2-04-1037/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1037 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Urmas Reinola Tsiviilasi D hagi V.F, A.K, A.L, J.P, Ü.P ja A.R vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.04.2006 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober
4. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D, esindajad Andres Vutt ja Ott Saame, kostjad V.F, A.K, A.L, J.P, Ü. P ja A. R, nende esindaja adv Aavo Aadli RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 13.04.2006 tagaseljaotsus ning saata tsiviilasi läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
5. D esitas 25.08.2004 hagi V.F, A.K, A.L, J.P, Ü.P ja A.R vastu, paludes neilt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju. 31.03.2005 vähendas hageja oma nõuet 2 000 000 kroonini (tl 196, I köide). 20.06.2005 avalduses täpsustas hageja kahju arvestuslikku kujunemist ja oma õiguslikku positsiooni (tl 1-5, II köide). Hageja varaline kahju koosneb 1 000 000 kroonisest investeeringust AS-i B aktsiatesse, nimetatud aktsiaseltsi pankrotimenetluses Tallinna Linnakohtu 20.05.2002 otsusega tunnustatud nõudest summas 1 250 000 krooni ja hagejale kuulunud vara (seadmete) maksumusest 600 000 kroonist, mille kostjad müüsid AS-le BL.
6. Hagiavalduse kohaselt olid kostjad AS-i B juhatuse ja nõukogu liikmed. Kostjate kooskõlastatud ja kuritegude tunnustele vastava tegutsemise tulemusena on hagejale tekitatud oluline varaline kahju. AS B pankroti näol ei ole tegemist tavalise äririskiga seotud maksejõuetusega, vaid see tekitati kostjate tahtliku tegevusega. Osaledes äriühingu juhtorganites, jätsid kostjad täitmata või täitsid mittenõuetekohaselt oma seadusest tulenevaid kohustusi, põhjustades sellega äriühingule ja selle aktsionäridele süüliselt kahju.
7. Hagejat peteti aktsionäride lepingu sõlmimisel. Hageja investeeris AS B aktsiakapitali 1 000 000 krooni, teadmata, et kostjad kavatsevad teda petta. Nii sõlmisid hageja ja AS M 10.12.1998 aktsionäride lepingu, mille eesmärgiks oli AS B ühise juhtimise põhimõtete ja sellekohaste vastastikuste kohustuste määratlemine (AS M poolt kirjutasid lepingule alla A.K ja A.L). Vastavalt lepingule kohustus AS M loobuma oma nõuetest AS B vastu, mis tulenesid 19.11.1997 laenulepingust ning mida raamatupidamise aruanded enam ei kajastanud (nõuetest loobumine oli investeerimise eeltingimuseks). Kuid Tallinna Linnakohtu 11.12.2000 otsusega kuulutati välja AS B pankrot, mille käigus esitas AS M nõude võlgniku vastu, mis muuhulgas sisaldas ka neid nõudeid, mis olid vastavalt 10.12.1998 lepingule kustutatud. Eelnevalt, 02.08.2000 oli AS-i B nõukogu Ü.P ja J.P isikus võtnud vastu otsuse lubada juhatusel need nõuded (kohustused AS M ees) taastada. Ka Tallinna Linnakohus kinnitas oma 04.09.2002 otsuses, et nõuded on kehtivad. Veel varem, s.o 14.03.2000 kanti äriregistrisse AS Balti P tütarettevõte OÜ B G M. 22.02.2000 lepinguga anti asutatavale äriühingule mitterahalise sissemaksena üle sisuliselt kogu AS B vara, mille tulemusel läks tütarettevõttele üle kogu majandustegevus. AS-i B esindasid selle tehingu sõlmimisel juhatuse liikmed A.K ja V.F. Tütarettevõtte asutamisel rikuti seadust (ÄS § 317 lg 1 p 1 – tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest – puudus nõukogu nõusolek). Tütarfirma asutamisega viidi välja kogu majandustegevuseks vajalik vara.
8. 27.07.2000 esitas AS B juhtkond aktsionäridele ja nõukogule ettekande, milles konstateeriti pankrotti. 28.07.2000 toimunud aktsionäride koosolekul otsustati olukorra lahendamiseks „tehas“, s.o tütarettevõte, maha müüa. Ühtlasi lepiti kokku ning kohustati juhatust, et kõik sõlmitud lepingud oleksid viseeritud Ü.P ja H.D poolt (dokumendi eestikeelses variandis on „ja“ asendatud sõnaga „või“). Hagejale jäeti petlik mulje, et ilma temaga kooskõlastamata ega tema teadmata ei saa ühtegi tehingut teha. Kuid juba 31.07.2000 toimus nõukogu koosolek, kus Ü. P, J.P, V.F, A. R ja V. M otsustasid järelejäänud vara maha müüa ja andsid juhatusele selleks piiramatud volitused. Samal päeval vormistati juhatuse otsus, mis kohustas tütarettevõtet oma vara maha müüma. 04.09.2000 vormistasid V.F ja A.R kui AS-i B esindajad tütarfirma ainuosaniku otsuse, millega müüdi vara B L AS-le. Juhatuse liikmete teadmisel müüdi muuhulgas ka seadmed, mis kuulusid hagejale.
