) § 25 lg-le 1 ja lg-le 3 ning
lg 1 p-le 1 viidates maad munitsipaalomandisse taotleda.
lg 1 sätestab, et munitsipaalomandisse antakse tasuta käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud maa.
lg 3 järgi võib kohalik omavalitsus munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes keskkonnaministri loal ning Vabariigi Valitsuse otsusega saadud maa korral üksnes Vabariigi Valitsuse loal. Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse alusel. Vastustaja viide
lg-le 3 on täiesti asjakohatu ja ebaõige, kuna eelnimetatud säte reguleerib maa sihtotstarbe muutmist, võõrandamist ja koormamist.
lg 1 p 1 järgi antakse munitsipaalomandisse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Kaebuse esitajatele ei ole vastustaja maade tagastamise käigus kordagi väitnud, et nende maadel asub munitsipaalomandis olev rajatis. Taotletav maa läbiks kaebuse esitaja P.K-le tagastatud maaüksust. Järelikult ei ole tegemist munitsipaalomandis oleva rajatisega, kuna sellisel juhul oleks P.K-le kuuluva rajatise alla jääv maa jäetud tagastamata
Vaidlustatava otsuse alusel rajatav tee hakkaks läbima kaebuse esitaja P.K-le kuuluvat maaüksust ja kaebuse esitaja V.K-le tagastavat maad. Uue tee ehitamine, mille planeeritav pikkus oleks 144 m, ei ole põhjendatud, kuna vastavalt kaebusele lisatud plaanile võimaldab olemasolev tee (Tervise põik) juurdepääsu kõigile kinnistute omanikele. Rajatav tee koormaks ebamõistlikult kaebuse esitajate maaüksusi, sealhulgas poolitaks V.K-le tagastatava maaüksuse. Iisaku Vallavolikogu 19.04.2001 otsusega nr. 9 taotleti Ida-Viru maavanemalt Iisaku alevikus xx tänava aluse maa ca 140 m2 andmist munitsipaalomandisse. Nimetatud otsus puudutab käesoleval ajal kasutuses olevat xx tänavat, mis on tupiktänav. Kaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, miks vastustaja soovib rajada tee läbi kaebuse esitajatele tagastatavate maade kuni käesoleval ajal kasutuses oleva tupikteeni, kuna juurdepääsud naabruskinnistutele ja hoonetele on tagatud olemasolevate xx tänava ja Tartu mnt. kaudu. Kaebuse esitajad leiavad, et vaidlustatud otsus on ebaseaduslik, sest selle väljaandmisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-e 4, 54 ja 66. Haldusakti väljaandmisel ei ole Iisaku Vallavolikogu lähtunud kaalutlusõiguse põhimõttest (HMS § 4) ning teinud kaebuse esitajate õigusi põhjendamatult piirava otsuse, samuti puudub otsusel õiguslik alus. Kooskõlas HMS §-ga 54 haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebuse esitaja juhib kaebuses tähelepanu sellele, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud haldusaktide motiveerimise vajadust. Mida ulatuslikum on 2
lg-e 1 ja lg-e 3,
269 kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ alusel munitsipaalomandis oleva rajatise aluse ning seda teenindava maana Iisaku valla munitsipaalomandisse Iisaku valla halduspiirides asuv xx tänava maa laiusega kuni 3 m, pikkusega 144 m ja kogupindalaga ca 432 m2 selleks, et pärast tänava munitsipaliseerimist oleks võimalik tagastada õigustatud subjektile V.K-le temalt õigusvastaselt võõrandatud maa. Iisaku Vallavolikogu 20.01.2000 määrusega nr. 33 kehtestatud Iisaku valla üldplaneeringu kohaselt on xx tänav avalikult kasutatav tänav. Xx tänav on pinnase ja kruusakattega kohalik tänav ja kantud riiklikusse teeregistrisse. Xx tänav on olnud kogu aeg munitsipaalomandis olev rajatis ja ta kajastub kaardimaterjalil juba enne maareformiseaduse jõustumist. Muudetud on ainult tänava nimetust. Iisaku Vallavolikogu 14.05.1998 otsusega nr. 26 muudeti Iisaku vallas tänavate nimetusi ja majade numbreid. Osa Tervise tänavast muudeti xx tänavaks. 1974.a V.K krundiplaanil on selgelt näha xx tänav, mis juba tol ajal oli olemas. Iisaku 3
