kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (
Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja õigusabikulud 3600 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 on vastavalt
lg-le 3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks hagihinna 9000 krooni puhul 3300 krooni. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 1 518,44 krooni. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaolised. Hageja avaldus tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 2168,44 (õigusabi kulud 1518,44 kr ja tasutud riigilõiv 650 kr) krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (
lg 1).
lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Silvi Maiste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.