VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-05-19685 (enne 01.01.2006 nr 2-1457/05)
- juuni 2006, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad O.D hagi S.D vastu elatise suurendamise nõudes Hageja O.D; kostja S.D Hagimenetlus
- juuni 2006, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Muttonen, tõlgid Jekaterina Yakovleva ja Gleb Allik Hageja, kostja Jätta O.D hagi S.D vastu elatise suurendamise nõudes rahuldamata.
- Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
- Mõista hagejalt O.D-lt välja riigituludesse 560 (viissada kuuskümmend) krooni riigilõivu, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi (registrikood 70000272) pangakontole nr 221023778606 Hansapangas või pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber mõlemal juhul 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviilasjas nr 2-05-19685). Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile välistab selle nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on
- juuni
- Tsiviilasi nr 2-05-19685 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 09.11.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt Narva Linnakohtu 16.04.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-841/03 lahutati poolte abielu. Sama otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks kahe laste ülalpidamiseks 1000 krooni kummalegi lapsele, kokku 2000 krooni. Kostja täidab oma kohustust ülalnimetatud suuruses, kuid mitteõigeaegselt. Käesolevaks ajaks on oluliselt suurenenud laste vajadused ning kostja poolt saadavast elatisest ei piisa nende normaalseks ülalpidamiseks. Hageja tegi kostjale ettepanek suurendada vabatahtlikult elatist seoses laste vajaduste suurenemisega, kostja keeldus sellest. Lapsed kasvavad. Käesoleval ajal lõpetab vanem tütar M gümnaasiumi
- klassi ja valmistub eksamiteks. Seoses raskustega õppimisel on tütrel vaja repetiitori abi vene ja eesti keeles. Tunni maksumus on 80 krooni. Kuus on tütre õpinguteks repetiitoritega vaja 480-500 krooni. Tütar Maria toidule on vaja 1400 krooni kuus. Tema riietele ja jalanõudele kulub talveperioodil 3500-4000 krooni, mis moodostab keskmiselt 625 krooni kuus. Riiete ja jalanõude ostmisele vanema tütre jaoks kevad-suvisel perioodil kulub 2000-2200 krooni, mis on keskmiselt 350 krooni kuus. Tütar M käib spordikoolis, kuutasu moodustab 150 krooni. Hügieenitarvetele kulub tütrel 150-200 krooni kuus. Õppevahenditele (vihikud, pastakad, seljakott jne) kulub iga kuu 65-70 krooni. Seega moodustavad vanema tütre (M) vajadused käesoleval ajal 3290 krooni kuus. Noorem tütar A käib lasteaias, lasteaiamaks moodustab 450 krooni kuus. Tütre õhtuseks toiduks on vaja 300 krooni kuus. Toidu peale puhkepäevadel kulub 400 krooni kuus. Tütar käib ujulas, abonendi maksumus on 80 krooni kuus, samuti läbib ta lasteaias ettevalmistust kooliks, mille eest hageja maksab 100 krooni kuus. Noorema tütre riietele ja jalanõudele kulub talveperioodil keskmiselt 3160 krooni, s.t 526 krooni kuus, kevad-suvisel perioodil 1420 krooni, mis moodustab 236 krooni kuus. Selleks, et käia laste loomingumajas, on nooremale tütrele vaja osta värve, pliiatseid, albumeid, mille peale kulub 300 krooni aastas, s.t 25 krooni kuus. Tütrele on vaja osta mänguasju, vitamiine,hügieenitarbeid, sellele kulub kuus keskmiselt 100-120 krooni. Seega moodustavad noorema tütre vajadused käesoleval ajal 2237 krooni kuus. Lapsed elavad koos hagejaga ja tema üksi kannab korteri ülalpidamiskulusid ja tasub kommunaalteenuste eest. Need kulud moodustavad suvekuudel 500-600 krooni kuus ja talvekuudel 900-1000 krooni kuus. Igakuiselt maksab hageja 99 krooni Interneti eest, mida lapsed kasutavad. Hageja töötab Narva haiglas medõena ja tema keskmine netopalk moodustab 3800-3900 krooni kuus. Hageja oletab, et kostja on kohustatud kandma pool tütarde ülalpidamiskuludest: tütar M suhtes 1645 krooni igakuiselt, noorema tütre A suhtes 1345 krooni, kuna tema materiaalne olukord võimaldab neid kohustusi täita. Kostja on Kohtla-Järve jalgpalliklubi Lootus omanik, kus ta saab selle tegevusest tulu. Kostjal on ka alaline töökoht Kohtla-Järve erinevates firmades – T. R T A, R. Kostja omandis on kolmetoaline korter Kohtla-Järvel ja kallis sõiduauto HONDA Accord, 2003 aasta väljalase. 2005.aastal käis kostja kolm korda välismaal puhkamas – Prantsusmaal, Türgis, Tais, mis annab tunnistust tema heast materiaalsest olukorrast ja võimaldab parandada oma laste materiaalset ülalpidamist. 2