lg 2 p-st 4, mille kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse riigi omandisse vastavalt käeoleva seaduse § 31 lg 1 p-dele 1-5, 7, 9, 10, ja 13 või antakse munitsipaalomandise vastavalt käesoleva seaduse § 28 lg 1 p-dele 1, 3 ja 4. Vastustaja leiab, et tekkinud olukorda saab lahendada lähtudes teeseaduse (edaspidi TeeS) § 4 lg-st 3, mille kohaselt teeomaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetatud teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, aga samuti hüvitus eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. Teine võimalus olukorra lahendamiseks on tuginedes maakorralduseseaduse (edaspidi MaaKS) §-le 13, kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 36 lg-le 1 ja lg-le 2 ning võttes aluseks kinnistu omaniku P.K avalduse, jagada katastriüksus, mida läbib xx tänav, kolmeks iseseisvaks katastriüksuseks ning võõrandada xxx tänava 15 meetri pikkune teelõik jagatud katastriüksusena vastastikusel kokkuleppel Iisaku Vallavalitsusele. Vastustaja märgib, et kuna V.K-le on õigusvastaselt võõrandatud maad veel tagastamata, siis püüab vallavalitsus teha kõik selleks, et mitte korrata vanu vigu ning tagada igale kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Ainuvõimalik lahendus on xx tänava, mis on avalikult kasutatav tee, munitsipaliseerimine. Vastustaja ei ole nõus kaebuse esitajate väitega, et haldusakt koormab kaebuse esitajaid. Iisaku Vallavolikogu 19.04.2001 otsusega nr. 9 otsustati taotleda Ida-Viru maavanemalt Iisaku alevikus xx tänava aluse maa andmist munitsipaalomandisse. Kuna selle otsuse alusel ei ole maa munitsipaalomandisse vormistatud, siis vallavolikogu kavatseb eelnimetatud haldusakti p-i 2 tühistada, sest vastasel juhul suletaks V.K-le krundile juurdepääs avalikult kasutatavat teelt. Kaebuse esitaja väide, et xx tänava munitsipaliseerimine poolitaks V.K-le tagastatava maaüksuse, ei ole õige, sest V.K-le tagastatav maa ei koosne ühest maatükist, vaid kuuest eraldi asetsevast maatükist, milledele antakse pärast maakatastris registreerimist igaühele oma katastritunnus. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et vaidlustatud haldusakt on vastuolus kehtivate seadustega, sest vallavolikogu tugines otsuse vastuvõtmisel asjakohaste
lg-le 1 ja lg-le 3 ning § 28 lg p-le 1 ning Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusele nr.
kohaselt
määrab kindlaks maasuhete ümberkorraldamise (maareformi) alused.
§-s 2 on sätestatud maareformi eesmärk, milleks on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks.
kohaselt maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa. Vastavalt
lg-le 1 viivad maareformi läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused
-e alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
lg-te 1 ja 3 kohaselt otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Maa tagastamise korraldamise üle teostab järelevalvet maavanem. Tulenevalt
lg-st 1, senine maakasutusõigus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega
-s sätestatud alustel. Seega, tulenevalt EV ÜN 20.12.1990 otsusest “Maareformist”, on
§-s 2 sätestatud maareformi põhieesmärgiks Eesti Vabariigi jätkuvas omandis oleva maa seniste maakasutussuhete ümberkorraldamine
§-s 3 sätestatud maareformi sisu kaudu, st eeskätt endistele omanikele ja/või nende õigusjärglastele maa tagastamise, riigi omandisse jääva maa ja kohaliku omavalitsusüksuse omandisse antava maa kindlaksmääramise teel ning alles seejärel saavad kõne alla tulla teised maa omandamise vormid ja viisid vastavalt
le. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 13 lg 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks
-s sätestatud alustel ja korras. Ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt
lg-st 1 ei tagastata linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks, ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile või muul viisil.
lg 4 sätestab, et
sätteid kohaldatakse tiheasustusega aladel, milleks
-e tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga.
lg 5 kohaselt, ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata.
