Obsah (7)

§ 26§ 92§ 31§ 9§ 7§ 15§ 93

3-06-22 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-22 Haldusasi OÜ Genera

§ 26lg 1 p 6 ja § 92 lg 1/.

2. Mõista OÜ-lt Generaator E&K Kuusalu Vallavalitsuse kasuks välja viimase kantud õigusabikulude katteks 11 387.- krooni (üksteist tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse krooni ja 00 senti) /

§ 92lg 1 ja § 93 lg 5/.

3. Mõista OÜ-lt Generaator E&K OÜ Atlanta Trade kasuks välja viimase kantud õigusabikulude katteks 23 000.- krooni (kakskümmend kolm tuhat krooni ja 00 senti). Kolmanda isiku ülejäänud õigusabikulud jätta tema enda kanda /

§ 92lg 1, 7 ja 10, § 93 lg 5/.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 06.12.2006, esitada apellatsioonkaebuse 1 vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

ASJAOLUD

1. Loksa Vallavalitsuse (edaspidi – Loksa VV) 12.07.
2. a korraldusega nr 224 (p 1.2) määrati teenindusmaa OÜ-le Generaator E&K – Kotka küla – suurusega 0,8 ha /tl 4/.
3. Loksa VV 09.05.2002.a korraldusega nr 123 määrati teenindusmaa OÜ-le Atlanta Trade – Kotka küla – katastriüksus Toru – pindalaga 823 m2 /tl 5/.
4. 02.01.
5. a postitas OÜ Generaator E&K Tallinna Halduskohtule kaebuse Loksa VV eelmärgitud korralduste tühistamiseks /tl 1-3/.
7. jaanuari 2006 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 13/, kuid
8. juuli 2006 määrusega kohus lõpetas OÜ Generaator E&K kaebuse menetluse Loksa VV 12.07.2001 korralduse nr 224 p 1.2 tühistamisnõude osas

§ 9lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumise tõttu /tl 41-42/.

