← Eesti

3-06-2278/6

Obsah (4)§ 26§ 92§ 31§ 93

3-06-2278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2278 Haldusasi E.H.`i

§ 26lg 1 p 3).

  1. Jätta rahuldamata E.H.i kaebus Maa-ameti 18.10.
  2. a ettekirjutuse nr 12.3-3/5819 tühistamiseks (

§ 26lg 1 p 6).

3. Mõista Maa-ametilt välja E.H.i kasuks kaebuse esitaja kantud kohtukulude katteks 46.- krooni (nelikümmend kuus krooni ja 00 senti). Ülejäänud osas jätta kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (

§ 92lg 2).

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 26.01.2007, esitada apellatsioonkaebuse 1 vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

ASJAOLUD

  1. E.H.ile on Maa-ameti peadirektori
  2. veebruari 1998 käskkirjaga nr 7 väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents nr 453 MA-k /tl 55-56/. Maa-amet saatis
  3. aprillil 2004 kirjaga nr 10-1/3587 E.H.ile järelepärimise ettepanekuga esitada Maa-ametile vastavalt Vabariigi Valitsuse
  4. oktoobri 2003 määrusega nr 264 kinnitatud „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra” (edaspidi - Katastrimõõdistamise kord) §-le 31
  5. maiks 2004 Tiigi (katastritunnus 66001:001:0900), Tööstuse tn 1 (katastritunnus 66001:002:0480), Tööstuse tn 3 (katastritunnus 66001:002:0490), Mäe tn 2 (katastritunnus 66001:002:0530), Mäe tn 4 (katastritunnus 66001:002:0540), Mäe tn 6 (katastritunnus 66001:002:0550), Mäe tn 6a (katastritunnus 66001:002:0830), Mäe tn 6b (katastritunnus 66001:002:0840), Mäe tn 8 (katastritunnus 66001:002:0870), Palmiku (katastritunnus 66001:001:0940), Pajula (66001:001:0890), Kala (katastritunnus 66001:001:0700), Teedla (katastritunnus 66001:001:0751), Teedla (66001:001:0752) ja Künka (katastritunnus 66001:001:0740) katastriüksuste kontrollmõõtmiste tulemusel katastriüksuste korrigeerimismaterjalid. Samuti hoiatati teda, et nimetatud tähtajaks reageerimata jätmisel tehakse ekspertkomisjonile ettepanek litsentsi tühistamise menetluse algatamiseks /tl 5-6, 48-49/.
  7. aprillil 2004 esitas E.H. Maa-ametile avalduse, milles palus lõpetada litsentsi 453 MA-k kehtivus alates
  8. juulist
  9. Ühtlasi palus E.H. luba lõpetada litsentsi kehtivuse ajal mõõdistatud tööd, kui
  10. juuliks 2004 on jäänud üles veel probleemseid toimikuid /tl 7, 50/.
  12. juulil 2004 esitas E.H. Maa-ametile selgituse, milles märkis, et Maa-ameti
  13. aprilli 2004 kirjas nr 10-1/3587 loetletud osade katastriüksuste (Kala, Teedla, Künka, Väljavähi) piiriandmed on õiged ning ülejäänud katastriüksuste puuduolevad piirimärgid on taastatud. Samas E.H. selgitas, et ta on oma tegevuse lõpetanud, sest maamõõdu aparaat on katki ja selle remont pole majanduslikult otstarbekas, ning märkis, et kuna ta ei ole vastust saanud, siis ta eeldab, et tema litsentsi kehtivus on alates
  14. juulist 2004 lõpetatud /tl 8, 54/.
  16. septembril 2004 (koosoleku protokoll nr 81, päevakorra p 1 alap 2) Maakorraldustöödeks ning geodeetilisteks ja kartograafilisteks töödeks tegevuslitsentside väljaandmise ekspertkomisjon (edaspidi – ekspertkomisjon) otsustas peatada E.H.i litsentsi kehtivuse /tl 51-53/.
  18. juunil 2006 tegi Maa-amet kirjaga nr 12.3-3/5819 E.H.ile ettekirjutuse ja hoiatuse sunnivahendi rakendamiseks, milles kohustati E.H.i esitama Maa-ametile
  19. juuliks 2006 Tööstuse tn 1, Mäe tn 2, Mäe tn 4, Mäe tn 6, Mäe tn 6a, Mäe tn 6b, Mäe tn 8 ning
  20. augustiks 2006 Tiigi, Kala, Teedla, Teedla ja Künka katastriüksuste andmete kontrollimisel saadud mõõdistamistulemused ja nende alusel koostatud toimikud. Ettekirjutuses märgiti, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldab Maa-amet sunnivahendit asendustäitmise näol, mis seisneb selles, et Maa-amet korraldab eelpool nimetatud katastriüksuste kontrollmõõdistamised piiriandmete muutmiseks ja asendustäitmise eeldatavad kulud 89 100 krooni nõutakse sisse E.H.ilt. Ühtlasi teavitati teda temale kuuluva maakorraldustööde tegevuslitsentsi 453 MA-k peatamisest ning selgitati talle litsentsi peatamisega kaasnevaid tagajärgi /tl 10-11, 57-58/.