Tulenevalt
lg-st 5² muude ehitiste (st kõigi teiste ehitiste mis ei ole elamu) teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.
lg 1 kohaselt maa tagastatakse endistes piirides, kui
-st või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti.
lg-s 2 on sätestatud maa mittetagastamise alused, mille p-i 4 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna ka juhul, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt
Vastavalt
lg-le 1 munitsipaalomandisse antakse tasuta
§-s 28 nimetatud maa.
lg 1 p-i 1 kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa.
lg 2 kohaselt võib munitsipaalomandisse anda ka
lg-s 1 nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks.
lg-s 3 on sätestatud, et hoone või rajatis
-e tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse (edaspidi EhS) tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. EhS § 2 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt ehitis 6
-e tähenduses.
lg 3¹ kohaselt on vaid sellised teed, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, rajatised
-e tähenduses. TeeS § 2 lg 1 sätestab, et tee on maantee, tänav jt teed või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS § 2 lg-s 2 on sätestatud tee koosseis (liiklemiseks kasutatavad ja muud rajatised) ning TeeS § 3 sätestab teemaa mõiste, milleks on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Sama põhimõtte sätestab ka
lg 3³, mille kohaselt ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. TeeS § 4 lg 1, § 5¹ ja § 6 kohaselt on avalikult kasutatavaks teeks ka kohalik tee, milleks on ka vallavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud tänav (ka alevikus paiknev tee), mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks ning mida võib kasutada igaüks TeeS-s ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. Tulenevalt TeeS §-st 5² eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal ja mida võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. TeeS § 4 lg 3 sätestab, et tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning vallavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku vallavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. Vastavalt TeeS § 11 lg 1 p-le 3 kuuluvad ka tänavad registreerimisele riiklikus teeregistris. Maa-amet osundab, et kuni 27.02.2005 kehtinud TeeS § 11 lg-d 1 ja 3 sätestasid, et tee omanik on kohustatud tee registreerima asjaomases registris ning et kohalik tänav registreeritakse kohalikus teeregistris. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr. 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ (edaspidi VTkorra) p 54 sätestab, et kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 269 kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ edaspidi (MMAkord) p-i 1 kohaselt reguleerib MMAkord riigi omandis oleva,
§-s 28 nimetatud maa tasuta üleandmist munitsipaalomandisse. Vastavalt MMAkorra p-le 7, õigusvastaselt võõrandatud maa puhul, mille kohta on esitatud maa tagastamise nõue ja mida taotletakse munitsipaalomandisse
Tulenevalt MMAkorra p-dest 9 ja 11 on maa munitsipaalomandisse andmise taotlejaks vallavolikogu ja maa munitsipaalomandisse andmise otsustajaks
MMAkorra p-i 12 kohaselt maa munitsipaliseerimise taotluse esitab kohaliku omavalitsuse volikogu maa asukohajärgsele maavanemale. Taotlusele kirjutab alla volikogu esimees või tema volitatud isik. Taotlusele lisatakse kohaliku omavalitsuse volikogu vastav otsus ja vajadusel volitus. MMAkorra p 13 sätestab, et kohalik omavalitsus informeerib kirjalikult oma taotlusest kõiki seniseid maakasutajaid ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekte, kelle maad kas täielikult või osaliselt munitsipaalomandisse taotletakse (v.a juhul kui maad taotletakse munitsipaalomandisse
lg 1 p-i 1 alusel või juhul, kui isiku suhtes on langetatud kompenseerimise otsus), määrates vähemalt 15-päevase vastamise tähtaja. Nimetatud teate alusel tähtaegselt saabunud avaldused, ettepanekud ja seisukohad lisatakse esitatavale taotlusele. 7
-e sätteid. Nii on kaebuse
lg 2 p-i 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised. Kuivõrd
sätestab maa mittetagastamise eraldi aluse juhuks, kui maa jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse, siis oleks olnud õige viidata
