← Eesti

3-06-628/7

Obsah (6)§ 26§ 31§ 6§ 122§ 92§ 93

3-06-628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-628 Haldusasi AS Mehtra

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1).

2. Mõista AS-lt Mehtrans Energiaturu Inspektsiooni kasuks välja viimatinimetatu kantud õigusabikulude katteks 12 980.- krooni (kaksteist tuhat üheksasada kaheksakümmend krooni ja 00 senti). Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 15.01.2007, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

ASJAOLUD

  1. Energiaturu Inspektsioon (ETI) tunnistas 03.01.2003 otsusega nr 7-TL/T alates 03.01.2003 kehtetuks AS-le Mehtrans antud turuloa /tl 10-12/.
  2. AS Mehtrans vaidlustas turuloa kehtetuks tunnistamise kohtus. Tallinna Halduskohus 04.04.2003 kohtuotsusega (haldusasi nr 3-666/2003) tühistas vaidlustatud ETI 03.01.2003 1 otsuse nr 7-TL/T, viimase poolt esitatud apellatsioonkaebus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2004 otsusega rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigikohtu 12.05.2004 määrusega jäeti ETI kassatsioonkaebus menetlusse võtmata /tl 13-19, 30-36/.
  3. 27.03.2006 postitas AS Mehtrans Tallinna Halduskohtule kaebuse Energiaturu Inspektsioonilt AS Mehtrans kasuks eelnimetatud õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju summas 92 681,15 krooni (algselt - 139 372,84 kr, vahepeal - 92 681,99 kr) väljamõistmiseks /tl 1-9, 49-52, 146/.
  4. 09.05.2006 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 91/, 13.06.2006 esitas ETI kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 96-99/, 29.11.2006 määrusega luges kohus kaebuse kohtule tähtaegselt esitatuks /tl 138/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja AS Mehtrans leiab, et ETI 03.01.
  5. a otsuse nr 7-TL/T kui õigusvastase haldusaktiga on talle kahju tekitatud saamata tulu näol 92.681,99.- krooni. Kahjunõude esitamisel tugineb kaebaja

§ 6

lg 3 p 2, haldusmenetluse seaduse (edaspidi – HMS) § 60 lg 2, riigivastutuse seaduse (edaspidi – RVS) § 7 lg 1, § 8 lg 1 ning VÕS § 127 lg 6 ja § 128 lg 4 sätetele. ETI 03.01.2003 otsuse nr 7-TL/T õigusvastasus on tuvastatud Tallinna Halduskohtu 04.04.2003 kohtuotsusega, millega tühistati nimetatud otsus. Selleks, et oleks võimalik tagada AS Mehtrans klientide teenindamise tagamine kaebaja tegevuskohas olukorras, kus tema turuluba oli kehtetuks tunnistatud, sõlmisid AS Mehtrans ja OÜ Bendicol koostöölepingu, mille kohaselt teostas vedelkütuse müüki AS-le Mehtrans kuuluvas tanklas alates jaanuarist