  22. juunil 2006 esitas E.H. Maa-ameti ettekirjutuse ja hoiatuse peale vaide /tl 12, 59/. Maa-ameti
  23. juuli 2006 vaideotsusega nr 12.3-3/5819 jäeti vaie rahuldamata, kuna E.H.ile Maa-ameti
  24. juunil 2006 kirjaga nr 12.3-3/5819 edastatud ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks on õiguspärane ja otstarbekas /tl 13-14, 60-61/. 2
  26. juulil 2006 pöördus E.H. Maa-ameti poole taotlusega sunnivahendi rakendamise edasilükkamiseks ning ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja määramiseks, kuna kontrollmõõdistamiste teostamiseks vajalik tehnika oli müüdud ja mõõdistamiseks vajalikud instrumendid tuleks rentida või leida teine maamõõdutööde firma /tl 15, 62/. Vastuseks taotlusele tegi Maa-amet
  27. augusti 2006 kirjaga nr 12.3-3/5819 E.H.ile uue hoiatuse, milles kohustas E.H.i esitama
  28. septembriks 2006 Tööstuse tn 1, Mäe tn 2, Mäe tn 4, Mäe tn 6, Mäe tn 6a, Mäe tn 6b, Mäe tn 8 ning
  29. oktoobriks 2006 Tiigi, Kala, Teedla, Teedla ja Künka katastriüksuste kontrollimisel saadud mõõdistamistulemused ja nende alusel koostatud toimikud /tl 16-17,63-64/.
  31. septembril 2006 esitas E.H. Maa-ameti taas taotluse tühistada talle kuuluv maakorraldustööde tegevuslitsents nr 453 MA-k seoses tegevuse lõpetamisega
  32. aastal /tl 17, 65/ ning
  33. septembril 2006 taotluse, milles palus sunnivahendi rakendamise edasilükkamist ning ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja määramist, kuna kontrollmõõdistamiste teostamiseks vajalik tehnika oli müüdud ning ettekirjutuse täitmiseks ja mõõdistamise teostamiseks oli ta jõudnud kokkuleppele maamõõtja L. L.`uga, kellel oleks aega kontrollmõõdistamisi teostada alles
  34. aasta detsembris /tl 19, 66/.
  36. oktoobri 2006 tegi Maa-amet kirjaga nr 12.3-3/5819 E.H.ile uue hoiatuse, millega pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega
  37. detsembrini 2006, milliseks tähtajaks kohustati E.H.i esitama Tööstuse tn 1, Mäe tn 2, Mäe tn 4, Mäe tn 6, Mäe tn 6a, Mäe tn 6b, Mäe tn 8, Tiigi, Kala, Teedla, Teedla ning Künka katastriüksuste kontrollimisel saadud mõõdistamistulemused ja nende alusel koostatud toimikud. Samas kirjas selgitati E.H.ile, et talle kuuluva maakorralduse tegevuslitsentsi 453 MA-k tühistamine ei ole võimalik, kuna tema poolt on täitmata
  38. juuni 2006 kirjaga nr 12.3/5819 algatatud ettekirjutuse menetluses nõutud tööde kontrollmõõdistamine ja
  39. augusti 2006 kirjaga nr 12.3-2/8550 väljastatud katastriüksuste kontrollimise nõue /tl 20-22, 67-69/.
  40. 22.11.
  41. a esitas (21.11.2006 postitas) E.H. Tallinna Halduskohtule kaebuse Maaameti 18.10.
  42. a ettekirjutuse nr 12.3-3/5819 tühistamiseks /tl 1-4/, mille kohus võttis menetlusse
  43. novembri 2006 määrusega /tl 25-26/.
  44. 29.11.2006 esitas E.H. kaebuse täienduses tuvastamistaotluse – teha kindlaks Maaameti toimingu – E.H.i taotlustele tühistada temale 25.02.1998 väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents nr 453 MA-k vastamata ja taotluste rahuldamata jätmine – õigusvastasus /tl 31-32/. Kohus võttis täiendava taotluse menetlusse
  45. novembri 2006 määrusega /tl 36/.