lg 2 p-le 4, mille kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt
Kaebuse
S § 25 lg 3 on täiesti asjakohatu ja ebaõige, kuna eelnimetatud säte reguleerib maa sihtotstarbe muutmist, võõrandamist ning koormamist”. Maa-amet osundab, et kaebajate esindaja on 3. lehekülje 3. lõigus refereerinud
lg 3 uut sõnastust, mis kehtib alates 27.11.2005 ja sellest tulenevalt ei saagi see säte olla asjakohane. Vaidlustatud Iisaku Vallavolikogu 15.09.2005 otsuse nr. 24 “Tervise põik tänava munitsipaalomandisse taotlemine” andmise ajal kehtis
lg 3 sõnastuses, mille kohaselt maa munitsipaalomandisse andmise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel
lg 1 p-des 1, 3, 5, 7 ja 8 sätestatud maa osas maavanem ning
lg 1 p-s 4 ja
Kui munitsipaalomandisse taotletav maa koosneb planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt mitmest
lg 1 p-des 4, 7, 8 või lg-s 2 sätestatud maast, otsustab maa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Eeltoodust nähtub, et vastustaja Iisaku Vallavolikogu viitas vaidlustatud otsuses õigele ja kehtivale materiaalõigusnormile. Siinkohal peab Maa-amet vajalikuks märkida ja rõhutada, et kaebajate esindaja ei ole kaebuses osundanud ühelegi materiaalõigusnormile, mida Iisaku Vallavolikogu oleks vaidlustatud otsuse andmisel rikkunud. Maa-amet saab asuda seisukohale, et kaebus on materiaalõiguslikult täiesti põhistamata. Maa tagastamise ja mistahes muus vormis maa omandisse andmise vahekorra määratlemisel kehtivad
-s kindlad põhimõtted, mille kohaselt tagastamisele kuulub üksnes see maa, millel ei asu teisele isikule kuuluvaid ehitisi ja ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks
-s sätestatud alustel ja korras. Xx tänav, kui kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud ja avalikult kasutatav ning riiklikusse teeregistrisse kantud kohalik tee, on ehitis (rajatis) kui vallasasi
-e tähenduses, mille aluse maa omandamise õigus on
-st tulenevalt eelkõige selle omanikul. Linnade ja alevike tänavad on üldjuhul ja valdavalt rajatud kas riigieelarve (nõukogude ajal ka tsentraliseeritud) või kohaliku omavalitsuse vahendite arvel ning sellest tulenevalt saavad need ka üldjuhul kuuluda kas riigile või kohalikule omavalitsusüksusele. Riik on määratlenud riigimaanteed ja võtnud need enda omandisse ning on juba vormistanud või vormistab riigimaanteede aluse maa riigi omandisse. Kõikide teiste teede ja tänavate omandi määratlemise ning nende aluste maade omandisse andmise küsimused lahendab kohalik omavalitsus maareformi käigus, lähtudes, nagu eelpool märgitud, eeskätt tee kui vallasasja omanikust, kes, nagu ka mistahes teiste ehitiste puhul, on kohustatud esitama ehitise (ka tee) omandisse taotlemiseks dokumendid, mis tõendavad ehitiste õiguslikul alusel omandamist, rajamist, arvelevõtmist, üleandmist vms. Teisisõnu, ka senini jätkuvalt riigi omandis olev (tee)maa antakse omandisse nendele isikutele, kes vastavad
-s maa omandamist 8
lg-le 1, mille kohaselt senine maakasutusõigus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega
-s sätestatud alustel ehk siis
lg 1 p-i 1 alusel, mille kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa, veel kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ümber vormistanud, ei anna kaebajale mingit õigust ega alust nõuda selle tänava aluse maa endale tagastamist. Maa-amet rõhutab siinkohal
§-s 1 ja § 36 lg-s 1 sätestatut, et
määrab kindlaks maasuhete ümberkorraldamise (maareformi) alused ning et senine maakasutusõigus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega
-s sätestatud alustel, ehk teisisõnu, senini jätkuvalt riigi omandis olev maa antakse omandisse vaid neile isikutele, kes vastavad
-s maa omandamist võimaldavatele tingimustele. Üheks selliseks tingimuseks on ehitise omamine, püstitamine või rajamine õiguslikul alusel. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet seisukohal, et Iisaku alevikus asuv xx tänav on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud ja avalikult kasutatav ning riiklikusse teeregistrisse kantud kohalik tee, mis on ettenähtud sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ning mida võib kasutada igaüks ja mille kasutamist võib piirata vaid õigusaktides sätestatud piirangutega. Xx tänav on kohaliku omavalitsusüksuse omandis olev ehitis (rajatis) kui vallasasi