  1. a kuni
  2. juunini
  3. a OÜ Bendicol. Müüdud kütuse sisseostu- ja müügihinna vahe perioodil jaanuar-juuni
  4. a moodustas 85 545,50 krooni, mida kaebaja käsitleb saamata jäänud tuluna: selle kasumi oleks kaebaja teeninud ise, kui tal oleks olnud kehtiv turuluba. Alates 17.06.2003, kui oli kätte saanud Tallinna Halduskohtu 04.04.2003 otsuse, jätkas kaebaja ise kütuse müüki talle kuuluvas tanklas. Kaebaja netokäive langus vaadeldaval perioodil oli 532 236 krooni ja kasumi langus
  5. ja
  6. aasta võrdluses oli 92 682,84 krooni. Kaebaja käibelangus oli põhjustatud klientuuri vähenemisest järgmistel põhjustel: 03.01.
  7. a tühistati kaebaja turuluba ja turuloa tühistamist kajastati kaebaja jaoks ebameeldivas kontekstis meediavahendis-raadios; ülaltoodud punktide kontekstis muutus kaebaja jaemüügitankla asukohajärgses piirkonnas Läänemaal (Uuemõisa asula) ebausaldusväärseks koostööpartneriks (kaebajal olid pikaajalised lepingulised suhted enamike klientidega, kelleks olid peamiselt transpordiettevõtted) ja kaotas seetõttu klientide usalduse. Kuna kaebaja oli sunnitud sõlmima kütuse jaemüügiks kolmanda isikuga (OÜ Bendicol) lepingu ja
  8. a koostatud ja auditeeritud
  9. a majandusaastaaruande lisa-kasumiaruanne kinnitas lõplikult, et esines käibelangus ja selle tulemusena jäi kaebajal saamata tulu, siis esineb antud juhul põhjus seos kaebajale tekitatud kahju ja seda põhjustanud õigusvastase haldusakti vahel. Kaebaja on veendunud, et juhul, kui vastustaja ei oleks vaidlusalust haldusakti andnud, ei oleks kaebajal käesolevat kahju tekkinud. Vastustaja poolt tekitatud kahju väljendub saamata tulus ehk summades 7136,49.- krooni ja 85.545,50.- krooni, kokku 92.681,99.- krooni ja seda alltoodud arvestuse käigu kohaselt: kaebaja tanklast müüdud vedelkütuse sisseostuhinna ja väljamüügihinna vahe ehk saamata tulu on 85.545,50 krooni ja seda perioodil jaanuar kuni juuni
  10. a. Et saada teada, kui palju langes
  11. a II poolaasta osa kasum, peab võrdlema
  12. a ja
  13. a kasumlikkuse näitajaid vedelkütuse müügi osas. Nimetatust nähtub, et kui
  14. a oli kasum 122.172.krooni, siis
  15. a kasum vedelkütuse müügist oli 29.490, 85.-krooni, vahe 92.681,99.krooni. Et saada teada, kui palju kaebaja netokäive langes, peab kasumi languse vahest ehk 92.681,99.- kroonist lahutama
  16. a I poolaasta saamata tulu s.o 85.545,50 .- krooni, saame 2 7136,49 krooni. Võttes arvesse, et kaebaja
  17. a kasum langes võrreldes
  18. a kasumiga 7136,49 krooni võrra, lisandub summale 85.545,50.- krooni veel üks saamata tulu komponente
  19. a käibelanguse osas ehk 7137,34.- krooni. Vastustaja Energiaturu Inspektsioon kaebusega ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. AS Mehtrans sai ETI otsuse 08.01.
  20. Kaebus tuleb
  21. märtsile 2003 eelnenud perioodi eest jätta rahuldamata. Tegelikult on väidetava kahju tekkimise periood piiratud juba
  22. märtsi 2003 seisuga, sest Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2003 määrusega haldusasjas nr 2-3/387/03 rahuldati AS Mehtrans esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati ETI otsuse õigustoime. Seega ei olnud AS-l Mehtrans alates 10.03.2003 takistusi tegelemaks vedelkütuse müügiga. Kaebaja nõue hüvitada talle kahju kuni 17.06.2003, mil ta väidetavalt ise jätkas vedelkütuse müüki, on alusetu ka juhul, kui kaebajal seoses ETI otsusega üldse kahju esines. Kui leiabki tõendamist, et AS Mehtrans on isik, kes RVS § 7 lg 1 alusel võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, sest ETI otsus rikub tema õigusi, siis kahju perioodiks võiks olla 08.01.2003–10.03.
  23. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Vastustaja leiab, et isegi juhul, kui AS-le Mehtrans tekitati ETI otsusega kahju, ei olnud see õigusvastane ega kuulu hüvitamisele RVS § 7 lõike 1 järgi, sest kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. ETI otsuse tegemise ajal ei omanud AS Mehtrans 500 000 krooni suurust aktsiakapitali ning jõus ei olnud ka vastutuskindlustuse leping. Ringkonnakohus tuvastas, et energiaseaduse (kehtis
  24. juulini 2003, EnS) § 55 lg 2 p-st 1 tulenevalt oli ETI-l õiguslik alus kaebaja turuluba kehtetuks tunnistada. Vaatamata sellele leidsid kohtud, et ETI otsus oli ebaõige, sest ETI ei olnud otsustamisel kasutanud diskretsiooni. Tegemist on diskretsiooniveaga, mis tõi kaasa haldusakti õigusvastasuse. ETI poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine kahju tekkimise eest, vaid ETI-le turuloa kehtetuks tunnistamise õiguse andmine. Järelikult VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt ei ole praegusel juhul väidetava kahju tekitamine õigusvastane, mistõttu AS-l Mehtrans puudub RVS § 7 lõike 1 alusel õigus kahju hüvitamist nõuda. Kaebaja nõuab ETI-lt RVS § 7 lg 1, VÕS § 128 lg-te 2 ja 4 alusel kahju 92 681,99 krooni, millest saamata jäänud tulu on summas 85 545,50 krooni. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on kujunenud kaebaja esitatud tõendite alusel kaebaja väidetavalt saamata jäänud tulu 85 545,50 krooni. VÕS § 127 lõike 5 kohaselt tuleb tulust, mida tõenäoliselt oleks teenitud, arvata maha igasugune kasu, mida kaebaja sai kahju tekitamise tagajärjel, sh säästetud kulud. Kui leiakski tõendamist, et saamata jäänud tulu on 85 545,50 krooni, pole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid teha mahaarvestust säästetud kulude näol. Olukorras, kus AS Mehtrans turuluba oli kehtetuks tunnistatud ja selleks et tagada seniste AS Mehtrans klientide teenindamine AS Mehtrans tanklas, sõlmiti AS Mehtrans ja OÜ Bendicol vahel koostööleping AS-le Mehtrans kuuluvas tanklas asukohaga Tehnika 8 naftasaaduste, määrdeainete ja esmatarbekaupade müügiks. ETI otsus võeti vastu 03.01.2003, AS Mehtrans sai selle kätte 08.01.
  25. Jääb arusaamatuks, kuidas juba
  26. jaanuaril 2003 sõlmiti koostööleping, et tagada seniste klientide jätkuv teenindamine AS Mehtrans tanklas. Samas kinnitab koostöölepingu sõlmimine ja selle kehtimine
