← Eesti

2-05-752/8

Obsah (4)§ 13§ 6§ 98§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-752 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2006, Tallinn Kohtukoosseis Tsiviilasi Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Gaid

§ 13lg 1 järgi tühine.

Kostja ei ole hagejale teinud ettepanekut tehingu heaks kiitmiseks ja hageja pole tehingut heaks kiitnud. 02.04.2004 taganes hageja notariaalse avaldusega nimetatud lepingust. Kostja sai taganemise avalduse isiklikult kätte 29.04.2004, kuid teatas notarile telefoni teel, et ei tunnista lepingust taganemist ja ei ilmunud ettenähtud ajaks notaribüroosse. Kostja vastuväited

  1. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja isiklikult tegi kostjale ettepaneku kinkelepingu sõlmimiseks. Ta soovis jätkata elamus elamist, kuid leidis, et ei suuda tasuda elamu ülalpidamiskulusid, maamaksu ning teha üksinda hoone säilitamiseks vajalikke kulutusi ja töid. Kostja ei ole hagejat eksitanud. Hageja viibis isiklikult notaribüroos, kus notar selgitas kõike tehingusse puutuvat. Hageja käitumise järgi ei olnud notaril ega kostjal alust kahelda viimase otsusevõimes. Hageja sai oma eluga hakkama ja elas oma kodus ajani, mil sugulased said kinkelepingust teada ja paigutasid ta vastupidiselt tema soovile mujale elama. Hagi on vastuoluline, sellest ei nähtu, milles seisnes 04.02.2004 hageja otsusevõimetus. Samas on 02.04.2004 taganemise avalduses märgitud taganemise põhjusena, et hagejat on eksimusse viidud ja sellest lähtuvalt on tehing sõlmitud pettusega, millega on näidatud kinkija vastu jämedat tänamatust. Seega pole selge, millistel asjaoludel hageja tehingut vaidlustab. Kriminaalasjas läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti ei ole võimalik otsusevõime hindamisel aluseks võtta. Maakohtu otsus ja põhjendused
  2. Harju Maakohus 06.03.2006 otsusega rahuldas hagi. Kohus tunnustas poolte vahel 04.02.2004 sõlmitud kinke- ja asjaõiguslepingu tühisust ja luges tuvastatuks kostja nõusoleku andmise kohustuse kinnistusraamatu kande kustutamiseks ning omaniku osas hageja kasuks uue kande tegemiseks registriosas nr xxxxx.
  3. 04.02.2004 kinkis hageja kinnisasja kostjale. Pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud kinkeja asjaõiguslepingu, ühtlasi koormati kinnisasi tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega elamule hageja kasuks (t.lk 9-14, 34). 02.04.2004 taganes hageja notariaalse avaldusega vaidlusalusest lepingust (t.lk 15-17). Kostja sai tehingu tühistamise avalduse isiklikult allkirja vastu kätte 29.04.2004 (t.lk 18-19). Hageja palus tunnustada 04.02.2004 tehingu tühisust, kuna ta oli oma vara kinkimise hetkel otsusevõimetu.

§ 13

lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks ning sama paragrahvi lg 2 järgi tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. Vastavalt

§ 13

lg 3 kui isik tegi käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi 2 tehingu otsusevõimetuna.

  1. 22.04.2004 arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on hagejal raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Psüühilise seisundi tõttu vajab ta kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime. Samuti vajab ta järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale oma psüühilise seisundi tõttu (t.lk 30-31). Riiklikult tunnustatud ekspert psühhiaater A. A poolt 15.09.2004 kriminaalasjas nr 03231000409 läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 155 kohaselt oli ekspertiisi määramise põhjus hageja psüühilise seisundi ja otsusevõime hindamine tema poolt kinkelepingu tegemisel 04.02.
  2. Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid hagejal kinkelepingu sõlmimise ajal psüühikahäired, mis takistasid tal aru saada oma tegude tähendusest ja seega oli ta otsusevõimetu. Käesoleval ajal ei ole uuritav oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, andma ütlusi ja tunnistusi, mis puudutavad antud kriminaalasja (t.lk 73-74). Kostja vastuväitel ei ole võimalik 04.02.2004 tehingule hinnangu andmisel lähtuda kriminaalmenetluse käigus hagejale teostatud ekspertiisist ning teostama peaks uue ekspertiisi. Kohus ei nõustunud kostja esindajaga. Kostja soovis esitada eksperdile sama küsimuse (t.lk 85), mis sai vastuse kriminaalmenetluses teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus. TsMS § 293 lg 3 järgi võib kohus ekspertiisi määramise asendada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud eksperdiarvamuse kasutamisega, kui see võimaldab ilmselt menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eksperdiarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks. Kohtule esitatud Viljandi Maakohtu 29.11.2005 otsusega seati hagejale eestkoste, kuna ta ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid iseseisvalt juhtima Talle teostati 08.11.2005 ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (t.lk 94-95). Kohus ei pidanud otstarbekaks lähtuvalt menetlusökonoomiast ja hageja tervislikust seisundist korraldada talle korduvalt ekspertiise. Riiklikult tunnustatud ekspert on leidnud, et hageja oli 04.02.2004 tehingu tegemise ajal otsusevõimetu.
  3. Kohus ei nõustunud kostja esindajaga, et vaidlust ei ole võimalik lahendada ilma hageja isikliku kohalolekuta. Täisealisele piiratud teovõimega isikule seatakse eestkoste perekonnaseaduse § 92 kohaselt isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Sama seaduse § 98 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. 9.