9. Kirjeldatud faktilistele asjaoludele tuginedes asus hageja seisukohale, et teda kui lepingupartnerit ja kreeditori kahjustades on põhjustatud tahtlikult ja läbimõeldult AS B pankrot. Kostjad olid teadlikult moonutanud ettevõtte raamatupidamist. Isikud, kes hagejaga 10.12.1998 lepingu sõlmisid, lõid hagejale väära ettekujutuse äriühingute tegelikest suhetest ning majanduslikust olukorrast. Kuna nimetatud isikud olid omavahel tihedalt seotud, annab see alust järeldada, et hageja petmise näol oli tegemist eelnevalt läbimõeldud tegevusega. Kostjate vastuväited
10. Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagi alus puudub. Hageja on oma nõude esitanud kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks (KarS § 209 – kelmus jne). Kui hageja käsitleks 10.12.1998 lepingu rikkumist võimaliku pettusena, siis lähtuvalt sel ajal kehtinud TsÜS §-st 72 peaks kostjaks olema lepingu teine pool, s.o AS M, mitte aga kostjad. Hagejale väidetavalt kuulunud vara osas tuleks aga kahju hüvitamise hagi esitada AS B L AS ja/või OÜ B G M vastu. Ühtegi süüdistust seoses pankrotiga ei ole esitatud. Hagiavaldus on esitatud eeldusel, et on tuvastatud mitme erineva kuriteo sündmused. Hageja väited 1 000 000 krooni investeerimise asjaolude kohta ei ole õiged. Lisaks sellele, et AS M võttis 10.12.1998 lepinguga endale mitmed kohustused, võttis ka hageja endale terve rea kohustusi. Nii võttis hageja endale kohustuse tagada aastatel 1999-2000 teatud käive ja kasum, millega saaks kompenseerida AS-i M nõuetest loobumine. 2 Maakohtu otsus
11. Kuna kostjate esindaja ei ilmunud kohtuistungile ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest, lahendas kohus vaidluse tagaseljaotsusega. Kostjate esindaja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Harju Maakohus jättis kostjate puudumisel tehtud tagaseljaotsusega hagi rahuldamata, sest leidis, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Apellatsioonkaebuse põhjendus
12. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt rikkus kohus otsuse tegemisel oluliselt materiaalõiguse norme. Hageja leiab, et juhul kui kohus jätab tagaseljaotsusega hagi rahuldamata, ei ole hageja edasikaebeõiguse tõttu lubatud otsuse põhjendavast osast välja jätta kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi. TsMS § 444 lg-s 1 sätestatud lihtsustus kohtuotsuse põhjendamisel on lubatud üksnes juhul kui kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldab.
13. Kostjad on olnud AS-i B juhatuse ja nõukogu liikmed. Osaledes AS-i B organites, jätsid kostjad täitmata või täitsid mittenõuetekohaselt mitmeid kohustusi (õigeaegselt aktsionäride informeerimata ja pankrotiavalduse esitamata jätmine, ühingu varalise seisukorra kohta aktsionäridele valeandmete esitamine, maksejõuetuse tahtlik põhjustamine, riisumine omastamise teel, kelmus). Alates
14. a lõpust tegutsesid kostjad sihipäraselt äriühingu võlausaldajate ja hageja kui aktsionäri kahjustamiseks. Kostjad muutsid kõnealuse äriühingu teadlikult maksejõuetuks ja põhjustasid selle pankoti, mis rauges vara puudumise tõttu. Olles sisuliselt lõpetanud AS B majandustegevuse ja muutnud selle maksejõuetuks, ei esitanud V. F ja A. K ega J. P, Ü. P ja A. R avaldust pankrotimenetluse alustamiseks, vaid võtsid tarvitusele meetmed äriühingu vara ja sellega võlausaldajate nõuete kattevara vähendamiseks. Sellega rikkusid kostjad oma seadusest tulenevat lojaalsus- ja hoolsuskohustust ning hea usu põhimõtet (mitte kahjustada teadlikult äriühingut, selle võlausaldajaid ja aktsionäri). V. F ja A. R võõrandasid väidetavalt heausksele kolmandale isikule hageja loata hagejale kuuluva vara, mille eest jäi hagejale tasumata 600 000 krooni. Hageja kahjuks on tema poolt AS-i B pankrotimenetluses esitatud ja seni rahuldamata nõuded AS-i B vastu summas 1,25 miljonit krooni, hagejale kuulunud vara lubamatu võõrandamise tõttu kaotatud omand väärtusega 600 000 krooni ja AS-i B õigeaegse likvideerimata jätmisega