  46. 18.12.2006 esitas vastustaja Maa-amet kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 4047/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja E.H. leiab viitega maakatastriseaduse (edaspidi - MaaKatS) ja Vabariigi Valitsuse
  47. märtsi 2004 määruse nr 83 „Maakorraldustööde tegevuslitsentside väljaandmise, peatamise ja tühistamise kord” (edaspidi - Tegevuslitsentside väljaandmise kord) sätetele, et ühtegi dokumenti litsentsi tühistamise ega ka tühistamisest keeldumise kohta talle ei saadetud. Kuna tema oli avalduse esitanud, siis eeldas ta, et see on ka rahuldatud. Maamõõtjana ei ole ta alates
  48. a tegutsenud. Kuna Maa-ameti seisukohast tulenevalt jättis kaebaja reageerimata nende esitatud tähtajaks, oli võimalik rakendada sanktsiooni ning algatada litsentsi tühistamise menetlus. Vaatamata sellele, et olid olemas mitmed alused litsentsi tühistamiseks – nii avaldus kui ka kaebaja tegevusetus (reageerimata jätmine) - seda ei tehtud. 08.09.2006.a. esitas ta veelkord taotluse tegevuslitsentsi tühistamiseks. Maa-amet sellele käesoleva ajani reageerinud ei ole. Ettekirjutuses on Maa-amet leidnud, et kuna füüsilisest isikust ettevõtjat ja inimest ei ole võimalik käsitleda teineteisest eraldi, sest tegemist on ühe inimesega, siis vastutab kaebaja isiklikult tema poolt teostatud mõõdistamise ja koostatud katastriüksuse 3 moodustamise toimiku eest ka pärast seda, kui maakorraldustööde tegevuslitsents tühistatakse või ta ei soovi olla füüsilisest isikust ettevõtja. Kaebaja leiab, et selline seisukoht ei ole õige. Mitte üheski seaduses ei ole sätestatud aluseid, mille põhjal võiks keelduda litsentsi omava isiku taotlusel esitatud litsentsi tühistamisest. Analoogne säte oleks ka vastuolus vabal tegevusalal tegutsemise põhimõttega – põhiseaduse (edaspidi - PS) § 29 kohaselt on igaühel õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Sellest tulenevalt ei saa keegi kaebajat kohustada tegutsema maakorraldustööde alal. Tulenevalt eeltoodust on Maa-ameti 18.10.2006.a. ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks nr 12.3-3/5819 õigusvastane. Vastustaja AS Maa-amet palub jätta kaebus rahuldamata. Viitega asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi - ATSS) sätetele leiab vastustaja, et Maa-ameti
  49. juuni 2006 kirjaga nr 12.3-3/5819 tehtud ettekirjutust ei ole E.H. halduskohtus vaidlustanud. Maa-amet on E.H.i taotlusel
  50. augusti 2006 kirjaga nr 12.3-3/5819 ja
  51. oktoobri 2006 kirjaga nr 12.3-3/5819 sunnivahendi rakendamise edasi lükanud ja määranud E.H.ile ettekirjutuse täitmiseks uued tähtajad. Seega on Maa-ameti
  52. augusti 2006 kiri nr 12.3-3/5819 „Ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks” ning
  53. oktoobri 2006 kiri nr 12.3-3/5819 „Ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks” ATTS kohaselt hoiatused, millega määrati ettekirjutuse täitmiseks uued tähtajad. Kaebaja taotleb ekslikult Maa-ameti ettekirjutuse tühistamist, kuna
  54. oktoobri 2006 kiri nr 12.3-3/5819 „Ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks” on oma sisult hoiatus sunnivahendi rakendamiseks, millega määrati kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uus tähtaeg, mitte uus ettekirjutus. Kuigi Maa-ameti
  55. oktoobri 2006 kirja pealkirja esimene osa ning vaidlustamisviide võivad olla eksitavad, on nimetatud kiri oma sisult ikkagi asendustäitmise rakendamise hoiatus, mis vastab kõigile ATTS §-s 7 sätestatud tingimustele. Vastustaja arvates soovib kaebaja vaidlustada Maa-ameti
  56. juuni 2006 kirjaga nr 12.3-3/5819 tehtud ettekirjutust, mitte Maa-ameti
  57. oktoobri 2006 kirjaga tehtud asendustäitmise rakendamise hoiatust. Kuna kaebaja on Maa-ameti
  58. juuni 2006 kirjaga nr 12.3-3/5819 tehtud ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja mööda lasknud, ei ole kaebajal võimalik eelnimetatud ettekirjutust vaidlustada. Maa-ameti
  59. oktoobri 2006 hoiatus nr 12.3-4/5819 on haldusakt, mis on õiguspärane, antud pädeva isiku poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja ei ole põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes ta leiab, et Maa-ameti
  60. oktoobri 2006 hoiatus ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele. Kuna kaebuses puuduvad sellekohased põhjendused, leiab vastustaja, et kaebaja väide on vaid paljasõnaline ning tõendamata. Kaebaja väitega, et Maa-ametil ei olnud õigust jätta rahuldamata temale
  61. veebruaril 1998 väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsentsi tühistamise taotlust, vastustaja ei nõustu, tuginedes MaaKatS ja Tegevuslitsentside väljaandmise korra sätetele. Kuna Maa-amet avastas E.H.i töödes puudusi ning Maa-amet alustas E.H.i tööde suhtes järelevalvemenetluse ja litsentsi tühistamise korral ei ole maamõõtjal õigust kõrvaldada oma töödes puudusi, otsustas ekspertkomisjon MaaKatS § 162 lg 3 alusel peatada E.H.i maakorraldustööde tegevuslitsentsi 453 MA-k. Kui ekspertkomisjon oleks E.H.i litsentsi tühistanud, siis see oleks automaatselt tekitanud olukorra, kus E.H.il ei oleks võimalik oma töödes esinenud vigu parandada, kuna maakataster ei saa registreerida litsentsi mitteomava isiku töid. Sisuliselt on ekspertkomisjoni poolt litsentsi kehtivuse peatamine vastutulek maamõõtjale, kellele antakse võimalus ise oma vead parandada, litsentsi tühistamisel tuleks tööd tellida litsentsi omavalt maamõõtjalt, mis on isikule oluliselt koormavam. Litsentsi väljaandjaks ja seega tühistajaks on Maa-ameti peadirektor oma käskkirjaga. Kaebajale kuuluva maakorraldustööde tegevuslitsentsi 453 MA-k tühistamiseks Maa-ameti peadirektori käskkirja ei ole andnud ning kaebajal puudus alus eeldada, et kui ta ei ole 4 esitanud selgitust katastriüksuste andmete lahknevuse kohta ega ka uusi mõõdistamistulemusi, siis on talle kuuluv maakorraldustööde tegevuslitsents tühistatud. Asjaolu, et isik on lõpetanud maakorraldustööde tegemise, ei vabasta teda vastutusest tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest. Maakorraldustööde tegevuslitsentsi tühistamine ei vabasta isikut vastutusest isiku poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest (TsÜS § 7, äriseadustiku § 3). Kuna füüsilisest isikust ettevõtjat ja inimest ei ole võimalik käsitleda teineteisest eraldi, kuna tegemist on ühe inimesega, siis vastutab isik isiklikult tema poolt teostatud mõõdistamise ja koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku eest ka pärast seda, kui talle väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents tühistatakse või ta ei soovi olla füüsilisest isikust ettevõtja. KOHTU PÕHJENDUSED
