KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL fKohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-226

) rikkumised: Rikkumise kuupäev 13.01.2003 09.09.2003 15.11.2003 10.02.2005 Rikkumine

§ 7422

lg 2

§ 7422

lg 2

§ 7422

lg 2

§ 7422

lg 2 Otsuse kuupäev 13.01.2003 09.09.2003 09.12.2003 10.02.2005 Jõustumine 29.01.2003 25.09.2003 28.12.2003 26.02.2005 3-05-226 2. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) volitatud esindaja Harju büroo Rapla osakonna peaspetsialist A.O 05.03.2005 otsusega nr 1526 peatati J. K juhtimisõigus

§ 413lg 8 alusel 24 kuuks kuni 04.03.2007.

1. J. K kaebuses paluti tühistada ARK 05.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr
2. 1) Kaebuse kohaselt on otsus formaalselt ja sisuliselt seadusevastane ning rikub kaebaja põhilisi kodanikuõigusi. Kaebaja töötab FIE-na, tema ettevõtlusalaseks ja töiseks tegevuseks ning samas ainsaks elatise allikaks on viimasel ajal olnud transporditeenuste osutamine liisitud veoautoga. Juhtimisõiguse kaotamisega 24 kuuks ei ole kaebajal võimalik enam veoteenuseid osutada ja lõpptulemusena ei ole välistatud ka kaebaja kui FIE pankrot. 2) Otsus väljastati kaebajale viisil, mida haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 ette ei näe (lihtkirjaga). Kaebaja ei ole andnud selle teatavakstegemise kohta allkirja (

§ 41lg 5).

Otsus ei sisalda kõiki

§ 41lg-s 4 nimetatud andmeid (nt sõiduki tüüp, mark ja registreerimisnumber).

Otsusest ei nähtu, milliste

nõuete rikkumiste eest otsustati kaebaja juhtimisõigus peatada, samuti ei nähtu peaspetsialist A. O volitusi haldusakti andmiseks. 4. ARK leidis, et juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel aluseks oli

413 lg 8. Alates neljandast rikkumisest ei ole oluline

413 toodud rikkumiste samaliigilisus, vaid rikkumiste kogum. Esimene rikkumine tuleb arvesse

§ 413

lg 2 ja lg 4 puhul ning ei ole mõistlikku põhjust, miks seda ei peaks arvestama

§ 413lg 8 kohaldamisel. K suhtes kuulub kohaldamisele väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku (Kar

S), liiklusseaduse muutmise seaduse § 773 lg 3, mille kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud rohkem kui kaheteistkümneks kuuks enne 01.10.2005 kehtinud

§ 413

alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks 12 kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. 5. Tallinna Halduskohtu 23.03.2006 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati ARK 05.03.2005 otsus nr 1526 osas, millega nähti ette J. K juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud. Otsus jäeti jõusse kuueks kuuks juhtimisõiguse peatamise osas. 1) Kaebaja juhtimisõigus oli peatatud 27.09.2003 üheks kuuks ja 31.12.2003 kuueks kuuks.

§ 413

lg-s 8 nõutava nelja rikkumise hulgas 13.01.2003 otsuse alusel

§ 7422

lg 2 järgi karistamist ei arvestata ja esimesena läheb arvesse 09.09.2003 otsuse alusel karistamine. Ka ei lähe

§ 413

lg-s 8 nõutava nelja rikkumise hulgas arvesse karistamine 01.03.2005

§ 7433

rikkumise eest, kuna ka selle sätte järgi annab alles teistkordne karistamine aluse juhtimisõiguse peatamiseks. J. K muude karistamiste puhul, sh

§ 741

lg 2, § 749, § 7432 ja 7435 lg 1 järgi, ei näe seadus ette juhtimisõiguse peatamist. Seega oli J. Kl

§ 413

lg-s 8 nõutava nelja rikkumise asemel 3 rikkumist, millal on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine ja mille kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega puudus ARK-l õigus kohaldada J. K suhtes

§ 413

lg-t 8 ja peatada tema juhtimisõigus 24 kuuks ja ARK saanuks peatada kaebaja juhtimisõiguse

§ 413lg 4 alusel kuueks kuuks.