  27. juunini 2003 (nii on kaebaja ise väitnud lepingu kehtimise kohta) seda, et AS Mehtrans täitis lepingut ning müüs ja ladustas talle kuuluvate varade, vahendite ja töötajatega (koostöölepingu p 3.1) Ettevõtjale (OÜ Bendicol) kuuluvat kaupa, sh kütust. Koostöölepingu p 5.1 järgi kohustus Ettevõtja tasuma Omanikule (AS Mehtrans) kuuluva tankla ja selle seadmete kasutamise eest ja Ettevõtja Kaupade vastuvõtul, hoiustamisel ja väljastamisel ning Omaniku poolt teostatavate punktis 3.1 loetletud ülesannete täitmise eest opereerimistasu. Koostöölepingu p 5.2 järgi oli 3 opereerimistasu 0,60 krooni iga tanklast tankuri kaudu väljastatud kütuseliitri eest. Koostööleping kinnitab, et AS Mehtrans tegeles kütuse müügiga ka ajal, mil ETI otsus ei olnud peatatud ja sai sellelt tegevuselt tulu. Tähtsust ei oma siinjuures asjaolu, kas ta müüs talle kuuluvat kütust või teisele äriühingule kuuluvat kütust, vaid see, et ka teisele äriühingule kuuluva kütuse müük nõudis turuloa olemasolu. Kuidas koostööleping tõendab kahju tekkimist AS-l Mehtrans seoses ETI otsusega, on vastustajale arusaamatu. Lisaks saamata jäänud tulule summas 85 545,5 krooni peab kaebaja enda kahjuks netokäibe väidetavat langust summas 7137,34 krooni. Esitatud kommertskasumi aruandel ei ole käesoleva asjaga nähtavat seost. Kaebaja tehtud lahutamistehing ei tõenda netokäibe langust, mille võis põhjustada ETI otsus. Tulu võib jääda saamata paljude tegurite tõttu. Vastupidiselt kaebaja väitele ei tõenda kahju olemasolu ka kommertsaruannete võrdlus. Esitatud tõendid ning arvestus ei võimalda järeldada, et kaebuse esitajal üldse esines kahju. Tõendamata on väidetava kahju põhjuslik seos ETI otsusega. KOHTU PÕHJENDUSED
  28. RVS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt lõigete 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVS § 7 lg 4 järgi, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Vastavalt RVS § 8 lg-le 1 varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVS § 12 lg 1 järgi kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. RVS §-s 13 on sätestatud vastutuse piirangud. Nii arvestatakse lg 1 kohaselt hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust; objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskust; eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Sama paragrahvi lg 2 järgi saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi, lg-st 3 tulenevalt avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Eeltoodust tulenevalt peavad kahjunõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, kannatanul on tekkinud kahju (mille tekkimine/kandmine on tõendatud), selle kahju tekkimine on põhjuslikus seoses eelmärgitud õigusvastase tegevusega ja kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida/kõrvaldada. Kui ükski neist eeldustest ei ole täidetud, siis kahju hüvitamist ei järgne. Seega asub kohus analüüsima kahju hüvitamise kohustuslike elementide olemasolu.
  29. Kaebusest nähtuvalt on AS Mehtrans seisukohal, et ETI on tekitatud talle kahju saamata tulu näol 92.681,99.- krooni (kohtukõne teesides täpsustatud - 92.681,15 kr) 03.01.
  30. a otsuse nr 7-TL/T kui õigusvastase haldusaktiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kahtlust selles, et 03.01.
  31. a otsus nr 7-TL/T kaebaja suhtes on õigusvastane haldusakt. See on tõendatud Tallinna Halduskohtu 04.04.2003 kohtuotsusega, millega haldusasjas nr 3-666/2003 tühistati nimetatud ETI otsus, 4 Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2004 otsusega, millega jäeti halduskohtu otsus muutmata, ja Riigikohtu 12.05.2004 määrusega, millega jäeti menetlusse võtmata ETI kassatsioonkaebus, kuna üksmeelselt leiti, et see on ilmselt põhjendamatu. Vaidlust ei ole selles, et tol ajal kehtinud EnS § 55 lg 2 p 1 andis ETI-le õiguse kaebaja turuluba kehtetuks tunnistada. Oluline on hoopis see, et kohtud on tuvastanud, et ETI ei teostanud otsustamisel diskretsiooni õiguspäraselt, otsus oli ebaproportsionaalne. HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 järgi haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja möönab isegi oma vastuses, et kohtud leidsid, et ETI otsus oli ebaõige: „Tegemist on diskretsiooniveaga, mis tõi kaasa haldusakti õigusvastasuse.“ Sellega on tõendamist leidnud kahju hüvitamiseks vajalik esimese eelduse täitmine - avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega (antud juhul – haldusaktiga) avalik-õiguslikus suhtes rikkunud AS Mehtrans õigusi, tühistades õigusvastaselt tema turuloa. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et käesoleval juhul ei oma tähtsust asjaolu, et ETI-l oleks olnud õiguslik ja faktiline alus kaebaja turuloa tühistamiseks ning et kui ta oleks õiguspäraselt kasutanud kaalutlusõigust, siis oleks võinud lõppjäreldus olla sama – turuloa tühistamine. Tähtsust omab just see, et ETI ei kasutanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ja seetõttu oli tema antud haldusakt õigusvastane.
  32. Järgnevalt vaatleb kohus, kas kaebajal on tekkinud tema väidetud kahju, mida kaebaja on ette võtnud, et kahju vältida, kas selle kahju suurus on tõendatud ning kas see kahju on tekkinud just ETI õigusvastase otsuse tulemusena. Käesoleval juhul ei ole vaieldav fakt, et ETI kõnealune otsus tehti kaebajale teatavaks 08.01.2003 /tl 101/. Eeltoodud viidetest kohtulahenditele aga nähtub, et AS Mehtrans esitas tähtaegselt tühistamiskaebuse ETI 03.01.2003 otsuse nr 7-TL/T peale, samuti taotles ta kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist, st vaidlustatud otsuse täitmise peatamist. Ehkki halduskohus jättis AS Mehtrans taotluse rahuldamata, kohaldati kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset AS Mehtrans erikaebuse põhjal Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2003 määrusega haldusasjas nr 2-3/387/03 ja peatati kaevatud otsuse kehtivus kaebajat puudutavas osas kuni kohtuotsuse või asja lõpetamise määruse jõustumiseni /tl 102-104/. Et tulenevalt sel ajal kehtinud