  62. E.H. on esitanud halduskohtule kaebuse kahe nõudega: tühistada Maa-ameti 18.10.
  63. a ettekirjutus nr 12.3-3/5819 ning teha kindlaks Maa-ameti toimingu – E.H.i taotlustele tühistada temale 25.02.1998 väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents nr 453 MA-k vastamata ja taotluste rahuldamata jätmine – õigusvastasus. Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja Maa-ameti haldusakti õigusvastaseks just seetõttu, et enne selle andmist on kaebaja korduvalt taotlenud Maa-ametilt talle väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsentsi tühistamist, kuid vastustaja on jätnud sellele reageerimata. Kaebaja väidetest võib aru saada nii, et kui Maa-amet oleks tegevuslitsentsi tühistanud, siis ei oleks ta saanud enam vaidlusalust haldusakti anda.
  64. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja on valesti tõlgendanud Maa-ameti 18.10.
  65. a haldusakti nr 12.3-3/5819 „Ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks“. Haldusasja materjalidest ja nimetatud dokumendi enda sisust nähtuvalt ei ole tegelikult tegemist ettekirjutusega, vaid see on vastus E.H.i 18.09.2006 taotlusele Maa-ameti 08.08.
  66. a kirjaga nr 12.3-3/5819 edastatud ettekirjutuses ja hoiatuses sunnivahendi rakendamise kohta määratud tähtaja pikendamiseks. Ettekirjutus ja hoiatus, millega kohustati kaebajat esitama
  67. juuliks 2006 katastriüksuste piiriandmete muutmiseks Tööstuse tn 1 (66001:002:0480), Mäe tn 2 (66001:002:0530), Mäe tn 4 (66001:002:0540), Mäe tn 6 (66001:002:0550), Mäe tn 6a (66001:002:0830), Mäe tn 6b (66001:002:0840) ja Mäe tn 8 (66001:002:0870) ning
  68. augustiks 2006 Tiigi (66001:001:0900); Kala (66001:001:0700); Teedla (66001:001:0751), Teedla (66001:001:0752); Künka (66001:001:0740) katastriüksuste andmete kontrollimisel saadud mõõdistamistulemused ja nende alusel koostatud toimikud, väljastati kaebajale juba 01.06.2006.a kirjaga nr 12.3-3/
  69. Nimetatud ettekirjutusele ja järgnevale menetlusele (sh kaebaja taotlustele tähtaja pikendamiseks) on Maa-ameti vastuses selgesõnaliselt viidatud. Et tegemist on vaid algses ettekirjutuses antud tähtaja muutmise ja uue hoiatusega, nähtub selgelt järgmisest vastuse lõigust: „Aluseks võttes Teie põhistatud taotluse ning lähtudes asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lõikest 2 kohustan Teid esitama
  70. detsembriks 2006 katastriüksuste piiriandmete muutmiseks Tööstuse tn 1, Mäe tn 2, Mäe tn 4, Mäe tn 6, Mäe tn 6a, Mäe tn 6b, Mäe tn 8, Tiigi, Kala, Teedla, Teedla ja Künka katastriüksuste andmete kontrollimisel saadud mõõdistamistulemused ja nende alusel koostatud toimikud.“ (katastriüksuste loetelu ja nõude sisu ei ole muutunud). Ettekirjutuse enda osas on läbitud vaidemenetlus, kuid Maa-ameti
  71. juuli 2006 vaideotsust nr 12.33/5819, millega vaie jäeti rahuldamata, ei ole E.H. vaideotsuses näidatud tähtajal ja korras vaidlustanud. Sellest ja kaebaja enda järgnevatest taotlustest tähtaja pikendamiseks ilmneb, et kaebaja põhimõtteliselt nõustus sellega, et ettekirjutus tuleb täita, kuid ta vajab selle täitmiseks lisaaega, kuna tal endal enam vastavat tehnikat ei olnud. Kohus peab vajalikuks 5 märkida, et Maa-amet rahuldas
  72. augusti 2006 kirjaga nr 12.3-3/5819 ka E.H.i eelneva samasisulise taotluse (uus tähtaeg
  73. september 2006) ja kordas talle varem tehtud hoiatust. Eelnimetatut ei ole E.H. vaidlustanud ei vaidemenetluse ega kohtumenetluse korras, vaid ta on esitanud üksnes tähtaja pikendamise taotluse. Selle rahuldamiseks ongi antud käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt. Ülaltoodud asjaoludel jääb kohtule arusaamatuks, miks kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks just ja üksnes Maa-ameti 18.10.