§ 6

lg 4 sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva kohustustehingu kehtivusest. Kohus asus seisukohale, et hageja poolt 04.02.2004 tehtud kohustustehing (kinkelepingu sõlmimine) ja käsutustehing on tühine, kuna ta ei olnud võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehing mõjutab tema huve.

  1. Hagi järgi tühistas hageja kinkelepingu VÕS § 267 p 1 alusel põhjusel, et kostja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 267 p 1 kohaselt kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kostja arvates on hageja kena ja intelligentne inimene, kostjale pole mõistetav hageja tahe antud asjas. Kohus leidis, et hageja on 02.04.2004 kehtivalt taganenud 04.02.2004 tehingust. Kostja ei saa väita, et hageja tahe pole mõistetav. Notar edastas kostjale VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingu tühistamise avalduse, järgides VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaega. Kostja sai avalduse isiklikult kätte. Hageja tugines notari juures VÕS § 267 p-le
  2. Kostja vastuväitel jääb arusaamatuks, millistel alustel hageja tehingut vaidlustab. Alates 01.07.2002 on tehingu tühistamine ühepoolne kujundusõigus, mida teostatakse tahteavaldusega teisele poolele

§ 98alusel.

See tahteavaldus jõudis 29.04.2004 kostjani. Kohtu arvates oli hagejal õigus tehing tühistada ka sisuliselt. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-129-05 leidnud, et kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide 3 täitumist, kingisaajale on aga antud n.ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta oli kingi vääriline. 06.04.2004 alustati kostja suhtes kriminaalmenetlus KarS § 209 lg 1 tunnustel, seoses sellega, et kostja on petnud hagejalt välja vaidlusaluse kinnistu (t.lk 27). Kohtu arvates on piisavalt tõendatud, et hageja ei pidanud kostjat kingi vääriliseks. 11. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja esitas nõude kostja tahteavalduse andmise kohta kinnistusraamatus kinnisasja omaniku kande muutmiseks. AÕS § 64 1 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 68

lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eeltoodu alusel luges kohus tuvastatuks kostja nõusoleku andmise kohustuse kinnistusraamatu kande kustutamiseks ning omaniku osas uue kande tegemiseks kõnesolevale kinnistule. Apellatsioonkaebuse põhjendused

  1. Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja otsusevõimetuse kindlakstegemisel ei ole õige lähtuda kriminaalasjas teostatud ekspertiisi aktist, kuivõrd see on teostatud eeluurimise, mitte teise kohtumenetluse käigus nagu näeb ette TsMS § 293 lg
  2. Kostjalt võeti võimalus esitada eksperdile täiendavaid tõendeid ja küsimusi. Ka ei saa hageja otsusevõime kindlaksmääramisel võtta aluseks Viljandi Maakohtu menetluse käigus tehtud ekspertiisi. Kohus lähtus hageja otsusevõime hindamisel 08.11.2005 ekspertiisi aktist, mida pole aga võetud asja materjali juurde. Viljandi Maakohtu 29.11.2005 otsusest ei nähtu, millises ulatuses on hageja teovõime piiratud. Hageja sugulased on huvitatud antud vaidluse tulemusest, hageja eemaldati menetlusest. Selgusetu on, kuidas 04.02.2004 otsusevõimetu hageja oli otsusevõimeline tehingust taganemisel 02.04.
  3. Viidatud Viljandi Maakohtu otsusest nähtub, et hageja oli võimeline osalema kohtumenetluses. Kostjale on selgusetu, kuidas on võimalik teha järeldusi isiku otsusevõime kohta 04.02.2004 septembris 2004 teostatud ekspertiisist lähtuvalt, aprillikuu haiguslugu kasutades. Kohus rikkus põhiseaduse § 22 sellega, et tugines otsuse tegemisel kostja suhtes kriminaalmenetluse alustamisel. Kohtuotsusest ei selgu tühisuse tunnustamise alus, kohus ei pea juba tühistatud tehingu tühisust tunnustama. Põhjendamatu on viide kinkelepingust taganemisele, kuna selleks ei ole tuvastatud ühtegi VÕS § 267 loetletud asjaolu. Kohus ei ole motiveerinud väidet, et kostja ei olnud kingi vääriline. Apellatsioonkaebuse vastus
  4. Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik, motiveeritud ning koostatud kõiki menetlusnorme järgides. Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  5. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja põhjendatud.
  6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ulatuses, mis käsitlevad 4 otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehingu tühisust

