Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, viitenumbriks märkida 3100057358. Hageja nõue Hageja palun kostjalt välja mõista SR ülalpidamiseks igakuine elatusraha 1800 krooni alates 10.08.2006.a. Peale hageja ja kostja lahutust jäid 2 last hageja juurde elama. Isa ei võtnud osa laste kasvatamisest ja ülalpidamisest. 08.06.1995.a. kohtuotsusega nr 2-2254/95 määrati ja kohustati SS maksma igakuiselt elatist 600 krooni. 05.11.1998.a. suurendati kohtu poolt elatist 1300 kroonini kuus. Peale 12.11.2001 ei ole kostja elatist maksnud hagejale. Menetluse käik Kostja 16.01.2007.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja oli istungiajast teadlik, kostja on kohtukutse kätte saanud 23.11.2006, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Kostja istungile mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Kohtu põhjendused
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja nõue on esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
S § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Juhindudes PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ning ei esinenud PkS §-s 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Menetluskulud Kooskõlas
lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja RLS jätab kohus menetluskulud kostja Sergei Stetsenko kanda. Hagimenetluse kulu on riigilõiv ja postikulu. Eesti Vabariigi kasuks tuleb kostjalt
lg 4 ja § 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu, pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa suurus.
lg alusel riigilõiv riigituludesse (9 x 1800 = 16200 ), mis on vastavalt kuni 31.12.2006.a. riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 1250 krooni. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.