  74. a haldusakti nr 12.3-3/
  75. Kohus on seisukohal, et tegelikult on viimase näol tegemist soodustava haldusaktiga – kaebaja taotlus rahuldati täielikult. Samuti nähtub E.H.i septembrikuu taotlusest, et kaebaja mõistis täielikult, et ettekirjutus kui selline tehti talle 01.06.2006.a kirjaga nr 12.3-3/
  76. Seda haldusakti ei ole käeolevas asjas vaidlustatud. 18.10.
  77. a kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja määramine ja sellega seonduvalt tehtud hoiatus sunnivahendi rakendamiseks asendustäitmise näol võivad osutuda õigusvastasteks ja rikkuda kaebaja õigusi üksnes juhul, kui Maa-ametil oleks lasunud kohustus rahuldada E.H.i taotlus tühistada tema tegevuslitsents ja sellejärgselt oleks kaebaja vabanenud kohustusest esitada katastriüksuste piiriandmete muutmiseks teatavate katastriüksuste andmete kontrollimisel saadud mõõdistamistulemused ja nende alusel koostatud toimikud.
  78. Järgnevalt asubki kohus kontrollima kaebaja teise nõude - teha kindlaks Maa-ameti toimingu (E.H.i taotlustele tühistada temale 25.02.1998 väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents nr 453 MA-k vastamata ja taotluste rahuldamata jätmine) õigusvastasus – põhjendatust. MaaKatS § 16 lg 2 kohaselt vastutab litsentsi omav isik, kes teostab katastrimõõdistamisi, tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest. Vastavalt MaaKatS § 162 lg-le 6 on Maa-ametil õigus igal ajal kontrollida litsentsi omava isiku tegevuse vastavust õigusaktidele. Katastrimõõdistamise korra §-st 31 tulenevalt, kui selgub, et katastris registreeritud katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmed on vastuolus teiste katastris registreeritud või registreerimiseks esitatud katastriüksuste andmetega ja/või katastri kaartidel olevate andmetega, on maamõõtja kohustatud katastripidaja kirjalikul nõudmisel kontrollima esitatud andmete õigsust ning 1 kuu jooksul, arvates katastripidaja kirjaliku nõude saamise päevast, esitama andmete kontrollimisel saadud selgitused andmete lahknevuse kohta või uued mõõdistamistulemused. Katastrimõõdistamise korra § 1 järgi see määrus reguleerib moodustatava katastriüksuse piiride määramist, tähistamist ja mõõdistamist, katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamist ja katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamist ning teostatud katastrimõõdistamise kontrollimist. Vastavalt §-le 2 nimetatud tööde, välja arvatud kitsenduste selgitamine ja katastrimõõdistamise kontrollimine, teostamise õigus on üksnes maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval isikul, katastrimõõdistamise kontrollimise õigus on lisaks maamõõtjale ka katastripidaja vastavaid kutseoskusi omaval avaliku teenistuse ametnikul. Ka MaaKatS § 161 lg 1 kohaselt maakorraldustööde tegemise õigus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval isikul. Asja materjalidest nähtuvalt oli Lääne-Viru Maakatastribüroo esitanud kaebajale rea tema moodustatud katastriüksuste kontrolli nõuded, lisaks vajasid Maa-ameti teada korrigeerimist veel mitmed muudki katastriüksused, mistõttu Maa-amet nõudis
  79. aprillil 2004 E.H.ile saadetud järelepärimisega nr 10-1/3587
  80. maiks 2004 kirjas nimetatud katastriüksuste kontrollmõõtmiste tulemusel katastriüksuste korrigeerimismaterjalide esitamist. Ühtlasi hoiatati kaebajat, et nimetatud tähtajaks reageerimata jätmisel tehakse ekspertkomisjonile ettepanek litsentsi tühistamise menetluse algatamiseks. Vastuseks sellele esitaski kaebaja
  81. aprillil 2004 Maa-ametile avalduse, milles palus lõpetada litsentsi 453 MA-k kehtivus alates
  82. juulist
  83. Samas palus E.H. luba lõpetada litsentsi kehtivuse ajal mõõdistatud tööd, kui
  84. juuliks 2004 on jäänud üles veel probleemseid toimikuid. Tegemist oli taotlusega 6 haldusorganile (tühistamis)menetluse algatamiseks HMS § 35 mõttes (vt ka Tegevuslitsentside väljaandmise korra § 8). MaaKatS § 1 lg 3 kohaselt selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades MaaKatS erisusi. Tegevuslitsentside väljaandmise korra § 1 lg-st 5 nähtuvalt ka selles määruses sätestatud menetlusele laieneb HMS MaaKatS-s sätestatud erisustega. Seega kaasnes kaebaja taotlusega Maa-ametile HMS §-s 36 sätestatud haldusorgani selgitamiskohustus. Samuti tuli Maa-ametil lähtuda HMS §-st 41, mille kohaselt, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastavalt HMS § 43 lg-le 2, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Haldusmenetluse üldiste põhimõtete järgi tuleb vastuvõetud otsust motiveerida ja teha see teatavaks ka asjasthuvitatud isikule. HMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, haldusakt kehtib aga adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Tulenevalt § 2 lg-st 1 litsentside andmise, peatamise ja tühistamismenetluse läbiviimiseks moodustab Maa-ameti peadirektor oma käskkirjaga ekspertkomisjoni. E.H.i avaldust arutas ekspertkomisjon alles
  85. septembril 2004, otsustades peatada tema litsentsi kehtivuse. Koosoleku protokollist nähtuvalt arvestas komisjon sellega, et 21 katastriüksuse kontrollmõõtmiste tulemusel on selgunud vajadus korrigeerida 19 katastriüksust. Samuti on muu hulgas märgitud, et tühistamise protsess algab alati peatamisega ka juhtudel, kui litsentsiomanik soovib ise litsentsi tühistada.