Kaevatud ARK otsus on õigusvastane osas, mis ületab seadusega lubatud maksimaalset tähtaega, so kuut kuud. 2)

§ 773

lg 3 järgi isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne 01.10.2005 kehtinud

§ 413alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg.

Antud juhul tuleb lugeda, et J. K juhtimisõigus on peatatud 6 kuuks. 3) Kaebaja väiteid ARK poolt juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel menetlus- ja vorminõuete rikkumisest ei anna alust otsuse täielikuks tühistamiseks. Otsuse kaebajale saatmise viis ei saanud mõjutada otsuse sisulist tegemist. Samuti ei ole mõjutanud otsuse sisu asjaolu, et otsus ei sisalda kõiki

§ 41lg-s 4 nimetatud andmeid.

Kaebaja osundatud puudused ei ole takistanud tal otsusest arusaamist ega kaebeõiguse teostamist, samuti otsuse kohtuliku kontrolli. Põhjendamatu on kahelda ARK Harju büroo Rapla osakonna peaspetsialist A. O volitustes, kuna otsuses on märgitud, et tegemist on ARK volitatud esindajaga. 2

§ 773lg 3 kohaldamata.

1) Kaebaja leidis, et teda ei ole haldusakti andmisel ja sellele esitatud kaebuse lahendamisel koheldud võrdselt sarnasesse olukorda sattunud isikutega, kellele tagati seadusandja poolt alates 01.10.2005

ja KarS vastavate muudatuste kehtestamise kaudu ärakuulamisõigus. 2)

§ 773

lg 3 sätestatud põhimõte rikub isikute võrdsuse põhimõtet võrdse ärakuulamisõiguse tagamise tähenduses, mistõttu kohus pidanuks kaevatud otsuse põhiõiguse - õigus õiglasele ja tõhusale menetlusele - rikkumise vältimiseks tühistama täielikult, jätma kohaldamata

§ 773lg 3 ning kohaldama põhiseaduse §-des 13 ja 14, Kar

S § 5 lg-s 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg-s 5 sätestatud põhimõtteid. 3) Kohus märkis, et alusetu on kahelda ARK Harju büroo Rapla osakonna peaspetsialist A. O volitustes. Kohtuotsusest ei nähtu, kas ja mil viisil kohus selliste volituste olemasolu kontrollis.

1. ARK jäi oma varasemate seisukohtade juurde ja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Kaebaja ei võrdle ennast isikutega, kelle juhtimisõigus peatati

alusel, vaid isikutega, kelle juhtimisõiguse äravõtmine toimus KarS alusel. Ringkonnakohus leiab, et kaebajat on koheldud võrdselt temaga samal ajal samasuguse õiguserikkumise toimepannud isikutega nii juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel kui ka otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel halduskohtus. Nii kaebajal kui ka temaga sarnasesse olukorda sattunud isikutel ei olnud enne juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemist võimalik esitada oma vastuväiteid juhtimisõiguse peatamist välistavate asjaolude kohta ja nad said need esitada alles kaebuses halduskohtule. Samuti oli kaebajale kui ka temaga sarnasesse olukorda sattunud isikutele halduskohtus tagatud õigus olla ära kuulatud. 10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega tema ebavõrdsest kohtlemisest ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu ja

§ 773lg 3 vastuolust põhiseaduses sätestatud õigusega olla ära kuulatud.

Riigikohtu üldkogu 25.10.2004 otsuses nr 3-4-1-10-04 ja 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 kontrolliti

§ 413

lg-te 1, 4 ja 8 kooskõla põhiseaduses sätestatud teistkordse karistamise keeluga, õigusselguse põhimõttega, õigusega olla ära kuulatud, võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti neist sätetest tulenevate liikumisvabaduse, tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse, ettevõtlusvabaduse ning eneseteostuse vabaduse piirangute proportsionaalsust ja perekonna hoolitsuskohustuse täitmise piirangute õigustatust, ning asuti seisukohale, et

§ 413lg 1, 4 ja 8 on kooskõlas eeltoodud põhimõtetega.