-e tähenduses, mille alune maa kuulub
Maaamet sedastab, et eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal (st põhimõtteliselt teenindab üksnes seda kinnisasja, millel tee asub) ja mida võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal ning teatavatel tingimustel võib, saab ja tuleb ka eratee määrata lepingu alusel avalikuks kasutamiseks. Iisaku Vallavolikogu on oma 11.01.2006 halduskohtule saadetud vastuse nr. 17.3-6.2/34 p-s 2 märkinud, et maa tagastamisel P.K-le “xx tänavast ca 15 m mõõdetud tagastatava maa sisse. Sellega suleti V.K majavaldusele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Tervise tänavalt. Iisaku Vallavalitsus ei ole lähtunud”
lg 2 p-st 4, mille kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt
Iisaku Vallavolikogu on oma vastuses õigesti märkinud, et “[a]ntud olukorra saab lahendada” lähtudes TeeS § 4 lg-s 3 sätestatud lepingu sõlmimise teel või siis katastriüksuse jagamise poolte kokkuleppel ja 15 m pikkuse tänava aluse maa võõrandamise teel. Maa-amet märgib, et kui eelnimetatud lahendusvariandid eratee omaniku tegevusest tulenevalt ei toimi, tuleks Iisaku Vallavolikogul kaaluda sundvõõrandamise kohaldamist. Veel on Iisaku Vallavolikogu halduskohtule saadetud vastuses õigesti märkinud, et kuna V.K-le on õigusvastaselt võõrandatud maad veel tagastamata, “seega püüab Iisaku Vallavalitsus teha kõik selleks, et mitte korrata vanu vigu, ning tagada igale kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt”. Maa-amet rõhutab siinkohal, et ka Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2001 otsuses kohtuasjas nr. 3-3-1-53/01 on asutud seisukohale, et kinnisasja moodustamisel tuleb muuhulgas lähtuda ka sellest, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee ning et 9
Sisuliselt soovib ka V.K, et planeeringuga ettenähtud ning valla teede ja tänavate nimekirja kantud kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva olemasoleva xx tänava alust maad ei antaks munitsipaalomandisse ning et see maa temale tagastataks. Maa-amet on seisukohal, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitsega õigustada ebaõige halduspraktika jätkamist. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Maa-amet osundab siinkohal, et Riigikohtu halduskolleegium on oma 6.05.2004 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-19/04 asunud seisukohale, et haldusorgan peab oma tegevuses juhinduma seaduslikkuse põhimõttest ning et võrdsuse põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. Maa-amet on eelpool märkinud, et kaebuse õiguslik põhjendus põhineb põhilises osas HMS-e erinevate sätete, st haldusmenetlusnormide väidetaval rikkumisel. Maa-amet osundab siinkohal, et HMS § 112 (Seaduse jõustumine ja rakendamine) lg 2 sätestab, et eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-t juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Samuti märgib Maa-amet, et 19.06.2002 vastu võetud ja 01.08.2002 jõustunud HMS-e muutmise ja rakendamise seaduse 2. peatükis Haldusmenetluse seaduse rakendamine sätestati need 131 seadust, milles ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-e sätteid, arvestades nende seaduste erisusi.
nende seaduste loetelus ei ole, samuti pole ka
-s sätestatud, et
-s sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-e sätteid. Maa-amet sedastab, et
-e puhul on tegemist reformide läbiviimist reguleeriva eriseadusega, mille rakendamiseks on
-s sätestatud volitusnormide alusel Vabariigi Valitsuse poolt välja töötatud ja kehtestatud maa omandisse andmise iga erineva vormi jaoks erimenetluskorrad ehk kohane haldusmenetlus (mille hulka kuuluvad ka VTkord ja MMAkord). Eeltoodu ei tähenda muidugi seda, et ei tuleks arvestada HMS-s sätestatud üldiste haldusmenetluse põhimõtetega, küll aga ei saa pidada õigeks ega ka nõuda HMS-s sätestatud konkreetsete haldusmenetluse sätete rakendamist, kui eriseaduse alusel kehtestatud kohane haldusmenetlus HMS-s sätestatud haldusmenetlust ette ei näe. Kaebajate esindaja on kaebuses märkinud, et ta “peab eelnimetatud haldusakti ebaseaduslikuks, sest see on välja antud HmS §’ide 4, 54, 66 rikkumisega”. HMS § 54 Haldusakti õiguspärasuse eeldused sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS §-le 4 (Kaalutlusõigus) on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Eelrefereeritud õigusaktide sätetest nähtub, et Iisaku Vallavolikogu oli tulenevalt MMAkorra p-dest 9 ja 12, mille kohaselt on maa munitsipaalomandisse andmise taotlejaks vallavolikogu ning maa munitsipaliseerimise taotluse esitab kohaliku omavalitsuse volikogu maa asukohajärgsele maavanemale, taotlusele kirjutab alla volikogu esimees või tema volitatud isik ning taotlusele lisatakse kohaliku omavalitsuse volikogu vastav otsus ja vajadusel volitus, pädev vastu võtma xx.xx.xxxx otsust nr. xx. Otsus on vastu võetud selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Kuivõrd
lg 2 p-i 4 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt
ei jäta kohalikule omavalitsusele teist võimalust, kui otsustada üksnes üheselt: taotleda munitsipaalomandisse jääva rajatise aluse maa munitsipaalomandisse andmist. Järelikult, Iisaku Vallavolikogu xx.xx.xxxx otsus nr. xx on kaalutlusvigadeta, sest pole, mida kaalutleda. Kaebajate esindaja kaebuse
Samuti on haldusaktis konkreetselt osundatud, et Iisaku valla munitsipaalomandisse taotletakse munitsipaalomandis oleva rajatise aluse ja seda teenindava maana xx tänava maa laiusega kuni 3 m, pikkusega 144 m ja kogupindalaga ca 432 m² ning et vallavalitsusel tuleb esitada taotlus koos kõigi vajalike lisamaterjalidega Ida-Viru maavanemale tänavamaa munitsipaliseerimiseks. Maa-amet on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on ammendavalt motiveeritud. Tähelepanuta tuleb jätta HMS § 56 lg-s 3 sätestatu, sest nagu eelpool märgitud, tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga. Kaebajate esindaja on kaebuses samuti märkinud, viidetega HMS § 11 lg 1 p-le 3 (mille kohaselt haldusmenetluses on menetlusosaliseks ka isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik)) ning § 40 lg-tele 1 ja 2 (mille kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited, ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks), et “[k]aebuse esitajaid ei teavitatud, et vastustaja on alustanud haldusmenetlust, mis puudutab otseselt kaebuse esitaja huve ja õigusi ning jätnud neid haldusmenetlusse kaasamata”. Maa-ameti esindaja on eelpool märkinud, et
lg 2 p-i 4 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt
lg 1 p-le 1, mis sätestab, et munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate rajatiste alune ning neid teenindav maa. Seega, eelosundatud sätted välistavad xx tänava aluse maa tagastamise. Kuivõrd isiku õigusi võib piirata üksnes seadusega ja kuivõrd seadusega on õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ulatust piiratud teisele isikule kuuluvate ehitiste aluse maa mittetagastamisega, siis seaduse alusel tegutseva haldusorgani tegevus ei saa kahjustada maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Järelikult, maa munitsipaalomandisse andmine toimub olenemata sellest, kas haldusorgan annab isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks või mitte. Siinkohal peab Maa-amet vajalikuks rõhutada, et maa munitsipaliseerimiseks kehtestatud kohase haldusmenetluse, MMAkorra p 13 sätestab, et kohalik omavalitsus informeerib kirjalikult oma taotlusest kõiki õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekte, kelle maad kas täielikult või osaliselt munitsipaalomandisse taotletakse, välja arvatud juhul kui maad taotletakse 11
Eeltoodust tuleneb, et Iisaku Vallavolikogu ei pidanudki kaebajaid maa munitsipaalomandisse andmise taotlusest informeerima ega neid menetlusse kaasama. Kohtuistungil seletas Maa-ameti esindaja Toomas Kutti, et Iisaku Vallavolikogu otsus taotluse esitamise kohta maavanemale munitsipaalomandis oleva rajatise aluse ning seda teenindava maa Iisaku valla munitsipaalomandisse andmiseks ei saa rikkuda kaebajate õigusi, sest vastava otsuse võtab vastu maavanem. Kaebus on põhjendamatu ning tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Iisaku Vallavolikogu xx.xx.xxxxx otsusega nr.xx otsustati taotleda munitsipaalomandis oleva rajatise aluse ja seda teenindava maana Iisaku valla munitsipaalomandisse xx tänava maa laiusega 3 m, pikkusega 144 m ja kogupindalaga 432 m2 ning esitada taotlus Ida-Viru maavanemale tänava maa munitsipaliseerimiseks. Kooskõlas
lg-ga 1 antakse munitsipaalomandisse tasuta
§-s 28 nimetatud maa.
