nr. 1 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 3, § 4, § 16 ja § 17 ning esitatud taotlused. Nimetatud käskkirjaga on jäetud rahuldamata AS XXX taotlus nr. 24006670006 ning rahuldamata jätmise põhjused on käskkirjas järgmised: - toetust on määratud nõuetele vastavate hektarite eest (määrus § 16 lg 1) - antud põllu eest toetust ei määrata, kuna kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et rajatud okaspuude kultuuris on lehtpuid alla 20% (määrus § 4 lg 8 ja § 17 lg 3 p.1) - toetust ei maksta, kuna toetust on vähendatud § 16 alusel üle 50% (määrus § 17 lg 3 p. 3) - toetust ei maksta, kuna taotletud ja kindlaks tehtud pinna erinevus on üle 20% (
lg 1) - Metsakultuuri kaasneva hooldustoetuse mittemaksmine, kuna ei määratud rajamistoetust. Antud juhul on kaebuse esemeks põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotluse mitterahuldamine. „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ on kinnitatud Põllumajandusministri 12.jaanuari 2005
ga nr. 1 (edaspidi Määrus) , mis reguleerib täpsemad nõuded põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotleja ja kavandatava tegevuse kohta, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsema korra, taotluse vormid, toetuse määrad ning toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise alused. Määrus on kehtestatud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 43 lg 2 ja § 44 lg 2 alusel ning kooskõlas EL Nõukogu
1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta artikli 44 lõike 2 alusel heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukavaga 2004-2006“.
sätestab nõuded toetuse saamiseks ning § 4 kehtestab nõuded metsakultuuri rajamise eest toetuse saamiseks.
reguleerib PRIA poolt taotluse kontrollimist ning
annab PRIA peadirektorile õiguse ,arvestades tehtud kontrolli tulemusi, otsustada metsakultuuri rajamise toetus määrata või jätta taotlus rahuldamata.
peatüki punktiks 9.3 toodud nõuetele. Metsakultuuri rajamise toetust võib taotleda taotleja omandis oleva vähemalt 0,30 ha suuruse põllu kohta. PRIA on teinud kaebuse esitaja maadel kohapealseid mõõtmisi ning pinna suurused on jäänud alla 0,3 ha. Kohapeal on mõõtmisi tehtud reaalselt metsastatud maade osas ning kontrolli käigus on mõõdetud toetusõiguslik pind. Põldude mõõtmiseks on PRIA kasutanud GPS seadmeid, millega mõõdetakse täpselt mööda põllukultuuri piiri. Vastustaja esindaja seletuste kohaselt arvatakse põllu pindalast mõõtmisel välja kraavid, teed , mis on üle 2 meetri ning kiviaiad, metsa- ja võsatukad, tiigid ja muud sellised objektid. PRIA´s on moodustatud töögrupp , kes tegelevad GPS- seadmete kalibreerimisega ja põllumajanduslike maatükkide pindala mõõdistamisega. Töögruppi kuuluvad kõik PRIA inspektorid ja spetsialistid, kes tegelevad GPS mõõdistamisega. Tulenevalt Komisjoni
(EÜ) nr. 796/2004 Artikkel 30 p. 1 kohaselt tuleb põllumajanduslikud maatükid määrata kindlaks pädevate asutuste poolt nimetatavate asjakohaste vahendite abil, mis tagavad täpsusastme. Kohtul ei ole alust arvata, et PRIA töögrupp ei ole pädev mõõdistamist läbi viima. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kaebaja on pindade ülemõõtmisi teostanud mõõdulindiga, mis ei võimalda täpset mõõdistamist ega vasta mõõdistamisnõuetele.
sisaldab nõudeid metsakultuuri rajamise eest toetuse saamiseks ning nimetatud paragrahvi lg 8 kohaselt peab olema istutatud iga põllu kohta okaspuukultuuri rajamise korral vähemalt 25% lehtpuutaimi ning lehtpuutaimed või lehtpuutaimede grupid peavad paiknema ühtlaselt kogu põllul. Rajatud okaspuukultuuris võib lehtpuutaimede osakaal olla alla 25% ja vähemalt 10%, kui taotluses on olemas põllumajandusmaa asukohajärgne keskkonnateenistuse sellesisuline kinnitus, et metsastatava põllu kohalikud looduslikud tingimused ei ole sobilikud suurema koguse lehtpuutaimede istutamiseks. Asja materjalide kohaselt kaebaja põllul nr. 2D on lehtpuid istutatud alla 20%, mis tingis ka toetuse taotluse rahuldamata jätmise. Komisjoni
(EÜ) Artikkel 51 lg 1 kohaselt , kui pinna erinevus on suurem kui 20% määratletud maa-alast , siis ei anta asjaomase põllukultuurigrupi puhul pindalaga seotud toetust. Taotleja pinna erinevus on märgitud 27%, mis tingis taotluse mitterahuldamise. Kaebaja on toonud kaebuses välja asjaolu, et istutustööde ajal oli selgunud , et põldudel ei ole võimalik ettevalmistustöid teha, kuna põllud olid veega kaetud, seega ei olnud võimalik istutustöid teostada. Samas on kaebaja väitnud, et põllul nr. 2D olid loomad tekitanud kahju, olles hävitanud osaliselt kasetaimi. Kaebaja on pidanud seda vääramatuks jõuks. Tulenevalt Komisjoni
(EÜ) nr. 796/2004 Artikkel 50 lg 7 sätestab, et kui põllumajandustootja pole suutnud täita oma kohustusi vääramatu jõu tõttu, säilitab ta oma õiguse abile selle maa-ala suhtes, mis on abikõlblik vääramatu jõu või erandliku asjaolu toimumise ajal. Artikkel 72 kohaselt tuleb taotlejal teavitada vääramatu jõu ja erandlike asjaolude juhtumitest pädevat ametiasutust koos asjakohasete tõenditega kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kuupäevast , mil põllumajandustootjal on võimalik seda teha. PRIA´l vääramatu jõu kohta informatsioon puudus, kuna kaebaja ei olnud vastavat teavet esitanud. Tulenevalt
1 kohaselt kui taotleja on viivitamatult pädevat ametiasutust teavitanud õnnetusjuhtumist ning esitanud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt koostatud ekspertarvamuse, saab seda lugeda taotleja tahtest sõltumatuks asjaoluks, mida PRIA´l on õigus arvesse võtta toetuse määramisel. 3. oktoobril 2006 on jõudnud PRIA´sse AS XXX vaie PRIA peadirektori käskkirja peale ning vaie on jäetud rahuldamata. PRIA esindaja sõnutsi on vaidemenetluses kontrollitulemused uuesti läbi vaadatud ning esitatud on ka tabel taotleja põldude kohta, kus nähtuvad põldude kohta andmed: massiivi number, põllu number, taotletud pind hektarites , mõõdetud pind hektarites ja jääv pind hektarites. Kaebaja on väitnud kaebuse täienduses, et teda ei ole informeeritud toetuse taotlemise korrast ning puudub teave , milliseid dokumente on vaja esitada ning kuidas tekkinud probleeme lahendada, mistõttu ei olnud tal võimalik ka juhiseid järgida. Kohus on seisukohal, et igasugust teavet, mis puudutab ametiasutustes asja ajamist, on näha internetis vastavate ametkondade kodulehekülgedel, samuti saab teavet teabenõude korras. Teabe saamise korda selgitas kaebuse esitajale ka vastustaja esindaja kohtuistungil. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.