MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 29.detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-118 Haldusasi AS * kaebus keskkonnaministri 2.juuli 2004 käskkirja nr 612 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7.oktoobri 2005 määrus haldusasjas nr 3-242/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus AS * erikaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS *, esindaja advokaat Vaido Põldoja Vastustaja Keskkonnaministeerium, esindaja Hannes Mädo RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 7.oktoobri 2005 määrus haldusasjas nr 3-242/2005 muutmata ja AS * erikaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Keskkonnaministeerium väljastas 25.märtsil 2002 AS-le * pakendi taaskasutamise tõendi nr 634/2002 kehtivusega 28.märtsist 2002 kuni 27.märtsini
- Tõendil märgiti, et taaskasutamise aruande esitamise tähtaeg on 15.mai 2003 (tl 36). Keskkonnaministeeriumi 8.aprilli 2004 kirjaga nr 12-1-2/3332 (tl 37) teatati AS-le *, et pakendi taaskasutamise tõend nr 634/2002 tühistatakse, kui 14.aprilli 2004 tööpäeva lõpuks ei ole Keskkonnaministeeriumile laekunud pakendi taaskasutamise aruannet. AS * registrijärgsele aadressile x, Tallinn saadetud väljastusteatega tähtkirja nr 191 tagastas 3-05-118 postiasutus 13.aprillil 2004 märgetega „ei asu aadressil“ ja „muu põhjus – tagastati aadressilt“ (tl 38-39). Keskkonnaministri 2.juuli 2004 käskkirjaga nr 612 tühistati AS-le * väljastatud pakendi taaskasutamise tõend nr 634/2002 pakendiaktsiisi seaduse § 12 lg 3 alusel põhjendusega, et ettevõtja ei ole täitnud pakendiaktsiisi seaduse § 7 lõikest 4 tulenevat kohustust esitada pakendi taaskasutamise aruanne (tl 35). AS * registrijärgsele aadressile 6.juulil 2004 saadetud väljastusteatega tähtkirja nr 33 tagastas postiasutus 8.juulil 2004 märgetega „ei asu aadressil“ ja „muu põhjus – tagastati aadressilt“ (tl 40-41).
- Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 26.jaanuari 2005 maksuotsusega määrati AS-le * tasumiseks pakendiaktsiis, käibemaks ja intressid kokku 202 729 krooni (tl 9-12).
- AS * esitas 25.veebruaril 2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti tühistada keskkonnaministeeriumi 2.juuli 2004 otsus või tuvastada selle õigusvastasus, kui kohus peaks asuma seisukohale, et haldusakti kehtetuks tunnistamise tähtaeg on möödunud. Kaebajal on tuvastamiseks põhjendatud huvi, sest maksunõue tugineb tõendi tühistamise otsusele. Kaebuse väidete kohaselt sai kaebaja pakendi taaskasutamise tõendi tühistamisest teada 26.jaanuari 2005 maksuotsuse kättesaamisel. Tõendi tühistamise otsust ei ole kaebajale mingilgi moel teatavaks tehtud. Tõend on tühistatud õigusliku aluseta ja haldusmenetluse põhimõtteid rikkudes. Kaebaja tagas tõendi kehtivuse ajal pakendi taaskasutamise nõutud ulatuses, oli õigustatud tõendi alusel aktsiisivabastuseks ning esitas Keskkonnaministeeriumile tähtaegselt, so 15.maiks 2003, ka taaskasutamise aruande. Enne haldusakti andmist kaebajat tõendi kehtetuks tunnistamise menetlusest ei teavitatud ega antud võimalust olla ära kuulatud.