§ 122

lg-st 5 ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta edasi kaevata ei saanud, siis olid alates 10.03.2003 kaebaja rikutud õigused taastatud, st ta võis jätkata oma majandustegevust - vedelkütuse jaemüüki /tl 53, 105/. Nimetatud õiguskaitse kehtis põhimõtteliselt määruse kohaselt kuni 12.05.2004, mil tulenevalt Riigikohtu määrusest jõustus esialgne, halduskohtu kohtuotsus. Seega on kaebaja võtnud omapoolsed asjakohased meetmed kahju ärahoidmiseks (RVS § 3).

  1. Kaebaja väitel oli ta turuloata perioodil 03.01.2003 kuni 17.06.2003 ja
  2. a I poolaastal oli õigusvastase haldusakti tagajärjel tema saamata jäänud tulu 85.545,50.- krooni /tl 50/. Kohus leiab, et kohtuotsuse eelmises punktis tooduga on kaebaja see väide lükatud ümber. Puudub igasugune alus väita, et vaidlusaluse ETI otsuse tagajärjel jäi AS-l Mehtrans saamata tulu kogu
  3. a I poolaastal, õige pole isegi võtta aluseks perioodi 03.01.2003 kuni 17.06.2003 järgmisel põhjusel. Ehkki ETI otsus tehti 03.01.2003, ei saanud see kaebaja majandustegevust kuidagi mõjutada enne 08.01.2003, mil kaebaja otsusest alles esmakordselt teada sai. Et ETI otsuse kehtivus peatati 10.03.2003, siis võiks võimaliku kahjuperioodina vaadelda vaid perioodi 08.01.2003 kuni 10.03.2003, mil kaebajal turuloa puudumise tõttu oli vedelkütuse müük keelatud. Kas kaebajal ka tegelikult perioodil 08.01.2003 kuni 10.03.2003 jäi saamata tulu väidetud suuruses ETI õigusvastase otsuse tulemusena, sellel peatub kohus edaspidi. 5 Lisaks eeltoodule on kaebaja leidnud, et osa tema kahjust (saamata jäänud tulust) on tekkinud ka käibe langusest
  4. a teisel poolaastal – summas 7136,49 krooni. Kaebaja väitel on käibe langus tekkinud põhjusel, et AS Mehtrans kohta esitati meedias negatiivse sisuga teateid ja uudiseid, turuloa tühistamist kajastati kaebaja jaoks ebameeldivas kontekstis meediavahendis-raadios, mistõttu kaebaja jaemüügitankla muutus asukohajärgses piirkonnas ebausaldusväärseks koostööpartneriks ja kaotas klientide usalduse. Kohus leiab, et eelnimetatud osas on kaebaja nõue täiesti põhjendamatu järgmistel põhjustel. Esiteks jääb arusaamatuks, miks kaebaja käsitleb käibe languse osas kahju tekkimise perioodina just ja üksnes
  5. a teist poolaastat, kui ETI otsus tehti 03.01.2003 ja selle kehtivuse peatamine saavutati juba 10.03.2003, alates 01.07.2003, mil jõustus vedelkütuse seadus ja kui kaebaja oli kantud vedelkütuse müüjate registrisse (vastava tegevusala majandustegevuse register), ei olnud tal turuluba aga üldse enam vajalik. Teiseks on jäänud täiesti paljasõnaliseks kaebaja väited, et tema turuloa tühistamist kajastati laialdaselt ja negatiivselt massiteabevahendites. Kaebaja ei ole esitanud ka tõendeid klientide silmis tema usaldusväärsuse languse kohta, samuti püsiklientide kaotuse kohta. Samas, kui OÜ-ga Benecol sõlmitud koostöölepingu järgi kütuse müük kaebajale kuuluvas tanklas toimus katkematult, siis kuidas võisid kliendid üldse teada, et kaebaja turuluba on kehtetuks tunnistatud? Ainuke väidetav tõend kliendi kaotuse kohta - OÜ Läänemaa Ehitus 21.04.2006 tõend samuti neid asjaolusid ei kinnita. Ehkki OÜ Läänemaa Ehitus väidab, et seoses turuloa kehtetuks tunnistamisega 03.01.2003 oli ta sunnitud lõpetama koostöö AS-ga Mehtrans autokütuse ostmisel /tl 90/, siis, esiteks, ei selgu tõendist, millal see koostöö sunnitud lõpp aset leidis, teiseks aga näitavad kaebaja enda esitatud muud tõendid hoopis muud. Võttes aluseks kaebaja esitatud arved ja eeldades, et need käsitlevad just kõnealust vedelkütuse müüki, kuigi see esitatud dokumentidest kuidagi ei nähtu (mida tähendab märge „kõik arved“?), samuti puuduvad igasugused allkirjad või koopa õigsust tõendavad märked, ilmneb neist, et vähemalt
  6. a I poolaastal OÜ Läänemaa Ehitus ei olnud kaebaja klientide hulgas /tl 78, 80, 81, 84, 86, 88/, samas on ta (klient nr 290) aga teinud AS-ga Mehtrans tehinguid hoopis
  7. a:
  8. jaanuaril,
  9. veebruaril ja isegi