lg 1 p1 sätestab, et munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Kohus leiab, et Iisaku Vallavolikogu otsus, millega otsustati taotleda munitsipaalomandis oleva rajatise aluse ja seda teenindava maana valla munitsipaalomandisse xx tänava maa, ei saa rikkuda kaebajate õigusi. Maa munitsipaalomandisse jätmise taotlus ei ole eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 1 tähenduses, sest sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Vallavolikogul on seadusest, s.o
lg 1 p-st 1 tulenev kohustus munitsipaliseerida vallale kuuluva avaliku tee alune maa, milleks MMAkorra p-i 12 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse volikogu maa munitsipaliseerimise taotluse maa asukohajärgsele maavanemale. Probleem on antud juhul selles, et xx tänavast on 15-meetrine teelõik P.K eraomandis (kinnistusraamatu registriosa nr. xx). Seega saab kaebajate õigustesse puutuda alles maavanema otsus Iisaku Vallavolikogu taotluse lahendamise kohta. Kui taotluse menetlemisel asutakse seisukohale, et 15-meetrine teelõik on takistuseks teealuse maa munitsipaalomandisse jätmisel, siis otsustab maavanem, kas jätta taotlus tervikuna rahuldamata või saata see valda tagasi selleks, et lahendada 15meetrise teelõigu küsimus kas kokkuleppemenetluses või sundvõõrandamise kaudu või otsustab munitsipaalomandisse andmise kahe eraldi teelõiguna, st 15-meetrine teelõik jäetakse munitsipaliseeritava maa hulgast välja. Vastustaja Iisaku Vallavolikogu seletuse kohaselt P.K omandis oleva teelõigu kasutamise küsimuses kokkulepet ei saavutatud ning vald kavatseb alustada nimetatud teelõigu sundvõõrandamist (t.lk.29). Kuna asja kohtuliku arutamise käigus tehti kindlaks, et Iisaku Vallavolikogu xx.xx.xxxx otsus nr. xx ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ega piira nende vabadusi, siis kohus ei anna hinnangut vaidlustatud haldusakti õiguspärasusele. Hinnang Iisaku Vallavolikogu xx.xx.xxxx otsusele nr. xx jääb andmata põhjusel, et HKMS § 7 lg 1 esimene lause (kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi) ei anna isikule õigust pöörduda halduskohtusse avalikes huvides. Nimetatud säte annab võimaluse taotleda kohtulikku kaitset oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral Kohus peab vajalikuks antud asjas selgitada, et xx tänav on Iisaku valla munitsipaalomandis olev rajatis, mitte aga alles rajatav tee, aga samuti seda, et P.K-l ei olnud seadusest tulenevat õigust 15-meetrise teelõigu xx tänava maast enda omandisse saamiseks.
S tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Seega on tee
-e 12
lg-le 31 teed ning tehnovõrgud ja rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Vastavalt TeeS § 2 lg-le 1 on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või füüsilise isiku oma. TeeS § 4 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavaks teeks muuhulgas ka kohalik tee, mis vastavalt TeeS §-le 51 on valla- või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ette nähtud talitee. Maa tagastamise aluseks olevalt 1935 aasta skeemiliselt kaardilt ehk ruutskeemilt ei nähtu vaidlusaluse tee (käesoleval ajal
-s sätestatud alustel ja korras. Ehitise alune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
-e kohaselt on tee ehitis (rajatis) ning kuna xx tänav on Iisaku valla munitsipaalomandis, siis on Iisaku vallal selle tee kui ehitise omanikul, õigus saada teealuse maa omanikuks
-s sätestatud alustel ja korras. Kooskõlas
lg 2 p-ga 4 ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna juhul, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt
Vastavalt
lg-le 1 munitsipaalomandisse antakse tasuta
§-s 28 nimetatud maa.
lg 1 p-i 1 kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa.
lg 2 kohaselt võib munitsipaalomandisse anda ka
lg-s 1 nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. Kaebuse rahuldamata jätmisel juhindub kohus HKMS § 26 lg 1 p-st
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.