  86. MaaKatS § 162 lg-s 2 on sätestatud, et litsentsi saab ekspertkomisjoni ettepanekul tühistada litsentsi väljaandja. Litsentsi võib tühistada järgmistel juhtudel: litsentsi taotlemisel esitati valeandmeid ning see ilmnes pärast litsentsi väljaandmist; litsentsi omav isik on korduvalt esitanud katastripidajale registreerimiseks dokumentatsiooni, mis ei vasta kehtestatud nõuetele; litsentsi omava isiku taotlusel. Sama paragrahvi lg 3 järgi litsentsi tühistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel või vastava kirjaliku informatsiooni saamisel kontrollib ekspertkomisjon ilmnenud asjaolusid ja esitatud informatsiooni. Ekspertkomisjon teeb vajaduse korral litsentsi omavale isikule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja, või teeb litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi tühistamiseks. Puuduste kõrvaldamiseni on ekspertkomisjonil õigus litsents peatada. Kui litsentsi omav isik ei täida ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on litsentsi väljaandjal õigus ekspertkomisjoni ettepanekul litsents tühistada. MaaKatS § 162 lg 4 kohaselt litsentsi tühistamisel võib litsentsi väljaandja ekspertkomisjoni ettepanekul määrata litsentsi omavale isikule tähtaja pooleliolevate tööde lõpetamiseks ning lg 5 kohaselt litsentsi tühistamise otsus saadetakse litsentsi omavale isikule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. Vastavalt Tegevuslitsentside väljaandmise korra §-le 8 litsentsi võib tühistada MaaKatS § 162 lõikes 2 sätestatud juhtudel; litsentsi tühistamise menetluse algatab komisjon omal initsiatiivil või katastripidaja või muu huvitatud isiku kirjaliku avalduse alusel. Menetlus algatatakse komisjoni vastava otsusega, milles määratletakse küsimuse otsustamiseks vajalikud toimingud ning nende läbiviimise tähtajad; komisjon kontrollib esitatud avalduses toodud andmete või muul viisil komisjonile teatavaks saanud litsentsi tühistamise aluseks oleva informatsiooni vastavust tegelikkusele ning annab isikule, kelle litsentsi tühistamist taotletakse, mitte lühema kui kahe nädala pikkuse tähtaja omapoolsete selgituste ning vastuväidete esitamiseks. Vajadusel võib komisjon nimetatud tähtaega pikendada või võimaldada litsentsi omanikule täiendavate selgituste ja vastuväidete esitamise; kogutud andmete alusel võtab komisjon hiljemalt kahe kuu jooksul litsentsi tühistamise menetluse algatamise päevale järgnevast 7 päevast arvates vastu otsuse litsentsi tühistamise kohta. Mõjuvatel põhjustel võib komisjon nimetatud tähtaega kuni ühe kuu võrra pikendada; kui komisjon leiab, et litsentsi tühistamiseks puudub alus, kuid litsentsi omaniku toimingutes või tema poolt vormistatud dokumentides esineb puudusi, annab komisjon oma otsusega puuduste kõrvaldamiseks vähemalt ühe kuu pikkuse tähtaja. Mõjuvatel põhjustel võib komisjon nimetatud tähtaega kuni ühe kuu võrra pikendada. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise otsuse tegemisel lahendab komisjon ka litsentsi kehtivuse peatamise küsimuse.
  87. Antud juhul ei nähtu, kas ja millal on komisjon teinud litsentsi tühistamise menetluse algatamise otsuse. Või on ekspertkomisjoni
  88. septembri 2004 protokolliline otsus käsitatav just sellise otsusena? Jääb arusaamatuks, miks ekspertkomisjon asus kaebaja aprillis 2004 esitatud taotlust läbi vaatama alles septembris, sealjuures ei antud üldse hinnangut neile põhjustele, mis olid E.H.i taotluse esitamise aluseks (ta on oma tegevuse lõpetanud, sest maamõõdu aparaat on katki ja selle remont pole majanduslikult otstarbekas). Kummaline on vastustaja poolt käsitada toimunut „vastutulekuna kaebajale“, kuna just vajaliku tehnika puudumise tõttu pidi/peab kaebaja nagunii kasutama teiste maamõõtjate abi ja sellele on kaebaja korduvalt ka oma pöördumistes viidanud. Kui isik väidetavalt vastutab ka pärast litsentsi tühistamist oma tööde eest, siis ei saaks puuduste olemasolu ju olla takistuseks litsentsi tühistamisel. Küll saavad aga Maa-amet ja ekspertkomisjon teha ettekirjutust vaid litsentsi omavale isikule, mistõttu vastustaja oli huvitatud, et kaebaja litsents kehtiks. Kaebajat ei teavitatud eelnimetatud peatamisotsuse tegemisest, talle ei selgitatud, miks ei ole väidetavalt võimalik tema taotlust rahuldada (vastuolu HMS §-ga 62). Ekspertkomisjon ei määranud E.H.ile tähtaega omapoolsete selgituste esitamiseks ega teinud talle ettekirjutust kaebaja töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks jms. Vajadusest järgida õigusaktides ettenähtud korda ja sätestatud tähtaegu ei oleks komisjon ega Maa-amet nagu kuulnudki. Osundatud Tegevuslitsentside väljaandmise korrast ilmneb selgelt, et komisjonil on valikuvõimalus kahe lahenduse vahel: teha litsentsi omavale isikule ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja, või teha litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi tühistamiseks. Et ettekirjutust ei tehtud, siis ei saanud teha ka peatamisotsust (puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise otsuse tegemisel lahendab komisjon ka litsentsi kehtivuse peatamise küsimuse) ja selle asemel tulnuks teha Maa-ameti peadirektorile ettepanek litsentsi tühistamiseks. Esmakordselt teatati E.H.ile temale kuuluva maakorraldustööde tegevuslitsentsi 453 MA-k peatamisest alles 01.06.2006 ettekirjutuses (ei ole käsitatav vastusena taotlusele), st enam kui kaks aastat pärast taotluse esitamist, ehkki ka