Kui Riigikohus on leidnud, et kaebaja suhtes kohaldamisele kuulunud

§ 413

lg 4 ei ole vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega olla ära kuulatud, siis on alust arvata, et ka

§ 773

lg 3 (rakendussäte), mis reguleerib juhtimisõiguse peatamist pärast

§ 413kehtetuks tunnistamist 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse 3

§ 413

sätete alusel peatada tema juhtimisõigust lühemaks tähtajaks, kui halduskohtu kaevatavast otsusest tulenev.

1. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks viidata ka Riigikohtu 28.04.2004 määrusele 3-31-69-03, milles leiti, et väärtegude puhul ei pea karistusseaduse leebem muudatus olema alati tagasiulatuva jõuga. Riigikohus leidis, et riive isiku õigustele on juhtimisõiguse peatamise korral leebem kui muude karistusliikide puhul ning sellist riivet saab õigustada asjaoludega, et äravõetud juhtimisõiguse massiline ennetähtaegne taastamine annaks ühiskonnale õiguspoliitiliselt väära ja eksitava signaali, et riik on uues seaduses asunud liiklusrikkumistesse tegelikkusest märksa leebemalt suhtuma. Riigikohus märkis: „Liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskondlikku probleemi, mistõttu üldkogu leiab, et iseäranis liiklussüütegude puhul oli põhjendatud seadusandja ettevaatlikkus varasemate karistuste ümbervaatamisel.“ Samuti leidis Riigikohus, et iseseisev väärtus on sellisel juhul ka õiguskindlusel ja õigusrahu tagamisel, mis „nõuab piiri tõmbamist, pärast mida ei saa enam vaidluse esemeks olnud küsimusi tõstatada.“ (vt viidatud Riigikohtu määruse p-d 28-34).
2. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi ARK-i direktori pädevuses volitada kaebaja juhtimisõiguse otsuse teinud ametnikku otsust tegema ega otsuse teinud ametniku pädevuses. Liiklusseaduse § 41 (01.07.2004-24.04.2005 kehtinud redaktsioonis) reguleeris juhtimisõiguse peatamise aluseid ja korda ning selle paragrahvi
3. lõige nägi ette, et juhtimisõiguse peatab politseiametnik või juhiloa väljaandnud asutus või kohtunik. Vastavalt

§ 26

lg-le 1 (mis näeb ette, et juhiloa väljastab ja vahetab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus) ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.03.2004 määrusega nr 36 kehtestatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse põhimääruse (20.03.2004-24.07.2005 kehtinud redaktsiooni) § 12 p-le 1 on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus asutuseks, kelle ülesandeks on mootorsõiduki, trammi ja mopeedi juhtimise õiguse andmine ning juhilubade valmistamise, väljastamise, vahetamise ja juhilubade tagasinõudmise korraldamine. Põhimääruse § 12 p 3 kohaselt oli ARK-i ülesandeks ka seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel juhtimisõiguse peatamine või kehtetuks tunnistamine. Tingimused ja juhud, millal juhiloa väljaandnud asutus pidi juhtimisõiguse peatama, nägi ette

§ 413

. Põhimääruse § 1 teise lause kohaselt esindab ARK oma ülesannete täitmisel riiki. Põhimääruse § 17 sätestas direktori volitused ja vastutuse ning vastavalt punktile 3 oli direktor pädev andma volitusi ARK-i esindamiseks. ARK Harju büroo Rapla osakonna peaspetsialist A. O volitus vormistada ja allkirjastada mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise otsuseid tulenes ringkonnakohtule esitatud ARK direktori 29.10.2004 käskkirjast nr 1-3/04/146. 4