Obsah (5)

§ 11§ 3§ 4§ 9§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-118 Haldusasi P.I.’e kaebus kohtutäitur Priit Petter’i tegev

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

Tagastada kaebus läbivaatamatult (

§ 11lg 4).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebusest nähtuvalt on Harju tööpiirkonna kohtutäitur Priit Petter 18.01.2006 koostanud kaebuse esitaja sissetuleku (töötasu) arestimise akti, mille alusel on algatatud kaebaja suhtes täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Politseiprefektuuri 14.10.1999 politseiametniku otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 218148 ja sissenõudja Tallinna Politseiprefektuuri avaldus. Võlgnetava summa suurus kokku on 964 krooni ja 90 senti. Kohtutäitur P. Petter’i 08.12.2006 avalduse alusel on Harju Maakohtu kinnistsusosakonna poolt 28.12.2006 tehtud kanne keelumärke seadmise kohta kaebajale kuuluva kinnisasja nr 569201 mõttelise osa käsutamiseks. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse kohtutäitur P. Petter’i tegevuse ja tema poolt 08.12.2006 Harju Maakohtule esitatud avalduse õigusvastaseks tunnistamiseks ja keelumärke tühistamiseks ning P. Petter’i kohustamiseks lõpetada täitemenetlus.
2. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 lahendis asjas nr 3-3-4-3-02 asunud järgmisele seisukohale: „ Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Tema tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalikõiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on olemuselt avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetlusega tsiviil-, haldus-, haldusõiguserikkumise või kriminaalasjas“.
3. Täitemenetluse seadustiku alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni § 217 lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõige 2 kohaselt: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.
4. Eelnimetatud kehtivat regulatsiooni kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamisel on käsitlenud ja võtnud seisukoha Riigikohus oma lahendites juba
5. aastal, mida tänaseni ei ole muudetud. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 määruses asjas nr 3-3-4-3-02 seisukohal, et „täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast. Kui täituri tegevuse vaidlustamine otsuste täitmisel haldus-, haldusõiguserikkumise ja kriminaalasjades toimuks Halduskohtumenetluse seadustiku järgi, siis oleks menetlus teistsugune.

§ 9

lg 1 järgi saab kaebuse haldusakti või toimingu peale halduskohtule üldjuhul esitada kolmekümne päeva jooksul arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama.

§ 13

järgi vaatab halduskohus asja läbi mitte hiljem kui kahe kuu jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest halduskohtus. Erinevate menetluskordade kohaldamise võimalus täituri tegevuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamise kuulumist üldkohtu pädevusse võib põhjendada ka täituri ning üldkohtu vahekorraga. Kohtutäituri seaduse § 3 lg 2 järgi on kohtutäituri tööpiirkond maa- või linnakohtu tööpiirkond ja justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks. Sama seaduse § 35 lg 1 annab maa- või linnakohtu esimehele õiguse nõuda, et justiitsminister algataks täituri suhtes distsiplinaarmenetluse. Kohtutäituri seaduse § 32 p 1 järgi on täituri distsiplinaarsüüteoks ka ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Täitemenetluses toimepandud süütegu võib ilmsiks tulla just täituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Kohtutäituri seadus ei seosta nendes küsimustes kohtutäiturit halduskohtuga. Riigikohtu 28.03.2002 määruses asjas nr 3-2-1-36-02 on samuti, toetudes eelviidatud Riigikohtu erikogu määrusele, asutud seisukohale, et kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel ei ole vaidlustatav halduskohtus. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse (s.h täitemenetluse lõpetamiseks kohustamiseks) vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus.

1. Kaebusest nähtuvalt on kohtutäitur P. Petter’i 08.12.2006 avalduse alusel Harju Maakohtu kinnistsusosakonna poolt 28.12.2006 tehtud kanne keelumärke seadmise kohta kaebajale kuuluva kinnisasja nr 569201 mõttelise osa käsutamiseks. Kaebaja taotleb kaebuses 08.12.2006 Harju Maakohtule esitatud avalduse õigusvastaseks tunnistamist ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna poolt 28.12.2006 tehtud keelumärke tühistamist. Kaebusest nähtuvalt keelumärke seadmise avalduse on 08.12.2006 kohtutäitur P. Petter esitanud Harju Maakohtule. Kohus selgitab, et kuna keelumärge on tehtud Harju Maakohtu kinnistusosakonna poolt ja selle seadmise aluseks saab olla kohtumäärus, siis antud juhul on loogiline, et kande aluseks olev määrus on tehtud Harju Maakohtus. Tallinna Halduskohus ei saa tühistada teise iseseisva kohtu - Harju Maakohtu määrust (otsust keelumärke seadmiseks) ja seega taotlus kohtutäitur P. Petter’i poolt 08.12.2006 Harju Maakohtule esitatud avalduse õigusvastaseks tunnistamiseks ja keelumärke tühistamiseks kuulub kaebajale tagastamisele. Kaebajal on võimalik pöörduda taotlusega Harju Maakohtu poole. Kohus rõhutab lisaks, et vaidlusalune täitemenetlus tuleneb omakorda haldusõigusrikkumise asjas (käeoleval ajal – väärteo asjas) tehtud otsuse, mille olemasolust kaebaja väidetavalt ei teadnud, mittetäitmisest. Ka väärteoasjas tehtud otsuste peale kaebuste lahendamine kuulub vastava maakohtu pädevusse.
2. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju Maakohtu poole. Hurma Kiviloo Kohtunik