  89. juulil 2004 Maa-ametile esitatud selgituses oli E.H. märkinud, et kuna ta ei ole vastust saanud, siis ta eeldab, et tema litsentsi kehtivus on alates
  90. juulist 2004 lõpetatud. Sisuliselt oli tegemist meeldetuletusega, et kaebaja ootab vastust ja lahendust oma taotlusele. Samas koos lootusetult hilinenud teatega ei selgitanud Maa-amet sõnagagi, miks, millal, kes ja mille alusel on teinud otsuse, mida kaebaja polnud taotlenud ja mille eest teda polnud ka hoiatatud (tehtud oli nimelt tühistamishoiatus). Alles
  91. juuli 2006 vaideotsuses on Maa-amet peatunud litsentsi tühistamise teemal, kuid sealgi ei ole tegelikult selgitatud, miks ei olnud ega ole võimalik kaebaja litsentsi tühistada. Nendest põhjustest saab teada alles kohtukaebusele antud vastusest. Põhjenduste puudumist ei asenda iseenesest õige konstateering vaideotsuses, et kuivõrd litsentsi saab tühistada litsentsi väljaandja ja Maa-ameti peadirektor ei ole sellekohast käskkirja andnud, siis puudub kaebajal alus eeldada, et tema litsents on tühistatud. Kohus peab siinjuures siiski oluliseks rõhutada, et arvestades seda, kuidas Maa-amet on kaebaja taotlust menetlenud (jätnud järgimata selgitamis- ja teavitamiskohustuse jms), siis pole iseenesest imekspandav, kui kaebaja võiski eeldada, et peadirektor on vastava käskkirja andnud, ainult et kaebajat ei ole sellest teavitatud. 8
  92. Tegelikult oli kaebaja tegevuslitsentsi tühistamise menetluse algatamiseks veel teinegi alus: nõuetele mittevastava dokumentatsiooni esitamine. Sealjuures oli kaebaja jätnud täitmata Maa-ameti nõudmised määratud tähtajaks 03.05.2004, järelikult oli neil asjaoludel võimalik rakendada sanktsiooni ning algatada litsentsi tühistamise menetlus ka Maa-ameti avalduse alusel. Vastustaja oli sellekohase kategoorilise hoiatuse kaebajale ka teinud oma 01.04.2004 järelepärimises. Seega jääb arusaamatuks, miks isegi kahe aluse olemasolul ei algatatud ega viidud läbi E.H.i tegevuslitsentsi tühistamise menetlust õigusaktides ettenähtud korras. Põhimõtteliselt õige on vastustaja väide, et viidatud sätted võimaldavad tühistamismenetluse käigus, kui leitakse, et litsentsi tühistamiseks puudub alus, peatada litsentsi kehtivus ajaks (maksimaalselt 2 kuud), mille jooksul isik peab vastavalt ekspertkomisjoni otsusele puudused kõrvaldama. Et nimetatud korrast kinni ei peetud, siis oli E.H.i tegevuslitsentsi peatamine tühistamise asemel õigusvastane. Maa-amet on teinud kaebajale ettekirjutuse 01.06.2006, st enam kui kaks aastat pärast järelepärimises kaebajale antud tähtaja (03.05.2004) möödumist ja ligi kaks aastat pärast kaebaja litsentsi tühistamise küsimuse arutamist ekspertkomisjonis. Ekspertkomisjon ja Maa-amet on neile antud diskretsiooni teostanud mitteõiguspäraselt, käsitlenud küsimust äärmiselt ebamõistliku aja jooksul ja ilmses vastuolus hea halduse tavadega. PS § 29 sätestab ühe põhiõiguse ja vabadusena igaühe õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama sätte kohaselt seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Õiguse tegutseda maakorraldustööde vallas kasutamise tingimused ja kord on sätestatud MaaKatS-s ning selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktides, hõlmates ka nimetatud õiguse kasutamise lõpetamise tingimusi ja korda. E.H.i põhisseaduslik õigus ja vabadus vabalt valida tegevusala tähendab seega ka tema õigust ja vabadust seaduses ettenähtud korras loobuda edasisest tegevusest maakorraldustööde alal. Kaebaja nimetatud õigusele korrespondeerib vastavalt Maa-ameti kohustus tagada seaduses ettenähtud korras kaebajale selle põhiõiguse kasutamine. Kohus on eelnevalt näidanud, kuidas vastustaja on E.H.i tühistamisavalduse menetlemisel õigusaktides ettenähtud tingimusi ja korda jämedalt eiranud ja sellega rikkunud kaebaja õigusi. Asjaolu, et Maa-amet on avastanud E.H.i varasemates maakorraldustöödes puudusi, ei anna vastustajale mingit alust ega õigust pidada kaebajat suvaliselt ja määramatu ajani nn „litsentsivangis“, seda enam, et vastustaja väiteil ei vabasta litsentsi tühistamine seda omanud isikut vastutusest. Tulenevalt PS §-st 11 õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 14 kohaselt õiguste ja vabaduste tagamine on muu hulgas ka täidesaatva võimu kohustus. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et Maa-ameti toiming – E.H.i taotlustele tühistada temale 25.02.1998 väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents nr 453 MA-k vastamata ja taotluste rahuldamata jätmine – on olnud õigusvastane. Lisaks kaebaja põhiseadusliku õiguse vabalt valida tegevusala rikkumisele on käesoleval juhul olulisel määral rikutud ka kaebaja kui haldusmenetluse osalise õigusi (põhiseaduslikku õigust heale haldusele). Kohus leiab, et kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamistaotluse esitamiseks. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et tema taotlust tegevuslitsentsi nr 453 MA-k tühistamiseks on menetletud õigusvastaselt ja litsents on siiani tühistamata, annab see kaebajale aluse nõuda taotluse seaduslikku lahendamist. Ka võib aidata Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamine E.H.il jätkata oma õiguste kaitsmist kohtus (näiteks, kaebaja võib soovida/proovida vaidlustada halduskohtus talle Maa-ameti poolt 01.06.2006 tehtud ettekirjutust, paludes kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist tuginevalt käesolevas otsuses tuvastatule).
