
8. oktoobril 2005, s.o. päeval, mil kostja sõitis lennukiga Londonist New Yorki oma vanemate juurde. Kuigi kostja algul väitis istungil, et abielusuhted kestsid siiski kuni
9. -3- 2-06-33575 detsembrini
10. Hiljem istungi käigus võttis kostja õigeks ja nõustus, et abielusuhete lõppemise kuupäevaks on
11. oktoober
12. Ühisvara jagamise nõudes jätkas kohus poolte seletuste ärakuulamist 19.12.2006 toimunud kohtuistungil, kus esitati kohtule poolte ja nende esindajate poolt allkirjastatud kompromissleping, milles paluvad pooled kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Kompromissi tekst on alljärgnev: MAP, (edaspidi “Hageja”), kelle esindajaks tsiviilasjas nr 2-06-33575 on advokaat Ene Mõtte, Harju Maakohtu Harju Maakohtu ja MCK-P (edaspidi “Kostja”), kelle esindajaks tsiviilasjas nr 2-06-33575 on advokaat Piret Luiga, edaspidi Hageja ja Kostja ühiselt nimetatud “Pooled”, arvestades asjaolusid, et: (i) Harju Maakohtu menetluses on Hageja hagi Kostja vastu ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-06-33575); (ii) Hageja elukoht on Eesti Vabariigis ja Eesti kohus on nimetatud asjaolu tõttu pädev lahendama käesolevat ühisvara jagamise asja; (iii) Pooled soovivad nende vahelise ühisvara jagamist puudutava vaidluse lõpetada kompromissiga ja leppida kokku ühisvara jagamises; sõlmisid Pooled käesoleva tsiviilasjas nr 2-06-33575: kompromissilepingu Harju Maakohtu
13. Pooled nõustuvad, et nende nimel ja nende valduses olevad asjad ning õigused jäävad sellele poolele, kelle nimel ja valduses need käesoleval hetkel on. Kummalgi poolel ei ole teise poole suhtes ühisvara jagamisest tulenevaid nõudeid ega pretensioone.
14. Pooled nõustuvad, et kumbki Pool kannab ise oma õigusabikulud, mis tal on tekkinud seoses Harju Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-0633575 ja kohtuasjadega muudes välisriigi kohtutes.
15. Menetluse käigus tekkinud menetluskulud (riigilõiv, tõlkekulu) jäävad hageja kanda. Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatava riigilõivu summas 3625 krooni (mis on pool ühisvara hagilt tasutud riigilõivust) kanda kontole nr 221027309327 Hansapangas.
16. Pooled lepivad kokku, et määruskaebuse esitamise lühendatakse seitsmele päevale. (TsMS § 661 lg 4) tähtaega
17. Pooled soovivad kompromissi kinnitava kohtumääruse koopia väljastada enda esindajatele, mis tähendab seda, et pooltele isiklikult ei ole vaja seda posti teel saata. -4- 2-06-33575 Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 4 ja §-st 430 paluvad Pooled Harju Maakohtul kinnitada käesolev kompromiss ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-
18. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Käesolev kompromissileping on sõlmitud 5 (viies) võrdses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Hagejale, üks Kostjale, üks Hageja esindajale, üks Kostja esindajale ning üks eksemplar esitatakse kinnitamiseks Harju Maakohtule. Käesolev kompromiss jõustub selle kinnitamisest Harju Maakohtu poolt. Käesolev kompromissileping esitatakse kinnitamiseks Harju Maakohtule ning see on aluseks menetluse lõpetamisele Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-
19. Pooled kinnitasid kohtus, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kummagi poolte esindaja avaldas, et on oma kliendile selgitanud menetlustoiminguga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja vahetult ära kuulanud istungil pooled ja nende esindajad, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on kooskõlas kummagi poole huvidega ning seaduslik. See ei ole vastuolus heade kommetega ega riiva avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 432 ja
20. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. /allkiri/ Koopia õige Kohtunik Raivo Einula Kohtunik -5-