- Tallinna Halduskohtu 7.oktoobri 2005 määruse punktiga 1 lõpetati haldusasja menetlus keskkonnaministri 2.juuli 2004 käskkirja nr 612 tühistamise nõudes kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohtu põhjendused: 1) Pakendiaktsiisi seadus ei sätesta taaskasutamise tõendi tühistamise otsuse kättetoimetamise korda. Seega võis haldusorgan teatada adressaadile haldusaktist vabas vormis (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg 3). HMS § 26 lg 3 kohaselt dokumendi kättetoimetamisel postiga loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. 2) Keskkonnaministeerium saatis vaidlustatud otsuse tähtkirjaga kaebaja registrijärgsele aadressile. Postitöötaja toimetas haldusakti 8.juulil 2004 kaebaja asukohta, kuid haldusakti ei olnud võimalik kaebaja esindajale üle anda ega teadet tähtkirja saabumise kohta jätta, sest kaebaja ei asunud registrijärgsel aadressil. Kaebaja on kinnitanud, et alates
- aasta märtsist ta aadressil x ruume ei kasuta. AS Eesti Post 12.augusti 2005 kirjast nähtub, et aadressil x on küll välisukse juures silt AS * nimega, kuid hoonest ei ole võimalik leida ühtegi ruumi, kus firma töötajad asuksid, samuti puudub firmal kirjakast, kuhu saaks jätta registerpostisaadetise teadet. Seega on tõendatud, et kaebaja asukoht registrisse kantud aadressist ei nähtunud, samuti ei olnud asukoha kohta teavet välja pandud kohapeal. 3) Kaebaja väitel on talle posti edastamine korraldatud kokkuleppel x ruumide üürileandja AS-ga A, kõik kaebajale saadetud kirjad pannakse kokkulepitud postkasti ja igast kirjast teatatakse kaebaja seaduslikule esindajale telefoni teel. Kaebaja väide, et varem on post talle AS A töötaja K. V kaudu kohale jõudnud, ei oma tähtsust. Postitöötaja on kaebajale saadetud 2
(6)3-05-118 tähtkirjade AS A töötajale kätte andmisega rikkunud teede- ja sideministri 20.detsembri 2001 määrusega nr 123 kinnitatud nõudeid täht- ja väärtsaadetisele ja nende edastamisele. Nõuete § 12 näeb ette, et postiteenuse osutaja poolt kättetoimetamisele kuuluv täht- ja väärtsaadetis väljastatakse saajale või tema volitatud esindajale isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu. AS Eesti Post 19.septembri 2005 kirjas kinnitatakse, et kirjakandja on seda nõuet rikkunud, ja märgitakse, et Tallinna Halduskohtu tähtkirja väljastas kirjakandja kehtestatud korda rikkudes 2.juunil 2005 kõrvalisele isikule K. V, kelle väitel olevat tal AS-ga * suuline kokkulepe firmale adresseeritud posti vastuvõtmiseks ja edastamiseks. 4) Kaebaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on tähtsaadetiste vastuvõtmine korraldatud nõuetekohaselt. Kaebaja pidi endale aru andma riskist, et registrijärgsele asukohale võib olla saadetud tähtkirju, mille vastuvõtjaks peab olema ta ise või volitatud isik, ning et kirjades sisalduvate haldusaktide vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Volituse andmine kolmandale isikule eeldab kirjaliku dokumendi olemasolu. Suuline kokkulepe ei kohusta AS-i A (uue nimega H AS) millekski. Asjas on tõendatud, et postitöötajal puudus võimalus edastada kaebajale nõuetekohaselt Keskkonnaministeeriumi tähtkirja ja postkasti puudumise tõttu ei olnud loodud ka posti jätmise võimalust. Vastustaja ja postiasutus tegid kõik vajaliku, et vaidlustatud käskkiri kaebajale üle anda. 5) Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja pidi välja selgitama, miks tähtkiri tagastati. Vastustaja pidi küll pärast haldusakti tagastamist kontrollima, kas aadress, kuhu haldusakt saadeti, oli registrijärgne aadress, mitte aga asuma selgitama, miks ei ole registrijärgsel aadressil võimalik posti kaebajale üle anda või millisel aadressil on kaebaja tegelikult kättesaadav. Hea halduse põhimõttest tulenevalt oleks soovitatav, et haldusorgan otsib menetlusosalisega kontakteerumiseks ka muid võimalusi, kuid selliseks vastutulekuks hooletule äriühingule ei saa haldusorganit kohustada, sest täiendavate suhtluskanalite otsimisega kaasnevad halduskulud. Hooletu äriühing ei tohi säästa oma asjaajamiskulusid avalike vahendite arvelt. Kaebaja ei ole üles näidanud äriühingu asjaajamises vajalikku hoolsust tagamaks posti kättesaamine registrijärgsel aadressil. Vaidlustatud käskkiri tuleb lugeda kättetoimetatuks 8.juulil 2004 ning kaebetähtaja viimane päev oli 9.august 2004. 6) Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, tuleb menetlus käskkirja tühistamist puudutavas osas lõpetada. Alternatiivne taotlus õigusvastasuse tuvastamiseks on tähtaegne ja selles osas tuleb menetlust jätkata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. AS * erikaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada osas, millega lõpetati menetlus käskkirja tühistamise nõudes. Erikaebuse põhjendused: 1) Väärad on kohtu järeldused, et käskkirja ei olnud võimalik kaebajale üle anda, et kaebaja pole üles näidanud asjaajamises vajalikku hoolsust ning et vastustaja ja postiasutus on oma ülesanded täitnud korrektselt. 2) Põhjendamatud on väited kaebaja asukoha registrijärgselt aadressilt mitteleidmisest ja postkasti puudumisest. Kaebaja on kohtule selgitanud ja ka tõendanud, et aadressil x võttis kaebajale adresseeritud kirjad vastu hoone valdaja AS A (alates 31.juulist 2004 AS H) töötaja. Välisukse juures on silt kaebaja ärinimega. Hoonesse sisenemisel saab kontakteeruda hoone valdajaga, kes korraldab posti vastuvõtmist. Posti kättesaamise korraldatust kaebaja kirjeldatud viisil on kinnitanud kättesaamist reaalselt korraldanud isikud K. V ja M. R. Hoones paiknevad kõigile nähtaval kohal hoones asuvate äriühingute kirjakastid, sealhulgas kaebaja kirjakast. Kirjakasti olemasolu on kohtule eelnevalt kinnitanud oma kirjalikes seletustes AS A ülalnimetatud töötajad, lükkamaks ümber AS Eesti Post 12.augusti 2005 kirjas toodud väited. Kohus jättis kaebaja tõendid kõrvale ja tugines üksnes AS Eesti Post 3
(6)3-05-118 kirjale. Kirjakastide olemasolu tõendab täiendavalt erikaebusele lisatud fotomaterjal. Pole selge, millele tuginedes väidab AS Eesti Post kirjakasti puudumist. Postiasutuse seisukohad võivad olla kantud soovist vabaneda vastutusest seoses haldusakti kättetoimetamata jätmisega. Isegi kui oleks õige väide, et kaebajale ei saanud tähtkirju üle anda, pidi kaebajale jäetama kirjakasti tähtsaadetise teade vastavalt teede- ja sideministri 20.detsembri 2001 määruse nr 123 § 12 lõikele
- Ühtegi teadet kaebajale ei jäetud, mida tunnistab ka AS Eesti Post. 3) Põhjendamatud on kohtu väited teede- ja sideministri 20.detsembri 2001 määruse nr 123 rikkumisest ning posti vastuvõtmise kokkuleppe kirjaliku vormi järgimise vajadusest. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas ja millist määruse nr 123 paragrahvi 12 lõiget postitöötaja tähtkirja üleandmisega kohtu arvates rikkus. Kui silmas on peetud volikirja puudumist, pole kohtu seisukohad õiged. Määruse nr 123 § 12 lg 1 ei nõua tähtkirja väljastamisel adressaadi esindaja volikirja esitamist. Postitöötaja ja AS A töötajate tegevus oli kooskõlas ka AS Eesti Post riigisiseste tähtkirjade saatmise tüüptingimustega, mis samuti ei nõua volikirja esitamist. Tähtkiri väljastatakse kirjal märgitud aadressil adressaadi esindajale isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu. Volikirja esitamine on vajalik siis, kui tähtkiri väljastatakse juriidilise isiku volitatud esindajale postiasutuses. Antud juhul väljastati tähtkirjad kirjale märgitud aadressil, mitte postiasutuses. Kohus on ette heitnud kirjaliku dokumendi puudumist ja leidnud, et suuline kokkulepe ei kohusta kolmandat isikut millekski. Käesolevas asjas on kohtule esitatud kirjalikud dokumendid, mis näitavad kokkuleppe olemasolu - K. V ja M. R seletused, milles tunnistatakse posti vastuvõtmise ja kaebajale toimetamise kohustust. Tegemist on kirjalikus vormis antud võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses. Samas on kohtu seisukohad kirjaliku vormi järgimise vajadusest ebaseaduslikud. Suuline leping on VÕS § 11 lg 1 alusel võrdselt siduv kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga, kui seadusest ei tulene teisiti. Kõnealuse kokkuleppe kirjaliku vormi nõuet õigusaktid ei sätesta. 4) Kaebaja on tõendanud, et on hoolikalt korraldanud posti vastuvõtmist oma registriaadressil. Igal juhul oli võimalik teate jätmine kaebaja kirjakasti. Kaebaja väiteid kinnitab täiendavalt asjaolu, et AS Eesti Post edastas kohtu kirja juunis 2005 just kaebaja poolt selgitatud viisil, so AS A töötaja kaudu. Kaebaja ei saanud temast olenematutel põhjustel käskkirjast teada enne maksuotsuse saamist. 5) Kohus lõpetas ebaseaduslikult menetluse ilma kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata. HKMS § 10 lg 4 nõuab, et kui kaebus esitatakse pärast tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, tuleb puuduste kõrvaldamiseks anda tähtaeg (HKMS § 11 lg 2). Tähtaja ennistamise taotluse puudumine on kõrvaldatav puudus, kuid kohus ei võimaldanud menetlusnorme oluliselt rikkudes kaebajal seda puudust kõrvaldada.
