2-06-17603/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-17603 Tsiviilasi JN hagi OÜ vastu Istungil osalenud isikud Hageja JN Hageja esindaja ET-A Kostja OÜ esindaja O S Tõlk Galina Tael RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista OÜ-lt 9 990 krooni JN kasuks. KOHTUKULUDE JAOTUS
4. Kohtukulud jätta OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue Kella 08.00 paiku parkis hageja temale kuuluva sõiduki maja kõrvale. Kella 10.15 oaku väljus hageja kodust ning avastas, et tema sõiduki tagumine klaas on purunenud. Sõiduki tagaklaasi purustas remonditööde teostamise käigus alla kukkunud ehitusmaterjal koos ehitusriistaga. Hagejale tekitati varaline kahju summas 9 990 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja teostas aprilli lõpust kuni mai alguseni sama elamu remonditöid. Auto klaasi purunemise ajal remonditi maja fassaadi. Maja seinu soojustati vahtplastiga, mis tõsteti üles tellingutele mehhaaniliselt: pakend pandi metallist konksu otsa ning tõmmati trossi abil üles. Kohalviibinud politseiekspert juhtis tähelepanu, et üles tõmbamisel pääses tross koos metallist konksuga lahti ning kukkudes purustas auto tagaklaasi. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tõendatud ei ole põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja poolt teostatud ehitustööde vahel. Hagi põhineb oletustel. Võimalik, et keegi elanikest viskas midagi aknast välja. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus faktilistes asjaoludes, mille kohaselt teostas kostja elamu remonti, kostja kasutuses olev sõiduauto oli pargitud kella 8.00 ja 10.15 vahel elamu ette ning sõidukil esines kahjustus – sõiduki tagumine aknaklaas oli purunenud. Neid asjaolusid tõendavad ka asjas kogutud kirjalikud tõendid (t lk 14, 26-34, 49, 51-56) ning kohus loeb need asjaolud tõendatuks. Poolte vahel on vaidlus, kes on kahju põhjustaja. Kohus leiab, et kahju põhjustaja on kostja. Kohus on jõudnud sellisele järeldusele tunnistaja IK ütluste põhjal, mille kohaselt nägi tunnistaja, kuidas metalltrossi otsas olev konks lõi auto pihta tagant poolt parempoolsesse klaasi. Metallkonksu olemasolu on tuvastud ka väärteoasjas koostatud fototabeliga (t lk 53) ning kostja enda poolt esitatud fotodega. Kohtu järeldust ei väära ka asjaolu, et väärteomenetluses on tunnistaja IK andnud ütlusi, et ta kuulis (mitte ei näinud) lööki (t lk 48) kuivõrd kohtul puudub kahtlus, et tunnistaja viibis kahju tekkimise ajal kohapeal ning tajus antud asjaolusid vahetult. Kohtu järeldust ei lükka ka ümber kostja poolt esitatud fotod, mis pärast kahju tekkimist on tehtud (t lk 85-88). Nende fotode pinnal ei ole kohtul võimalik välistada, et ehitustööde käigus ei saanud metallkonks mingil juhul sõiduki akent lõhkuda. Samuti on tunnistaja ütlused, kes vahetult nägi toimunut, hiljem tehtud fotodest täpsemad ning seetõttu tuleb just tunnistaja ütlustele tugineda. Kohus, et kostja on põhjustanud kahju tekkimise. Kostja poolt kasutatud töötajate teo ning kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Vastavalt võlaõigusseaduse § 1043 on kostja kohustatud kahju hüvitama. Puudub vaidlus, et kahju suurus lõhutud klaasi näol on 8 250 krooni (t lk 9-10). Samuti ei ole kostja vaidlustanud kahju, mille moodustab teise sõiduki rentimise kulud summas 1 740 krooni (t lk 11-13). Seetõttu peab kohus võimalikuks hagi rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista 9 990 krooni. Viitamata tõendid ei oma asjas tähtsust. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Hageja võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Meelis Eerik Kohtunik