KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24084 (endine number 2/228-7453/05) Tsiviilasi EÜ (pankrotis) hagi OT vastu 943,78 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hagej; EÜ (pankrotis), hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur TS hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur ES hageja esindaja SM kostja: OT kostja nõustaja MP esindajad Istungi toimumise aeg 02.10.2006.a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja SM RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista OT’lt EÜ (pankrotis) kasuks 943,78 krooni (üheksasada nelikümmend kolm krooni ja 78 senti). Välja mõista OT’lt menetluskuluna riigilõiv 50 krooni (viiskümmend krooni) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034796011 AS SEB Eesti Ühispank või nr. 221023778606 AS Hansapank, mõlemal viitenumber
- Välja mõista OT’lt menetluskuluna postikulu 105,40 (üks sada viis krooni ja 40 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus nr. 2-0524084, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik. 01.07.2005.a esitas (postitamise kuupäev 30.06.2005.a.) EÜ (pankrotis) kohtule hagi OT vastu 1331,05 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu 02.09.2003.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2/33-4530/03 välja EÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati ES. Tallinna Linnakohtu 10.10.2003.a. määrusega kinnitati pankrotihalduriks EÜ pankrotimenetluses ka TS. Hageja korraldas elamu haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr 80, 31.08.1993, 01.01.1997 AS-iga hoolduslepingu nr 02-01/97 (elamute hooldusteenus) ja elektrivarustuse kokkuleppe nr 6308, 20.06.1997.a. 26.10.1998.a. registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris EÜ, registrikood mis alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ õpetas , elamu osas lepingud; AS-iga 01.11.1998.a, AS-iga alates 01.05.2001.a, AS-iga 30.04.2001.a, AS-iga 01.07.2001.a. Hageja andmetel omab kostja sissekirjutust juba alates 11.06.1997.a. Hageja raamatupidamise andmetel omab kostja tasumata kommunaalmaksete võlgnevust hageja ees, mistõttu on hageja väljastanud kostjale nõudekirja, milles viitas võlanõude olemasolule ning palus kostjal võlanõude hiljemalt 28.06.2005.a. tasuda, kuid kostja ei ole asunud võlanõuet täitma. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis tuleneb 1998.a novembris määratud maksetest kommunaalteenuse pakkujate poolt 1998.a. oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, mille maksetähtajaks oli 02.12.1998.a. ja kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Seisuga 02.12.1998.a moodustas kostja võlgnevus hageja ees (viivisteta) 1331,05 krooni. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1331,05 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. 17.02.2006.a. esitas hageja kohtule avalduse nõude osaliseks vähendamiseks. Hageja peab asjakohaseks loobuda soojamõõtjate paigaldamiseks kogutud sihtmakse osast võlanõude koosseisus summas 387,27 krooni, sest vastava sisulist teenust hageja kostjale ei osutanud ning seetõttu peab hageja mõistlikuks nõuet selles osas vähendada ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1998.a. oktoobrikuu kommunaalteenuste võlgnevus summas 943,78 krooni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue võlgnevuse osas on tõendamata. Kostja teostas viimase makse hagejale 1998.a. oktoobri eest. Alates 01.11.1998.a. asus kostja tasuma makseid EÜ . Alates sellest ajast puudub hagejal nõudeõigus. Kostja on teostanud tasaarvestuse sihtmakse osas ainult summas 387,
- Kostjale jääb arusaamatuks milliseid teenuseid osutas hageja kostjale peale 01.11.1998.a. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja OT oli 02.10.2006.a. istungi toimumise ajast ja kohast teadlik, mida tõendab tema 01.04.2006.a. antud allkiri väljastusteatel. Kohtuistungile mitteilmumise seaduslikest takistustest kostja kohut ei teavitanud. Kostja nõustaja Meelis Pure kohtuistungile ei ilmunud väidetava haigestumise tõttu, mistõttu kostja palus kohtuistungi edasi lükata. Kostja nõustaja MP ei ilmunud ka eelmisele, s.o. 30.03.2006.a. kohtuistungile väidetava haigestumise tõttu. Mõlemal korral kostja nõustaja MP haigestumist tõendavaid dokumente kohtule esitanud ei ole. Hageja esindaja palus asi lahendada sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 2 Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a .enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1 järgi on isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele omandatud vara tagastama. TsK § 477 lg. 6 kohaselt laienevad alusetust rikastumisest tulenevad sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis tuleneb 1998.a novembris määratud maksetest kommunaalteenuse pakkujate poolt 1998.a. oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, mille maksetähtajaks oli 02.12.1998.a.. Kostja väitel teostas ta viimase makse hagejale 1998.a. oktoobri eest ja alates 01.11.1998.a. asus tasuma makseid EÜ-le Kostja ei ole tõendanud, et 1998.a. oktoobris talle osutatud kommunaalteenuste eest on ta hagejale tasunud. Seega ilmselt tasus kostja 1998.a. oktoobris hageja poolt faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest kolmandale isikule, EÜ-le milline asjaolu ei vabasta teda võlgnevuse tasumisest hagejale. Kostjal puudub alus hageja poolt kostjale 1998.a. oktoobrikuus osutatud/vahendatud kommunaalteenuste eest tasumisest keelduda, kuna kostja, elades alaliselt ülaltoodud aadressil paiknevas korteris, on reaalselt tarbinud kommunaalteenuseid. Jättes nimetatud teenuste eest hagejale tasumata, on kostja alusetult säästnud hageja arvel oma vara summas 943,78 krooni. Alusetust säästmisest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tagastama alusetult säästetud vara nimetatud võlgnevuse näol. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 943,78 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 50 krooni, mille tasumisest hageja on vabastatud. TsMS § 52 p. 5, § 54 lg. 4 ja § 60 lg. 1 kohaselt tuleb riigituludesse välja mõista kostjalt kohtukulud 105,40 krooni, mis seisneb kostjale hagimaterjalide kättetoimetamises ja kohtukutsete saatmises kostjale ja tema nõustajale. Taimi Kollom Kohtunik 3