- Vastustaja kirjalikus vastuses vaieldi erikaebusele vastu. 1) Kaebaja ei ole tõendanud, et ajal, mil AS Eesti Post postitöötaja soovis kaebajale üle anda vaidlustatud käskkirja, oli tema registrijärgsel aadressil kõigile kättesaadavas kohas kirjakast või posti kättetoimetamist selgitav teade. 21.oktoobril 2005 tehtud fotod seda ei tõenda. P. P, M. R ja K. V kirjalike selgituste kohaselt võtab kaebaja aadressile saadetavad kirjad vastu teise juriidilise isiku sekretär, kes seejärel paigutab need kaebajale edastamiseks postkasti. Järelikult ei olnud postitöötajal võimalik posti ise kirjakasti panna ja seda tuli teha teise juriidilise isiku sekretäri kaudu. Põhjendamatu on eeldada, et postitöötaja pidi sellisest korraldusest olema teadlik. Tähtsaadetise teadet ei saanud postitöötaja kaebaja registrijärgsele aadressile kirjakasti puudumise tõttu jätta. Samuti ei olnud võimalik jätta teadet kaebaja 4
(6)3-05-118 asukohta, sest kaebaja ei asunud enam registrijärgsel aadressil. Kohus on põhjendatult tuginenud AS Eesti Post 12.augusti 2005 kirjale. 2) Alusetu on kaebaja väide, et ta ei saanud käskkirjast enne maksuotsuse saamist teada temast olenematutel põhjustel. Keskkonnaministeerium lähtub haldusaktide kättetoimetamisel kehtivast õigusest ja tugineb väljakujunenud praktikale. Juriidilisele isikule adresseeritud haldusakt edastatakse juriidilise isiku registrijärgsele aadressile. Riigikohtu 20.mai 2003 määruses nr 3-3-1-37-03 on leitud, et äriühingu hooletus asjaajamise korraldamisel oma registrijärgsel aadressil ei saa ka hea haldustava valguses tekitada linnavalitsusele kohustust asuda uurima, kas äriühing sai teated kätte või mitte. Käesolevas asjas ei ole kaebaja üles näidanud äriühingu asjaajamises vajalikku hoolsust, et oleks tagatud talle saadetud posti kättesaamine registrijärgsel aadressil. Postkasti puudumisel ei piisa posti kättesaamise korraldamisest teise juriidilise isiku kaudu. 3) Kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja andmata jätmisega ei ole kohus menetlusnorme rikkunud. Tähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmine ei ole kõrvaldatav puudus HKMS § 11 lg 2 tähenduses. Kohus ei saa kaebajale ette kirjutada, milliseid taotlusi peaks kaebaja esitama. Tähtaja ennistamise taotlust ei esitatud koos kaebusega ega ka menetluse kestel. Kohtul oli HKMS § 12 lõikest 3 tulenev õiguslik alus menetluse lõpetamiseks ilma taotluse esitamiseks tähtaega andmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega, et kaebaja ei ole üles näidanud asjaajamises vajalikku hoolsust ning et vastustaja ja postiasutus on oma ülesanded täitnud korrektselt. Apellatsioonimenetluses esitatud väited ja fotod ringkonnakohut vastupidises ei veena. Vastuseks kaebaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt esitatud P. P, M. R ja K. V kirjalikud selgitused ning apellatsioonimenetluses esitatud fotod ei lükka ümber AS Eesti Post 12.augusti 2005 vastuskirjast (tl 55) nähtuvat, et firmal puudus kirjakast, kuhu olnuks võimalik jätta tähtkirjade nr 191 ja 33 registerpostisaadetise teateid. Seletused ja fotod ei tõenda, et ajal, mil postitöötaja soovis kaebajale vaidlustatud haldusakti sisaldavat saadetist üle anda, oli kaebaja registrijärgsel aadressil kõigile kättesaadavas kohas kirjakast. 21.oktoobril 2005 tehtud fotod ei tõenda olukorda vaidlusalusel ajal ega seda, et fotodel kujutatavad kirjakastid asuvad kõigile kättesaadavas kohas. Kirjalikes seletustes kinnitatakse postkasti olemasolu selle asukohta täpsustamata, samas selgitatakse, et kõik kirjad võtab vastu AS A (alates 31.juulist 2004 AS H) sekretär, kes paigutab need seejärel adressaatide postkastidesse või annab muul viisil üle. Kõigist seletuskirjadest nähtuvalt oli posti vastuvõtmine korraldatud teise äriühingu sekretäri kaudu. Seetõttu ei saa pidada tõendatuks kaebaja väidet, et igal juhul oli postitöötajal võimalik jätta kaebaja kirjakasti teade.