(5)Tsiviilasi nr 2-05-19685 Ülaltoodu alusel palub hageja suurendada kostjalt varem väljamõistetud elatist kuni 1645 kroonini kuus tütar Maria ülalpidamiseks ja 1345 kroonini tütar A ülalpidamiseks. Samuti palub mõista kohtukulud välja. KOSTJA VASTUVÄITED 18.11.2005.a andis kohus kostjale kätte hagiavalduse ärakirja koos lisadega, mis on kinnitatud kostja allkirjaga (tl 19). Kohus kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamise päevast. Kirjalikku vastust kostja ei esitanud. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et kostja külastab neid, ostab toitu, aga mitte regulaarselt. Võib käia igal nädalal, aga pärast, kui on hõivatud alkoholiga, siis ta kaob üheks kuuks. Ostab tütardele riideid, kuid temale tuleb kogu aeg seda tuletada meelde. Kostja hagi ei tunnistanud ja ei saanud aru, milleks hagiavaldus oli esitatud, kuna leiab, et toetab lapsi piisaval määral. Kostja seletas, et ostab tütardele riideid ja toitu vastavalt vajadustele, kui sellest räägib endine abikaasa või tütred. Kostja sõnul ta ei saa tulu jalgpalli klubist Lootus. Sõiduauto kuulub firmale ja kostja on selle kasutaja nagu ka hageja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel 21.11.1989 sündis tütar M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega III-ЛА № 334096 (tl 5) et pooltel 26.10.1999 sündis tütar A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL № 0173582 (tl 6) et Narva Linnakohtu 16.04.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-841/03 lahutati poolte abielu ning mõisteti S.D-lt välja O.D kasuks elatis tütarde M ja A ülalpidamiseks 1000 krooni kuus igale lapsele nende täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 16.04.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-841/03 (tl 9-10). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustas 1345 krooni; alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 3
(5)Tsiviilasi nr 2-05-19685 Kohus, mõistnud Narva Linnakohtu 16.04.2004 otsusega välja elatise, lähtus laste vajadustest, samuti mõlema vanema varalisest seisundist. Kohtuotsuse kohaselt hageja ei omanud sissetulekut peale riikliku lastetoetuse, kuna õppis, teda aitasid vanemad. Vanem tütar M õpib Narva Humanitaargümnaasiumis, talle on vaja täiendavaid tunde inglise ja eesti keeles, mis on tasulised ning mis lähevad hagejale kuus maksma 400 krooni. Peale selle tegeleb M spordiga, treeningud maksavad 100-120 krooni kuus. Noorem tütar A käib lasteaias, mille eest tuleb tasuda vähemalt 350 krooni kuus. Vanema tütre M toidule kulub 700-750 krooni kuus, nooremale tütrele A selle aja jooksul, mis ta kodus on (õhtud ja puhkepäevad) 500 krooni kuus. Kostja esitas tõendi, mille kohaselt ta saab miinimumpalka, kuid on nõus maksma elatis 1000 krooni igakuiselt igale lapsele. Kostja ei vaidlustanud laste vajadusi ja nende suurust, hageja ei vaidlustanud, et peale elatise maksmist ostab kostja ka toitu ning vajaliku riideid lastele, kuid ebaregulaarselt. Elatise väljamõistmise hetkest on muutunud hageja varaline seisund. Praegu ta töötab, vastavalt esitatud tõendile tema brutopalk moodustab keskmiselt 4893,30 krooni kuus (tl 11). Peale selle ta saab riikliku lastetoetuse summas kokku 600 krooni ja elatist igakuiselt summas 2000 krooni, seega tema perekonna sissetulek kuus on keskmiselt 7493,30 krooni, mis teeb iga perekonnaliikmele 2497,80 krooni. Vastavalt kostja poolt esitatud tõendile tema brutopalk keskmiselt on 2580,50 krooni kuus, mis on praktiliselt samavõrdne, kui hageja sissetulek iga pereliikme peale. Tõenäoline, et kostja ei saa elada 580,50 krooni eest kuus peale elatise maksmist summas 2000 krooni, seda enam, et ta aitab last vabatahtlikult veel ka. Kuid kohus ei arvesta hageja väidet, et kostja saab palka teistes ettevõttes ”ümbrikus”. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus loeb paljasõnalisteks hageja väidet kostja poolt saadetud palka teistest kohtadest, kuna kohtuotsus ei saa olla põhjendatud oletustel. Asjaolu, et muutus seadusandlus, ei anna veel õigust elatise suurendamise hagi esitamiseks. Hageja esitas samad laste vajadused, millised olid esitatud varem ja said aluseks kohtuotsuse tegemiseks 16.04.2004. Arvestades hageja varalise seisundi paranemist, kostja täiendavate sissetulekute tõendamatust ja kostja vabatahtlikus laste täiendavas rahalises aitamises, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja ei palunud selle väljamõistmist teiselt poolelt. Seega tuleb kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 3 alusel poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest, seejuures vastavalt TsMS § 64 lg 2 kui hageja on vabastatud riigilõivu 4
(5)Tsiviilasi nr 2-05-19685 tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6 redaktsiooni määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis – summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 09.11.2005, otsus aga tehakse 29.06.2006, kohus loeb õiglaseks riigilõivu suuruse määramisel võtta elatise suuruse vahe 8 kuu eest. Seega moodustab hagihind käesolevas asjas 7920 krooni ((1645 krooni + 1345 krooni – 2000 krooni) * 8 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (enne 01.01.2006 kehtinud määrad) – 560 krooni, seepärast tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 560 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)