1. augusti 2006 määrusega luges kohus kaebuse Loksa VV 09.05.2002 korralduse nr 123 tühistamiseks tähtaegselt esitatuks /tl 62-63/.
2. 29.09.2006 esitas kolmas isik OÜ Atlanta Trade kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 113-119/ ja 12.10.2006 esitas omapoolse kirjaliku seletuse Loksa VV õigusjärglane Kuusalu Vallavalitsus (edaspidi – Kuusalu VV) /tl 123-126/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ Generaator E&K on seisukohal, et Loksa VV 09.05.2002 korraldusega nr 123 OÜ-le Atlanta Trade määratud teenindusmaale pindalaga 823 m2 jääb osaliselt kaebuse esitajale kuuluv rajatis – derivatsioonikanal (tähistatud punase viirutatud katastriüksuse „Toru” plaanil). Seega maareformi seaduse (edaspidi - MRS) § 22 lg 1 kohaselt on kaebajal kui ehitise omanikul selle maa ostueesõigusega erastamise õigus, mistõttu korraldus nr 123 rikub tema nimetatud õigust. Kaebajale Loksa VV 12.07.2001 korraldusega nr 224 määratud teenindusmaa vähenes selle võrra. Samuti leiab kaebaja, et teisele ettevõtjale vaidlustatavas haldusaktis sätestatud tingimustel teenindusmaa määramine ning sellega teisele ettevõtjale konkurentsieelise loomine riivab ka põhiseaduse § 31 lg-s1 sätestatud ettevõtlusvabadust ja võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja Kuusalu VV palub jätta kaebus rahuldamata. Loksa kolhoos müüs 05.11.1992 lepinguga kaebaja õiguseellasele AS-le Generaator E&K hüdroelektrijaama koos paisu ja derivatsioonikanaliga. Vastustaja valduses olevast ja osundatud ostu-müügi lepingust ega kaebusest tulenevalt ei ole võimalik võtta üldse seisukohta, kas tegemist on sama rajatisega, mille omanikuks väidab end olevat kaebaja. Tegemist võib olla üldse tehnovõrguga. Viitega AÕS §-le 158 leiab vastustaja, et sellisel juhul ei puuduta vaidlustatud korraldus nr 123 kaebuse esitaja õigusi. Ka 05.12.1997 maa ostueesõigusega erastamise avalduses ei ole kaebaja märkinud, millise ehitise alust maad ta soovib erastada. Vastustaja teatas 09.11.2005 Harju Maavalitsusele, et derivatsioonikanali põhjapoolses otsas asub kaks veevõtutoru koos vastavate seadmetega. Vasakpoolne kanali ots kuulus Kotka HEJle, kellelt kaebuse esitaja ostis selle osa derivatsioonikanalist. Kanali parempoolne ots, mille kaebuse esitaja on katastriplaanil viirutanud, kuulus aga Kotka Kalakasvatusele, kelle veehaare ulatus sel teel derivatsioonikanalisse. Samas kirjas on vastustaja märkinud, et seetõttu ei omandanud selle osa derivatsioonikanalist mitte kaebuse esitaja, vaid OÜ Atlanta Trade. Loksa Vallavolikogu
3. augusti
4. a otsusega nr 42 tuvastati nimetatud rajatise peremehetus ning see võeti Loksa Valla valdusse. Loksa Vallavolikogu sama kuupäeva otsusega nr 43 võõrandati nimetatud rajatis tasuta OÜ-le Atlanta Trade. Seega puudub 2 kaebuse esitajal omandiõigus rajatisele, mille teenindamiseks vajalik maa on korraldusega nr 123 antud kolmandale isikule. Vaidlus omandiõiguse üle ei kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kolmas isik OÜ Atlanta Trade palub samuti jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja seisukoht, et korraldusega nr 123 kolmandale isikule teenindusmaana määratud maal asub kaebuse esitajale kuuluv rajatis, on paljasõnaline. MRS § 22 lg 1 rikkumine on tõendamata. Kaebuse esitaja ei ole kaebusele lisanud mitte mingisuguseid omandit tõendavaid dokumente, viidatud on üksnes kaebuse esitaja enda poolt viirutatud alale katastriüksuse „Toru” plaanil. Juhul, kui nimetatud rajatis tõepoolest kuuluks kaebuse esitaja omandisse, peaks olema võimalik ka kohtule vastavate dokumentaalsete tõendite esitamine. Vaidluse all oleva derivatsioonikanali parema otsa ehk kalakasvatusse viiva terastorust veekanali koos truubi ja sillaga omandas Loksa vallalt OÜ Atlanta Trade. Loksa Vallavolikogu
5. augusti
6. a otsusega nr 42 tuvastati nimetatud rajatise peremehetus ja see võeti Loksa Valla valdusse ning sama kuupäeva otsusega nr 43 võõrandati nimetatud rajatis tasuta OÜ-le Atlanta Trade. Seega puudub kaebuse esitajal omandiõigus rajatisele, mille teenindamiseks vajalik maa on korraldusega nr 123 antud kolmandale isikule. Rajatise omandiõiguse üle ei ole kaebuse esitajaga olnud vaidlusi ning selline vaidlus puudub ka praegu, mistõttu on kaebuse esitaja seisukohad täiesti arusaamatud. Korraldus nr 123 on õiguspärane ja seaduslik ning selle kehtetuks tunnistamiseks puudub igasugune alus.
7. augustil
8. a sõlmiti Eesti Vabariigi ja kolmanda isiku vahel ostu-müügi leping, millega kolmas isik omandas Harjumaal, Kuusalu vallas, Kotka külas asuva Toru kinnistu, mille hulka kuulub ka kaebuses viidatud teenindusmaa. Seega kaebuse esitaja ei saavuta kaebusega soovitud eesmärki: juhul kui ka korraldus 123 tunnistada kehtetuks, on korralduses märgitud maa kolmanda isiku omandis ning kohtuotsus sellist omandiõigust ei mõjutaks. Lisaks soovib kolmas isik viidata ka õiguskindluse ja usalduse kaitse põhimõtetele. Kuna vaidlustatud haldusakti väljaandmise ja kaebuse esitamise vahel on tavapärasest olulisem pikem ajavahemik, tuleb kolmanda isiku usaldusele haldusakti kehtivuse suhtes pöörata tavalisest suuremat tähelepanu. Viitega Riigikohtu seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-41-02 on kolmas isik arvamusel, et tema usaldus vaidlustatud haldusakti kehtimajäämiseks kaalub igal juhul üle kaebuse esitaja huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, isegi kui kaebuse esitaja suudaks oma nõuet põhistada. Kolmas isik on kolme ja poole aasta jooksul käitunud usus, et tal on õigus vaidlustatud teenindusmaale. Selle omandamiseks on kolmas isik teinud kulutusi ning korraldanud vastavalt oma majandustegevust. Kolmandal isikul puudus igasugune põhjus arvata, et kaebuse esitaja võiks omada selle maatüki osas mingisuguseid nõudeid. Seega rikuks korralduse nr 123 tühistamine ebaproportsionaalselt õiguskindluse printsiipi. KOHTU PÕHJENDUSED
9. MRS § 22 lg 1 kohaselt ostueesõigusega saavad maad erastada muu hulgas isikud, kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt samale seadusele. Kaevatud korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 38 lg-st 1 tulenevalt ehitis on hoone või rajatis. Sama paragrahvi lg 3 järgi rajatis selle seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kõnealune derivatsioonikanal on rajatis, järelikult siis ka ehitis (ka praegu kehtiva ehitusseaduse § 2 lg 1 mõttes). Seega, kui vaidlusalune derivatsioonikanali parempoolne ots kuulub OÜ-le Generaator E&K, võib Loksa VV 09.05.2002 korraldus nr 123 rikkuda kaebaja õigust erastada ostueesõigusega maad selle rajatise juurde. 3