  10. juunil /tl 77, 79, 87/. 2003 II poolaasta kohta kohtule arveid esitatud ei ole. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-32-02, kus p-s 24 riigikohus möönab, et kahjuna on käsitatav ka turuloa kehtetuks tunnistamise ja uue andmise vahepeale perioodi järgse käibelangus, kui viimane on tingitud vahepealsetest takistustest majandustegevuses. Kohus nõustub sellega täielikult. Samas antud juhul, isegi kui tõdeda, et käibe langus kaebajal leidis aset, siis puuduvad tõendid, et see oleks väidetava negatiivse info tagajärg (käibe langusel võib olla ka muid põhjusi) ja et käibe languse
  11. a II poolaastal põhjustas just ETI õigusvastane otsus. Kaebaja majandustegevus ei olnud ju alates 10.03.2003 enam takistatud. Vahetu põhjuslik seos nimetatud otsusega puudub igal juhul, seos võib olla üksnes niisuguse väidetava info koostajate/avaldajate ja kaebajale saabunud negatiivsete tagajärgede vahel. Samas on kaebus esitatud konkreetse haldusaktiga - ETI 03.01.2003 otsusega nr 7-TL/T – tekitatud kahju hüvitamiseks. Neil asjaoludel ei pea kohus vajalikuks analüüsida käibe languse ja sellest tuleneva väidetava saamata jäänud tulu arvestamise metoodikat.
  12. Kuni 01.07.2003 kehtinud EnS § 3 lg 1 käsitles kütuseettevõtjana ettevõtjat, kes tegeleb kütuse tootmise, töötlemise, ladustamise, müügi, ekspordi, impordi või vedelkütuse või gaasi edastamise või jaotamisega vastava võrgu kaudu. Vastavalt sama seaduse § 4 lg-le 1 kütuseseade ja -ehitis oli selle seaduse tähenduses seade kütuse tootmiseks, töötlemiseks, ladustamiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks. EnS § 9 lg-st 2 tulenevalt tegevusluba oli nõutav muu hulgas kütuse impordil ja müügil, vedelkütuse edastamis- ning jaotamisteenuse müügil võrgu kaudu, lg 3 kohaselt tegevusloaks oli tähtajaline turuluba. Eeltoodust nähtuvalt võib tõdeda, et pärast ETI 03.01.2003 otsuse saamist oli AS-l Mehtrans täielik keeld tegeleda kütuse müügiga. Seega oleks võimalik, et 6 perioodil, mil kehtis ETI õigusvastane otsus ja kaebajal turuloa puudumise tõttu oli keelatud kütuse ladustamine, müük jms, võis kaebajal tekkida kahju saamata jäänud tulu näol, kui ta oleks nimetatud keeldu järginud.
  13. Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja aga eiras seda keeldu. Et koostöölepingu OÜ-ga Bendicol oli AS Mehtrans sõlminud juba 01.01.2003 /tl 20/, st paar päeva enne otsuse tegemist ja nädalajagu enne otsuse kaebajale teatavakstegemist, siis, esiteks, lükkab see asjaolu ümber kaebaja väite, et ta oli sunnitud nimetatud lepingu sõlmima tulenevalt ETI õigusvastasest otsusest. Kaebaja väide, et tegelikult sõlmiti leping
  14. või 09.01.2003 tagasiulatuvalt
  15. jaanuarist 2003 /tl 135, 137/, on ebaveenev, kuna lepingus on näidatud selle sõlmimise ja jõustumise kuupäevaks just 01.01.2003 ning puudub märge, et leping jõustus/seda kohaldatakse tagasiulatuvalt. Samuti on väheusutav, et niisuguse põhjaliku lepingu sõlmimiseni jõuti kohe samal päeval turuloa kehtetuks tunnistamisest teadasaamisega või isegi järgmisel päeval teadasaamisest. Selle lepingu sõlmimisele/kehtivusele sõltumatult ETI otsusest viitab ka lepingu lõpetamine alles 17.06.2003: kui kaebaja oleks sama kiiresti teatanud lepingupartnerile lepingu ülesütlemisest seoses väidetava vajaduse äralangemisega (10.03.2003) kui ta väidetavalt reageeris ETI otsusele lepingu sõlmimisega, siis oleks võinud leping lõppeda juba enam kui kuu aega varem kui ta väidetavalt lõppes. Seda enam, et Riigikogu oli
  16. jaanuaril
  17. a võtnud vastu vedelkütuse seaduse, mille § 37 lg 1 sätestas, et see seadus jõustub
  18. aasta
  19. juulil. Sama seaduse § 36 nägi ette üleminekusätted varem väljastatud turulubade kehtivusest kuni registris tehtava registreeringuni või tegevusloale märgitud tähtpäevani, kuid mitte kauem kui
  20. aasta
  21. detsembrini, registreerima pidi end registris hiljemalt
  22. aasta
  23. detsembriks. Seadus kaotas turuloa nõude. AS Mehtrans kui kütusemüüja pidi vastuvõetud uutest seadusnormidest ja nende kehtimahakkamisest teadlik olema ning seega teadma, et pärast ringkonnakohtu poolt ETI otsuse kehtivuse peatamist ei oleks tal ka edaspidi enam OÜ Bendicol abi vaja. Kaebaja väitel teatas ta 17.04.
