TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06- 2419 Otsuse avalikult kuulutamise 02.02.2007, aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.L.i kaebus Tartu Vangla direktori käskkirjale nr. 6-30/202-1 06.12.2006 haldusakti tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2007, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A.L. Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja jurist Eva Panksepp Resolutsioon Kohtuotsuse edasikaebe kord: Jätta A.L.i kaebus Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 630/202-1 06.12.2006 peale rahuldamata. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 02.02.
- A.L. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 6-30/202-1 06.12.2006 „Kinnipeetava A.L.i (L.) tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse menetluse lõpetamine“ . Nimetatud käskkirjaga on Tartu Vangla direktor tulenevalt Justiitsministri 29.11.2000 määruse nr. 56 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise kord“ § 1 lõigete 1,2,3; § 3 lg 4 ja § 15 alusel otsustanud jätta kinnipeetava A.L.i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse rahuldamata ja lõpetanud avalduse menetluse. A.L. on leidnud, et Tartu Vangla direktor ei ole tema avaldust tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks menetlenud küllalt tähelepanelikult, ega ole piisavalt analüüsinud asjaolusid, mis on käskkirjale aluseks võetud. Kaebaja leiab, et vangla direktor on jätnud selgitamata , milliseid õigusrikkumisi on kaebaja toime pannud, sellest tulenevalt on asunud valele järeldusele. Kaebaja leiab, et vangistuse ajal on ta käitunud korrektselt ning nelja aasta jooksul ei ole tal ühtegi distsiplinaarkaristust ning vabanemisel on olemas elamispind ja ülalpidamine. Vaidlustatud käskkiri piirab kaebaja õigusi enne tähtaega vabanemiseks. Kaebaja taotleb kaevatava käskkirja tühistamist ning vangla direktorile ettekirjutuse tegemist avalduse uuesti läbivaatamiseks. Vastustaja kirjalikust seisukohast lähtudes ei ole kaebus põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja viitab karistusregistri õiendile ning märgib, et kaebajat on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Teda on püütud mõjutada erinevate vahenditega, sh. vabastatud tingimisi Tallinna Linnakohtu 25.02.2000 otsusega karistuse kandmisest enne tähtaega. Vaatamata sellele on A. L. pannud toime uusi süütegusid. Kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine. Vastustaja esindaja märgib, et A.L. on 15.12.2005 korralise väljasõidu ajal lahkunud planeeritud piirkonnast ning ta peeti kinni avalikus kohas joobeseisundis. Nimetatud asjaolu iseloomustab kaebaja käitumist ning kahtluse alla on seatud kaebaja võime vabaduses õiguskuulekas olla. Vangla direktoril on õigus otsustada , kas teha kohtule esildis kinnipeetava enne tähtaega vabastamiseks või mitte. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et alates 01.01.2007 kehtib uus Kriminaalmenetluse seadustiku § 426 redaktsioon, mille kohaselt ei tee direktor esildist maakohtu täitmiskohtunikule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kaebaja poolt vaidlustatud direktori käskkiri ei mõjuta A.L.i enne tähtaegset vabastamist ning seadusemuudatus ei luba direktoril uuesti asja läbi vaadata. Vastustaja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata., kuna vaidlustatud haldusakt ei piira enam kaebaja õigusi. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt kannab A.L. karistust kinnipidamiskohas alates 06.07.