§ 13lg 1 alusel.

Sellise tehingu kehtivus sõltub tehingu teinud isiku hilisemast heakskiidust. S.E ei ole tehingut heaks kiitnud ja seega on 04.02.2004 tehtud tehing tühine. Seda tehingut ei saa enam tühistada ja tühistamisavalduse tegemisel ja tehingu tühistamisel ei ole tähtsust asjas ja need motiivid tuleb kohtuotsuse põhjendustest välja jätta. Seega tuleb otsuse põhjendustest jätta välja ka VÕS vastavate sätete käsitlus.

  1. Maakohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme sellega, et kasutas otsuse tegemisel kriminaalasjas läbi viidud ekspertarvamust ja ei viinud hageja otsusevõimetuse tuvastamiseks läbi uuesti ekspertiisi. Vastavalt TsMS § 293 lg-le 3 võib kohus ekspertiisi määramise asendada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud ekspertarvamuse kasutamisega, kui see võimaldab ilmselt menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab ekspertarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Maakohus on põhjendatult leidnud, et korduva ekspertiisi tegemine sama asjaolu tuvastamiseks ei ole vajalik. Maakohtule oli esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 155, milles ekspertiis tehti S.E samas asjas samade asjaolude tuvastamiseks ehk kas ta oli 04.02.2004 tehingu tegemise ajal otsusevõimeline (t.lk.73-74). Kohus on andnud pooltele võimaluse esitada eksperdile täiendavaid küsimusi ja kostja (apellant) esitas küsimuse: „Kas S.E oli vaidlusaluse tehingu tegemise ajal, s.o
  2. veebruaril 2004.a otsustusvõimeline“ (t.lk.85). Kuna kostjal täiendavaid küsimusi eksperdile ei olnud, oli kohtu otsustus uut ekspertiisi mitte määrata asjas kogutud tõendeid arvestades õige. Kostja poolt esitatud küsimusele on ekspert vastanud. Ekspert on tuvastanud, et S.E ei osanud 04.02.2004 kinkelepingu tegemise kohta mingit mõistlikku seletust anda, sellega seonduvaid sündmusi mäletab segipaisatud üksikute temale arusaamatuks jäänud fragmentidena ja ebajärjekindlas kronoloogias. Näiteks tegi sugulasele volituse oma kinnistu müümiseks pärast seda, kui oli selle juba ära kinkinud võõrale inimesele. S.Ei diagnoosiks haiglast lahkudes jäi: subkortikaalne vaskulaarne dementsus, ärevdepressiivne reaktsioon, neurosensoorne kuulmishäire. Ekspert jõudis järeldusele, et S.E esineb peaaju koorealune vaskulaarne nõdrameelsus ja neorosensoorne kuulmislangus. Ka 04.02.2004 esinesid tal psüühikahäired, mis takistasid tal aru saada oma tegude tähendusest ja seega oli ta otsusevõimetu (t.lk.73-74).
  3. Asjaolu, et maakohus ei pidanud otstarbekaks kutsuda hagejat kohtuistungile, ei ole käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades hinnatav kohtuotsuse tühistamise alusena. Kohtuistungil osalesid hageja seaduslik ja lepinguline esindaja ning tema seadusega kaitstud õigused ja huvid ei jäänud kaitseta. Kostja vastupidised apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja esindaja esitas apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmise taotluse, milline kuulub TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel rahuldamisele ning 5310 krooni apellandilt tema kaebuse rahuldamata jätmisel väljamõistmisele. Apellandi menetluskulu, milleks on kaebuselt tasutud riigilõiv, jääb kaebuse rahuldamata jätmisel tema enda kanda. U.Loonurm G.Kivinurm U.Reinola 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.