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Järelikult, selleks, et kohus võiks rahuldada tühistamiskaebuse, peab vaidlustatav haldusakt olema õigusvastane ja rikkuma sellisena kaebuse esitaja õigusi. Seetõttu alustab kohus kaebuse põhjendatuse kontrolli sellest, kas kaevatud korraldus nr 123 võib rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema seaduslikke huve. Selleks peab kohus kaebuse õigeks lahendamiseks tuvastama tsiviilõigusliku asjaolu – kaebaja omandiõiguse olemasolu või puudumise. Kui kohus teeb kindlaks, et kaebaja õigusi ei rikuta, siis ei ole kohtul vaja anda hinnangut kaevatud haldusakti õiguspärasusele ning kaebus jääb rahuldamata ainuüksi esimesel motiivil. 2. Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta, et kaebuse esitaja väited vaidlusaluse derivatsioonikanali otsa kuulumisest temale on jäänud täiesti paljasõnaliseks. Kaebaja on küll märgistanud punasega viirutades Toru katastriüksuse plaanil kanali otsa, mis väidetavalt kuulub talle, kuid ta pole esitanud sellekohaseid tõendeid. Samas pidi vähemalt äriühingule õigusabi osutavale isikule (Tambet Mullari) olema teada, et

§ 15

lg 3 kohaselt kaebuse esitaja on kohustatud oma väiteid põhjendama vastavate tõenditega (sellele oli viidatud ka 24.08.2006 kohtumääruses), ning et halduskohtusse pöördumisel on primaarne just isiku subjektiivsete õiguste rikkumine ja vastavalt selle asjaolu tõendamine. Kuusalu VV esindaja munitsipaalvara spetsialist, endise Loksa valla maanõunik R.K.i seletusest nähtuvalt kuulub kaebajale Kotka hüdroelektrijaam, mis on ehitatud pärast sõda vesiveski asemele, ja mille kaebaja ostis