  24. a kirjaga OÜ-le Bendicol koostöölepingu ülesütlemisest 2 kuud ette sel põhjusel, et 04.04.
  25. a vormistati Tallinna Halduskohtu otsus, millega rahuldati kaebaja kaebus. Seega möödus kaebaja arvates 2 kuud 17.06.
  26. a. Kohus on seisukohal, arvestades juba varem märgitut Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2003 määrusega seonduvalt, et kaebaja poolt lepingu ülesütlemiseks kaks nädalat pärast jõustumata kohtuotsuse tegemist puudus igasugune loogiline alus. Seda enam, et kaebaja on ise väitnud (selle kohta, miks ta ei uskunud ringkonnakohtu määruse püsima jäämisse), et kuna vastustaja vaidlustas tema jaoks negatiivsed otsused kuni Riigikohtuni, siis ei olnud kaebajal täielikku veendumust ja kindlust, et vastustaja otsus kuulub tühistamisele, mida kinnitab jõustunud kohtulahend. „Kaebaja ei olnud kuni riigikohtu määruse andmiseni 12.05.
  27. a täielikult veendunud, et kaebaja kasuks tehtud esimese astme kohtulahend jääb jõusse, kuid leidis, et esimese astme positiivne otsus võimaldab lõpetada koostöölepingu alates 17.06.2003“ /tl 136/. Kohus juba varem tõdes, et Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2003 määrus ei olnud edasikaevatav ja jõustus selle tegemisega, erinevalt halduskohtu jõustumata otsusest, millest kaebaja on arusaamatul kombel lähtunud. Neil asjaoludel jääb küll ebaselgeks, miks kaebaja üldse esialgset õiguskaitset taotles, kui ta rakendatud meetmeid ei soovinud oma huvides ära kasutada. Samas on ka 2003 majandusaasta aruandes tegevusaruande osas näidatud, et
  28. a aprillis kohtuotsuse alusel taastati müügiluba /tl 66/. Kaebaja on jätnud tähelepanuta samuti lepingu p 8, kus lepingu täitmist oluliselt takistava vääramatu jõuna käsitatakse muu hulgas riigivõimu- ja valitsemisorgani akti.
  29. Teiseks lükkab nimetatud koostööleping ümber kaebaja väite, et ta ei ole perioodil 08.01.-17.06.2003 vedelkütust oma tanklast müünud. Lepingu p 1 järgi OÜ Bendicol (ettevõtja) ja AS Mehtrans (omanik) fikseerisid naftasaaduste, määrdeainete ja 7 esmatarbekaupade müügi tingimused ettevõtja nimel omanikule kuuluvas tanklas asukohaga Uuemõisa, Tehnika 8; p 3 näeb AS Mehtrans ülesandena ette OÜ-le Bendicol kuuluvate kaupade vastuvõtmise, ladustamise, vastutavale hoiule võtmise tanklas ja müügiks väljastamise; p-s 4.1 on omanikul (AS-l Mehtrans) õigus keelduda sellise kauba vastuvõtust ja müügist, mis võib rikkuda tankla inventari või seadmeid, mitte teenindada ettevõtja (OÜ Bendicol) neid kliente, kelle transpordivahendid või masinad kahjustavad tankla tankimispaltsi või seadmeid, keelduda teatavate müügitöö korraldust puudutavate korralduste täitmisest jne; p-ga 4.2 kohustus AS Mehtrans tagama, et kaupade müüki teostatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele; p-de 5.1 ja 5.2 järgi OÜ Bendicol tasub AS-le Mehtrans temale kuuluva tankla ja selle seadmete kasutamise eest OÜ Bendicol kaupade vastuvõtul, hoiustamisel ja väljastamisel ja omanikule poolt lepingu p-s 3.1 loetletud ülesannete täitmise eest opereerimistasu müügil, ladustamisel ja vastutavale hoiule võtmisel talle kuuluvate varade, vahendite ja töötajatega (lepingu) ja pidi saama selle eest opereerimistasu 0,60 krooni iga tanklast tankimise kaudu väljastatud kütuseliitri eest. Seega on õige vastustaja väide, et kaebaja tegeles keelu ajal majandustegevusega, milleks oleks olnud vajalik turuloa olemasolu, ja teenis oma seadusvastase tegevusega tulu. Koostöölepingu OÜ-ga Bendicol on AS Mehtrans sõlminud vabatahtlikult, ta on nõustunud lepingutingimustega. Selles kontekstis on arusaamatu OÜ Bendicol teenitud kasumi käsitlemine oma saamata jäänud tuluna ETI otsuse tagajärjel.