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja poolt teede- ja sideministri 20.detsembri 2001 määruse nr 123 paragrahvile 12 antud tõlgendusega, et volikirja esitamine on vajalik üksnes siis, kui tähtkiri väljastatakse juriidilise isiku volitatud esindajale postiasutuses ning et kirjal märgitud aadressil tähtkirja väljastamiseks pole volikiri vajalik. Määruse nr 123 § 12 lg 1 sätestas, et postiteenuse osutaja poolt kättetoimetamisele kuuluv täht- ja väärtsaadetis väljastatakse saajale või tema volitatud esindajale isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu. Hoone valdaja, kelle kaudu kaebaja oma posti saamise korraldas, asus küll samal aadressil, 5
(6)3-05-118 kuid ei olnud tähtsaadetise saaja (adressaat), vaid väidetavalt saaja poolt suulise kokkuleppe alusel volitatud esindaja. Volitatud esindaja esindusõigus peab olema posti kättetoimetaja poolt kontrollitav. Kui posti vastuvõtmiseks väidetavalt volitatud isik ei tõenda volituse olemasolu, on tegemist kõrvalise isikuga. Kaebaja ja hoone haldaja võivad järgida omavahelist suulist kokkulepet, kuid pelgalt samas hoones asuva teise äriühingu töötaja suuline kinnitus ei saa tõendada esindusõigust suhetes postiasutusega.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on menetlusnorme rikkudes jätnud kaebajale andmata võimaluse kõrvaldada kaebuse puudus - esitada tähtaja ennistamise taotlus. On õige, et HKMS § 10 lg 4 sätestab kaebuse ühe nõudena muuhulgas tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamise nõude, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kaebajat on kohtumenetluses esindanud advokaadid, kellele see nõue oli teada. Isegi kui kaebaja oli seisukohal, et tühistamiskaebus on esitatud tähtaegselt, ei saanud esindajatele olla teadmata alternatiivselt kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise võimalus ega tulla üllatusena, et halduskohus kaebajate seisukohta kaebetähtaja järgimise osas ei jaga. Kaebuses on selle esitaja möönnud, et tühistamistaotluse võib kohus lugeda esitatuks tähtaja rikkumisega ning on esitanud alternatiivselt tuvastamistaotluse (kohtutoimiku lk 6). Halduskohtu 30.mai 2005 määruses kaebuse menetlusse võtmise kohta (määruse p 3, tl 42) otsustas kohus kaebetähtaja kontrollimiseks viia läbi eelistungi, mis toimus 4.augustil
- Kohus andis kaebajale täiendava võimaluse esitada tähtaja küsimuses kirjalik selgitus (istungi protokoll, tl 58). 19.augustil 2005 esitas kaebaja täiendavaid tõendeid (tl 56-60). 24.augustil 2005 esitas vastustaja täiendava seisukoha kaebetähtaja suhtes (tl 61-62). 2.septembril 2005 laekusid halduskohtule kaebaja täiendavad seisukohad kaebuse tähtaegsuse, AS Eesti Post vastuskirja ja vastustaja seisukohtade suhtes (tl 63-67). Kaevatava määruse tegi halduskohus 7.oktoobril 2005 pärast seda, kui oli veelkord asjaolusid postiasutuse kaudu kontrollinud (AS Eesti Post vastus kohtunõudele, tl 71). Neil asjaoludel oli kaebajal piisavalt võimalusi esitada soovi korral taotlus tähtaja ennistamiseks, mistõttu ei saa pidada väidet menetlusnormide rikkumisest põhjendatuks. Pealegi tuleb pidada ebatõenäoliseks, et olukorras, kus kaebetähtaeg on mööda lastud äriühingu hooletusest asjaajamise korraldamisel, saaks esineda tähtaja ennistamise mõjuvaid põhjuseid, so objektiivseid takistusi kaebeõiguse tähtaegseks realiseerimiseks. Viive Ligi Silvia Truman Ruth Virkus 6
(6)