  93. Maa-ameti asjaajamise ebakorrektsust näitab tegelikult ilmekalt ka tema
  94. oktoobri 2006 kiri nr 12.3-3/5819, mis on pealkirjastatud kui „Ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks“ ning mille peakiri ja andmise õiguslikud alused on identsed 01.06.2006 koostatud dokumendis nr 12.3-3/5819 märgituga. Samuti on
  95. oktoobri 2006 kirjas 9 märgitud selle ettekirjutuse vaidlustamise kord ja hoiatus „käesoleva ettekirjutuse täitmata jätmisel“ saabuvate tagajärgede kohta. See on põhjendanud segadust dokumendi olemusest arusaamisel. Samas ilmneb nii kirja sisust kui ka seda on möönnud vastustaja ise, et tegelikult on tegemist vastusega E.H.i 15.09.2006 taotlusele tähtaja pikendamiseks (sellele vastamiseks kulus taas üle kuu!) ja ühtlasi 01.06.2006 tehtud ettekirjutuse muutmisega ettekirjutuse täitmise tähtaja osas koos uue hoiatusega. Nii oleks tulnud
  96. oktoobri 2006 kiri ka pealkirjastada ning esitada sellekohase muudatuse tegemise õiguslikud alused ja muudatuse sisu. Maa-ameti 08.08.2006 vastus kaebaja tähtaja pikendamise taotlusele kannatas täpselt samade puuduste all. Järelikult on kaebaja vaidlustatud
  97. oktoobri 2006 kiri nr 12.3-3/5819 vastuolus HMS § 55 lg 1 nõudega, mille järgi haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Samas on HMS §-s 58 sätestatud, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus juba eelnevalt märkis, et Maa-ameti
  98. oktoobri 2006 kirja nr 12.3-3/5819 näol on sisuliselt tegemist kaebaja suhtes soodustava haldusaktiga, kuna sellega rahuldati kaebaja taotlus. Uue hoiatuse tegemine tulenes sellest johtuvalt aga otse seadusest: ATSS § 8 lg 2 kohaselt sunnivahendi adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib ettekirjutuse teinud haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja. Järelikult ülalmärgitud vormiliste puuduste tõttu ei ole alust seda haldusakti tühistada. Kuna tegemist ei ole ettekirjutusega, vaid üksnes selle täitmise tähtaja pikendamisega, siis ei aitaks kaevatud haldusakti tühistamine kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele, vaid vastupidi – jõusse jääks varasem tähtaeg ja endiselt sundtäitmise oht. Kaebaja ei vabaneks aga nõudest täita talle 01.06.2006 ettekirjutuses pandud kohustus. Kohus viitas vastustajapoolsetele minetustele eelkõige selleks, et Maa-amet oma edaspidises tegevuses järgiks seadusnõudeid.
  99. Eelnevast tulenevalt ei mõjuta Maa-ameti
  100. oktoobri 2006 kirja nr 12.3-3/5819 kehtivust ka asjaolu, et Maa-amet on menetlenud õigusvastaselt E.H.i taotlust tühistada temale 25.02.1998 väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents nr 453 MA-k. Viimane oleks omanud tähendust 01.06.2006 koostatud „Ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks“ nr 12.3-3/5819 peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kuid seda haldusakti ei ole kaebaja kohtus vaidlustanud. Järelikult tuleb jätta E.H.i kaebus tühistamistaotluse osas rahuldamata.
  101. Lõpuks kohtukuludest. Vastavalt

§ 92

lg-le 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 93

lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja palus kohtuistungil kohtukulude hüvitamist. Et kohus rahuldab kaebaja kahest taotlusest ühe ja E.H. on ainsa kuludokumendina esitanud kohtule maksekorralduse riigilõivu 80.- krooni tasumise kohta, millise summa tasumisel on ta maksnud ka teenustasu 12.- kr /tl 23/, siis kuulub Maa-ametilt väljamõistmisele ½ kaebaja kuludest (92.- kr) ehk 46.- krooni. Ülejäänud osas jäävad kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.