15. a lõpus aktsionärina saamata jäänud vara väärtusega 1 miljon krooni. Kui kostjad oleksid täitnud oma kohustusi korrektselt, oleks hageja kahju olnud olematu või vähemalt oluliselt piiratum. Juhtorganite liikmed tegutsesid teadlikult eesmärgiga tekitada kahju hagejale ja soodustada AS-i M ja viimasega seotud isikuid. Kostjad ei ole süü puudumist tõendanud ning nad vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Apellatsioonkaebuse vastus
16. Kostjad leiavad, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel on rikutud TsMS § 637 lg 1 p
17. Kostjad ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta kaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
18. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu kaevatav tagaseljaotsus tuleb kaebuse põhjendustest olenemata TsMS § 656 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja kooskõlas 3 TsMS § 657 lg-ga 2 täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
19. Tagaseljaotsuse tegemise võimalusi kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral reguleerib TsMS §
20. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega annab seadus kohtule võimaluse jätta hagi kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega ka rahuldamata. Seetõttu ei ole õige apellatsioonkaebuses sisalduv seisukoht, et kostja puudumisel oli võimalik hagi rahuldamata jätta vaid sisulise (kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja neist tehtud järeldusi sisaldava) otsusega. Kuna TsMS § 413 lg-tes 3 ja 4 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esinenud, võis kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
21. Tagaseljaotsusega rahuldatakse hagi ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Juhul, kui kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, peab ta oma sellekohast seisukohta väljendama kujul, mis võimaldaks selle õigsust hinnata. TsMS § 444 lg-s 1 nõutavat õiguslikku põhjendust kaevatav tagaseljaotsus ei sisalda. Maakohus, rikkudes menetlusõiguse normi, jättis kontrollimata, kas hagiavalduses märgitud faktilised asjaolud õigustaksid hageja nõuet (veenvuse kontroll). Tagaseljaotsuse sisu osas on samal seisukohal nii kohtupraktika kui õigusteooria (Christoph G. Paulus, Tsiviilprotsessiõigus, Tallinn, 2002, lk 142). Kuigi kohus on muude õigusnormide kõrval tsiteerinud ka ÄS § 315 lg-t 2 ja TsÜS § 46 lg-t 2 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis), ei ole ta neid seostanud läbivaadatava hagiga. Samas on kohus viidanud ka tõendamist käsitlevale menetlusõiguse normile, mis antud juhul ei ole kohane (tagaseljaotsuse tegemisel kohus ei hinda tõendeid).
22. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule hagi, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju. Hagiavaldusest ja selle täiendusest nähtuvalt oli hageja kahju hüvitamise nõue suunatud AS B juhtorganite liikmete vastu, kusjuures osa nõudest (1,25 miljonit krooni) oli jõustunud kohtuotsusega (tl 116-118) AS B pankrotimenetluses tunnustatud. Kuigi kohus tsiteeris nii ÄS § 315 lg-t 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täimata jätmise või mittenõuetekohase täimisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga, kui TsÜS § 46 lg-t 2, mille järgi juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuse täimata jätmise või mittenõuetekohase täimisega süüliselt kahju tekitanud selle juriidilise isiku võlausaldajale, vastutavad solidaarselt võlausaldaja ees, kui juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks, ei öelnud ta, miks nimetatud õigusnormidele tuginev nõue on õiguslikult põhjendamatu. Hageja tugines hagiavalduses kostjate kui äriühingu juhtorganite liikmete süülisele käitumisele, millega põhjustati äriühingu maksejõuetus, mis omakorda tekitas hagejale varalist kahju (s.h pankrotimenetluses tunnustatud nõue, mille rahuldamiseks võlgniku varast ei piisanud). Sellise hagi esitamise võimalus tuleneb otseselt äriseadustikust. Et hagi sisaldas ka muid nõudeid, mille aluseks olevate asjaolude õiguslik põhjendatus võis olla küsitav, ning kostjate hulgas oli isikuid, kes ei olnud AS B juhtorgani liikmed, ei andnud see alust jätta hagi tervikuna rahuldamata.
23. Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale kohtule, siis jaotatakse kohtukulud poolte vahel asja uuel lahendamisel. 4 R.Allikvere Ü.Jänes U.Reinola 5