- Käesoleval ajal kannab A.L. karistust Pärnu Maakohtu otsusega nr. 1-222/04 mõistetud 4 aasta 7 kuu ja 25 päeva pikkust vangistust varavastaste kuritegude eest ning karistuse kandmise aeg peab lõppema mais
- Asja materjalide juures olevast karistusregistri teatisest nähtuvalt on A.L.i karistatud varasemalt korduvalt varavastaste kuritegude eest. 28.11.2006 on esitanud A.L. avalduse vangla direktorile tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamiseks. Tartu Vangla direktori 06.12.2006 käskkirjaga nr. 6-30/202-1 jäeti kinnipeetava A.L.i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avaldus rahuldamata ja lõpetati avalduse menetlemine. Vastustaja on leidnud, et kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Vaidlusaluse otsuse väljaandmisel on arvesse võetud nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka A. L.i isikut. Tartu Vanglal on kahtlusi , et kaebaja on oma käitumist parandanud ja jätkab oma eluteed õiguskuulekalt. Tartu Vangla direktor on lähtunud vaidlusalusel perioodil kehtinud Justiitsministri 29.11.2000 määruse nr. 56 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise kord“ (kehtis kuni 27.01.2007) § 1 lõigete 1,2,3 § 3 lg 4 ja § 15 sätetest. Nimetatud sätete kohaselt on vangla direktorile antud pädevus otsustada ja teha kohtule ettepanek kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamise kohta, kui kinnipeetav on parandanud oma käitumist ja suuteline jätkama elu seadusekuulekalt. Direktoril on antud pädevus arvesse võtta toimepandud kuriteo raskust ja laadi, hinnata kinnipeetava varasemat käitumist ja käitumist vanglas ning hinnata kinnipeetava võimalusi vabanedes oma kavade kohaselt elama. Piisavate andmete korral võib direktor teha menetluse peatamise või lõpetamise põhistatud otsuse, direktor võib jätta avalduse arvestusteenistusele saatmata ja teha otsuse menetluse lõpetamise kohta. Avalduse rahuldamata jätmisel määrab vangla direktor tähtaja, mille möödumisel võib kinnipeetav vangistusest enne tähtaja lõppemist tingimisi vabastamist uuesti taotleda. Kohus on seisukohal, et antud avaldust menetledes on Tartu Vangla direktor oma kaalutlused ja põhjendused kaevatavas otsuses välja toonud, lähtunud menetlusajal kehtinud seadusesätetest ning hinnanud asjaolusid, mistõttu puudub õiguslik alus vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistada ja tühistada. Samas on kaebuse esitaja taotlenud peale haldusakti tühistamist, et vangla direktor vaataks uuesti läbi kaebaja taotluse - tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et isegi kui kohus tühistaks kaevatava haldusakti, ei oleks seoses seadusemuudatustega arvates 01.01.2007 enam kohtul õigust saata nimetatud asja vangla direktorile uuesti menetlemiseks. Seega kaebuse esitaja käesoleva hetke seisuga esitatud kaebusega ei saavuta oma eesmärki. Kaebus on kohtule esitatud ja kaevatav otsus on tehtud ajal, mil oli vangla direktori pädevuses kinnipeetavate avalduste läbivaatamine ja kohtule ettepaneku tegemine kinnipeetavate vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaja lõppemist. Alates 01.01.2007 on jõustunud Kriminaalmenetluse seadustiku § 426 redaktsioon, mille lg 1 kohaselt Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku § 76 ja 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Samas on hakanud kehtima arvates 27.01.2007 uus justiitsministri määrus nr. 4 17.01.2007, millega on reguleeritud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord . Nimetatuga on tunnistatud justiitsministri määrus 29.11.2000 nr. 56 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise kord“ kehtetuks. Uus justiitsministri määrus nr. 4 17.01.2007 sätestab tingimisi vabastamise ettevalmistamise menetluse algatamise, materjalide kogumise korra ja materjalide esitamise kohtule. Seega eeltoodu alusel ei ole vangla direktor arvates 01.01.2007 pädev menetlema ja otsustama ning kohtule ettepanekut tegema enne tähtaja lõppemist tingimisi vangistusest vabastamiseks. Kaebuse esitaja võib edaspidi oma õigusi kaitsta seoses vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamisega uue menetluskorra kohaselt. Eeltoodu alusel jätab kohus, lähtuvalt HKM S § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 sätetest, kaebuse rahuldamata. Kohtukulusid ei ole Kohtunik Mare Priks