  30. Tulles veelkord tagasi kahju tekitamise perioodi ja väidetava kahju suuruse juurde, peab kohus lisaks eelmärgitule vajalikuks rõhutada järgmist. Vaatamata asjaolule, et kaebaja oma täpsustustes arvestab kahju perioodi alates 08.01.2003 kuni 17.06.2003, mitte 6 täiskuud (jaanuar algus kuni juuni lõpp), ei ole sellest muutunud väidetava kahjusumma suurus. Kaebaja lähtub ikka kohtule esitatud paberist (dokumendiks ei saa seda nimetada, kuna sellest ei nähtu ei koostamise aeg ega koostaja, puudub isiku allkiri, kes kinnitaks esitatud andmete õigsust) „AS Mehtrans tanklast toimunud Bendicoli müük jaanuar-juuni
  31. a", millest nähtuvalt on AS Mehtrans tanklast toimunud 6 täiskuu jooksul OÜ Bendicoli kütuse müük koguses 85545,5 liitrit /tl 23/. Nimetatud paber ei tõenda, sellest ei nähtu, kuidas müüdud liitritest sai 85545,5 krooni, samuti see, et sealjuures oleks maha arvestanud tulu saamiseks kantavad kulutused (säästetud kulud) vastavalt VÕS § 127 lg 5, vaatamata asjaolule, et AS Mehtrans juhataja seda ise väidab /tl 126/. Kaebuse esitaja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid ega arvutusi. Samuti ei lähe sellel paberil märgitud kütuse sisseostu- ja müügihinna vahe (86 tuh kr) kokku OÜ Bendicol väidetuga (81 269 kr) /tl 55/. Kaebaja väiteil kinnitavad raamatupidamisaruanded, et kaebaja 2002 01.12.-2003 01.01 majandustegevus oli kasumlik ja seda ka üksiku valdkonna - kütuse müügi, lõikes, ning 2003 01.01 ja järgnevad kuud kahjumlikud ning et viimatinimetatud asjaolud võimaldavad kohtul saada kinnitust, et vastustaja otsus mõjutas kaebaja majandustegevust negatiivselt ja seega oma siseveendumuse kohaselt määrata õiglane kahjuhüvitis kooskõlas VÕS § 127 lg-ga
  32. Kohus sellega ei nõustu. Vastustaja on õigesti märkinud, et 18.05.2004 kasumiaruandest (taas jäetud allkirjastamata selle õigsuse eest vastutava isiku poolt) ei nähtu, et realiseerimise netokäive (müügitulu?) kajastab ainult kütuse (aruandes - kaubad, toore, materjal ja teenused) realiseerimist, arvestades kaebaja võimalikke tegevusalasid ja just põhilist tegevusvaldkonda /tl 24, 53, 57, 66 pöördel/. Kohus märgib, et ka leping OÜ-ga Bendicol hõlmas naftasaaduste kõrval veel määrdeainete ja esmatarbekaupade müüki. Samuti peaks sellest kasumiaruandest nähtuma, juhul kui, AS Mehtrans ETI otsuse tagajärjel väidetavalt ei müünud kütust
  33. a perioodil jaanuar-juuni, tema säästetud kulud (näiteks tööjõu kulud). Tegelikkuses on
  34. a tööjõukulud võrreldes
  35. aastaga aga hoopis suurenenud (ka lepingut OÜ-ga Benicol pidi kaebaja täitma oma töötajatega), mis seab kahtluse alla, et kasumiaruanne võiks käia üksnes kütuse kohta. Teisalt see üksnes kinnitab kohtu varasemat väidet, et kaebaja kasumi ja 8 netokäibe langust ei ole võimalik seostada üheselt ETI otsusega, vaid see võib olla põhjustatud paljudest muudest asjaoludest (kaupade, toorme, materjali, teenuste sisseostuhindade ja tööjõu kallinemine jms, mis nähtub ka majandusaasta aruandest). Õige on ETI väide, et kaebaja ei ole nimetatud majandustegureid analüüsinud, mistõttu on väide kahju seotuse kohta ETI otsusega paljasõnaline. AS Mehtrans 2003 majandusaasta aruandest lisa 10 „müügitulu“ nähtub, et mootorkütuse müügilt saadud tulu
  36. a oli 1 422 162 kr ja
  37. a 1 414 418 kr, vahe on kõigest 7744 krooni /tl 73/. Äriühingu juhataja on kinnitanud 05.03.2004, et nimetatud (auditeeritud) aastaaruanne kajastab majandustegevuse tulemust ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt /tl 67/. Nimetatud summa ei kajastu aga kuskil kaebaja kahjunõudes ega selle arvutustes. Miski ei kinnita kaebaja esindajate väidetut, et majandusaruanne kajastab jae- ja hulgimüüki koos, kommertsaruanne aga üksnes jaemüüki. Kohus leiab kokkuvõtteks, et kaebaja väited ja tõendid kahju olemasolust ja selle suuruse kujunemisest on arusaamatud, ebakindlad ja vastuolulised, mis selgelt ilmnes kohtuistungil antud selgitustes: kord oldi nõus saamata jäänud tulu nõuet (ehkki ka käibelangus on käsitatav saamata jäänud tuluna) vähendama, kuid kogu nõude suurus sellest millegipärast ei muutunud, siis jälle mitte jne /tl 160-163/. Kahju tekkimine ETI 03.01.2003 otsuse tagajärjel ei ole antud juhul tõendatud. Seega jääb kaebus kui alusetu rahuldamata. 9.