1. a Loksa kolhoosilt koos paisu ja derivatsioonikanaliga. Sama nähtub 05.11.
2. a. ostu-müügilepingust /tl 128/. R.K.i sõnul, kui Kirovi kalurikolhoos ehitas
3. aastal kalakasvatuse, siis ehitati ümber ka derivatsioonikanali ots ja tehti kaks otsa, st lisaks hüdroelektrijaamale kuuluvale vasakpoolsele otsale tekkis juurde kõnealune parempoolne ots, mis kuulus Kotka kalakasvatusele. Kui enne läks vett ainult elektrijaama, siis pärast ümberehitust hakkas vett minema nii elektrijaama kui ka kalakasvatusse /tl 162/. Kohus leiab, et ehkki eelviidatud ostu-müügilepingus ei ole täpsustatud, mida on konkreetselt peetud silmas „derivatsioonikanali“ all, ei saanud see hõlmata kalakasvatuse tarbeks ehitatud kanali parempoolset otsa, kuna ost-müük toimus pärast kalakasvatuse väljaehitamist ja pärast seda, kui viimane sai kanalist vett nimetatud otsa kaudu. Kalakasvatuse omandas Majandusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel kolmas isik OÜ Atlanta Trade. R.K.i seletusest nähtuvalt kuulus vaidlusalune kanali ots küll juba iseenesest kalakasvatuse kompleksi, aga kuna ka kalakasvatuse müümisel ei konkretiseeritud müügieset, siis välistamaks vaidlusi tunnistas Loksa vald selle peremehetuks vastavalt korrale /tl 162/. Loksa Vallavolikogu
4. augusti
5. a otsusega nr 42 tuvastati Kotka külas asuva kalakasvatusse viiva terastorust veekanali koos truubi ja sillaga peremehetus ning ehitis võeti Loksa Valla valdusse /tl 120/. R.K.i sõnul on tegemist nimelt kaebaja poolt viirutatud alaga Toru katastriüksuse plaanil. Loksa Vallavolikogu
6. augusti
7. a otsusega nr 43 aga otsustati võõrandada tasuta kõnealune kalakasvatusse viiv terastorust veekanal koos truubi ja sillaga OÜ-le Atlanta Trade, kuna vara on ettevõtte eksisteerimiseks hädavajalik ja kuulus endise kalakasvatuse kompleksi juurde /tl 121/. OÜ Generaator E&K ei ole osundatud volikogu otsuseid vaidlustanud ega enda omandiõiguse tunnustamist taotlenud. Neil asjaoludel, kuna kaebaja ei ole tõendanud vastupidist, loeb kohus eelmärgituga tõendatuks, et ehitis, mille juurde kaevatud korraldusega nr 123 määrati OÜ-le Atlanta Trade teenindusmaa, kuulub kolmandale isikule. Kuivõrd ei ole leidnud kinnitust, et OÜ-le Atlanta Trade määratud teenindusmaal asuks kaebajale kuuluv ehitis, siis ei saa kaevatud korraldus rikkuda mingeid kaebaja õigusi ega piirata tema huve: ei MRS § 22 lg-st 1 tulenevat õigust ega ettevõtlusvabadust vms. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtul puudub vajadus hinnata menetlusosaliste muid, sisulisi väiteid. 4
8. Et

§ 92

lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, siis jäävad OÜ Generaator E&K kohtukulud tema enda kanda. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. Lisaks sätestab

§ 92

lg 7, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Järelikult tuleb eelmärgitud sätetest, arvestades asjaolu, et OÜ Atlanta Trade on kolmas isik vastustaja poolel, et OÜ Generaator E&K peab kandma antud juhul ka menetlusse kolmanda isikuna kaasatud OÜ Atlanta Trade õigusabikulud.

§ 93

lg 1 järgi kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja on esitanud omapoolse õigusabinõude summas 11 387.- krooni, milline summa kohtukulude nimekirjast ja lisatud arvetest nähtuvalt moodustub tasust õigusabi eest vastustaja seletuse koostamisel/esitamisel ja tema esindamisel kohtus /tl 140-144/. Arvete tasumine on tõendatud /tl 145-147/. Kohus leiab ülaltoodut ja kohtupraktikat arvestades, et vastustaja kulud on mõistlikud ja käesoleva haldusvaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud (st kohaliku omavalitsuse asutuse poolt õigusabiteenuse ostmine ei olnud antud juhul põhjendamatu), mistõttu nende õigusabikulude väljamõistmine äriühingust kaebuse esitajalt ei ole ebaõiglane. Ka OÜ Atlanta Trade taotleb õigusabikulude väljamõistmist: kokku summas 47 042.67 krooni. Kolmas isik on esitanud kulude kandmise tõenditena samuti arved, tööaruanded ja Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid juhatuse liikme allkirjaga õiendi, et OÜ Atlanta Trade nimetatud arved tasunud /tl 148-159/. Kohus leiab, et taotletav summa on ebaproportsionaalselt suur, arvestades OÜ Atlanta Trade positsiooni protsessis, vaidluse keerukusastet ja vastustaja õigusabikulusid. Nii on näiteks ainuüksi kaebuse tähtaja osas arvamuse koostamisele (sisulist teksti 2 lehekülge, tl 52-54) ja ettevalmitusele kohtuistungiks kulutatud mõlemal juhul üle 6 tunni. Ettevalmistus kohtuistungiks ei saanud võtta nii palju aega, kuna põhiline töö tehti ära kaebuse kohta sisulise seletuse andmisel (sealjuures oli kulutatud üle 10 tunni). Kokkuvõtteks: kohus peab kolmanda isiku õigusabikulusid põhjendamatult suureks ja nende täies mahus väljamõistmist kaebajalt põhjendamatuks ja ebaõiglaseks. Vastavalt

§ 92

lg-le 10 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 93lg 5 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Neil asjaoludel rahuldab kohus OÜ Atlanta Trade õigusabinõude põhimõtteliselt pooles ulatuses: summas 23 000.- krooni. Hurma Kiviloo kohtunik 5