§ 92lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Nimetatud säte tähendab, et protsessi kaotaja kannab ka teiste menetlusosaliste (antud juhul vastustaja) menetluskulud.

§ 93

lg 1 järgi kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et kohus teeb käesoleval juhul otsuse kaebaja kahjuks, siis jäävad AS Mehtrans kohtukulud tema enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata nende kandmise põhjendatust ja tõendatust. Samas on vastustaja ETI esitanud ka omapoolse kohtukulunõude, taotledes õigusabikulude summas 12 980.- krooni (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist kaebajalt. Nimetatud kulude kandmise tõenditena on kohtule esitatud OÜ Advokaadibüroo Urge 04.10.2006 arve-saateleht nr 507 ja ETI 09.10.2006 maksekorralduse nr 352 väljavõte /tl 158159/. Arve-saatelehest nähtuvalt on õigusabile kulutatud 11 tundi, lähtudes tunnihinnast 1000.- kr + käibemaks. AS Mehtrans vaidles õigusabikulule vastu, pidades seda ebamõistlikult suureks ja leides, et ETI pidi olema suuteline ennast kohtus ise kaitsma /tl 165/.

§ 92

lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt

§ 93lg-le 5 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 10. mai 2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-11-01 esitanud järgmised olulised seisukohad: Kohtukulude jaotamisel halduskohtumenetluses tuleb arvestada PS § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusega. Kohtukulude kandmise risk ei tohi olla nii suur, et see sunniks ka tegelikult oma õigustes või vabadustes kahjustatud isikut loobuma kohtusse pöördumisest; Kohtukulude kaebajalt väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11 teine lause); Haldusorgani poolt kantud õigusabikulude hindamisel peab kohus muuhulgas otsustama, kas haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsiooni, asja keerukust, kaebaja toiminguid ja muid asjaolusid arvestades tekkis haldusorganil üleüldse põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele. Ka muudes lahendites (näiteks haldusasjades nr 3-3-1-19-01 ja 3-3-1-78-03) on kõrgeim kohus rõhutanud, et isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabiteenuse ostmise, 9 ning et üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Arvestades eelmärgitud seadussätteid ja Riigikohtu seisukohti, leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa pidada põhjendamatuks ETI poolt kõrvalise professionaalse õigusabi kasutamist. Tegemist ei ole teenistusalase vaidlusega ega mitte ka vaidlusega enda antud haldusakti õiguspärasuse üle. Samas, nähtuvalt toimikumaterjalidest, on ka varasemas, tegelikult hoopis vähemkeerukas kohtuvaidluses samade poolte vahel (ETI 03.01.2003 otsuse tühistamiseks) esindanud ETI-t sama advokaadibüroo jurist Tiiu Siig. Seega võis kaebaja eeldada, et märksa keerulisemas vaidluses võib ETI osta kõrvalist õigusabi. AS Mehtrans kasutab käesoleval juhul koguni kahe professionaalset õigusabi osutava isiku abi. Kohtu arvates on kahju hüvitamise vaidluse näol tegemist õiguslikult keeruka kohtuvaidlusega, milles edukaks esindamiseks ETI-l puuduvad koosseisus vastava ettevalmistusega spetsialistid. Õigusabikulude suurus, arvestades kohtuvaidluse pikkust ja raskusastet, õigusabile kulutatud aega ja tunnihinda, ei ole ebamõistlik ega nende väljamõistmine kaebajalt äärmiselt ebaõiglane. Järelikult tuleb vastustaja taotlus rahuldada. Hurma Kiviloo kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.