Obsah (4)

§ 26§ 92§ 31§ 93

3-06-2269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2269 Haldusasi M.N.

§ 26lg 1 p 1).

2. Tallinna Transpordiametil tagastada M.N.le tema arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas 480.krooni (nelisada kaheksakümmend krooni ja 00 senti) juhul, kui M.N. on eelmärgitud viivistasu otsusega määratud viivistasu äramaksnud (

§ 26lg 1 p 1).

3. Jätta menetlusosaliste kohtukulud nende enda kanda (

§ 92lg 1, § 93 lg 1).

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 29.12.2006, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

1 ASJAOLUD

1. 18.10.
2. a koostas AS Falck Eesti linntranspordi teenindaja Ljudmilla Tatarenko viivistasu otsuse nr VTO 153908 selle kohta, et sõiduauto Toyota, registreerimismärgiga 222 AXH, parkis 18.10.
3. a kell 17.13:50 aadressil P. Süda
4. Asjaolude lühikirjeldusena on otsuses märgistatud kastike nr 1 (parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata). Otsusega määrati selle eest viivistasu summas 480.- krooni /tl 5/.
5. Eelnimetatud sõiduauto Toyota vastutav kasutaja M.N. vaidlustas 24.10.2006 viidatud viivistasu otsuse, kuid Tallinna Transpordiameti 09.11.2006 teatisega nr 5-4/06/3137 teavitati teda, et vaiete läbivaatamise komisjon jättis 03.11.2006 (protokoll nr 45) vaide rahuldamata /tl 4, 6, 50-52/.
6. 21.11.
7. a. esitas M.N. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Falck Eesti 18.10.2006 viivistasu otsuse nr VTO 153908 tühistamiseks ja kaebajale tema tasutud viivistasu tagastamiseks /tl 1-2/.
9. novembri 2006 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse /tl 9/ ja, tulenevalt kõigi menetlusosaliste nõusolekust,
10. detsembri 2006 määrusega määras vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses /tl 20/.
11. 01.12.2006 ja 21.12.2006 esitas kolmas isik Tallinna Transpordiamet kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 17-18/ ning 13.12.2006 ja 20.12.2006 esitas omapoolse kirjaliku seletuse vastustaja AS Falck Eesti /tl 23-24/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja M.N. palub kaevatud viivistasu otsus tühistada järgmistel motiividel. Kaebaja tasus parkimise eest mobiiltelefoniga (xx xx xxx). Mobiilse parkimise teate saatis ta ekslikult harjumusest oma vana auto numbriga 222 JOB, mida oli kasutanud pea kaheksa aastat. Seda numbrit kandva auto müüs kaebaja 04.10.2006, 05.10.2006 ostis ta uue auto numbriga 222 AXH. Vana auto number jäi hoiule Saue ARK büroosse ja siiani ei ole seda numbrit ühelegi autole registreeritud. Seega ei saanud sellise numbriga auto samal ajal samas tsoonis parkida. Tegemist ei ole pettusega. Parkimisteate motiiviks ja sisuks oli ikkagi tasuda auto nr 222 AXH eest. Kaebajal puudub huvi parkimistasudega petta, kuna ta kasutab autot töö ajal tööülesannete täitmiseks ja tööandja AS Kemira GrowHow tasub tema parkimiskulud (läbi mobiiltelefoni arvete, mis kuulub ettevõttele). Viivistasud peab kaebaja aga oma kuludega tasuma. Kaebaja tasus määratud viivistasu 13.11.
12. Vastustaja AS Falck Eesti leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud, paludes jätta kaebus rahuldamata. Mootorsõiduki Toyota (222 AXH) eest ei olnud kõnealusel ajal tasutud parkimistasu. Parkimistasu maksmist saab parkimiskontrolör kindlaks teha vaid parkimiskella või parkimise õigust tõendava dokumendi eksponeerimise, samuti mobiilse parkimise andmete alusel. Käesoleval juhul ei olnud mootorsõiduki registreerimismärki 222 AXH parkimise alustamise sõnumi saatmisel sisestatud. Nii liiklusseadus (edaspidi - LS) kui ka Tallinna Linnavolikogu
13. jaanuari 2003 määrus nr 9 ”Parkimistasu kehtestamine” on võimaldanud parkimiskontrolöridel määrata viivistasu ka juhul, kui isikul on olemas parkimise õigust tõendav dokument, kuid see ei ole paigaldatud esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Parkimistasu mobiilset makset ei ole parkimise eest tasumist kontrollival ametnikul võimalik kontrollida teiste, vaid konkreetse auto suhtes. Seega vastustaja arvates tuleb LS § 502 tõlgendada selliselt, et parkimistasu maksmata jätmiseks saab lugeda ka seda, kui 2 parkimistasu on mobiilselt makstud, kuid seda ei olnud nõutud viisil parkimise eest tasumist kontrollivale ametnikule teatavaks tehtud. Viivistasu otsus nr VTO 153908 oli kooskõlas LS §-ga
14. Kolmas isik Tallinna Transpordiamet palub samuti jätta kaebus rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole parkimistasu – kohalik maks – tasutud kohaselt. Kontrolli teostamisel ilmnes, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki suhtes ei olnud parkimistasu maksmist alustatud ning ei esinenud muid parkimistasu maksmise kohustuse täitmist välistavaid asjaolusid. Viitega maksukorralduse seaduse (edaspidi - MKS) § 2, LS § 501 lg 41 ja § 502 lg 1 p 4 sätetele leiab kolmas isik, et parkimistasu mittekohase maksmise pani toime kaebaja. Parkimistasu mittekohane maksmine käivitas maksumenetluses sanktsiooni rakendamise – viivistasu määramise. Mobiilsideoperaatori vahendusel parkimistasu maksmisel on seadusandja pannud hoolsuskohustuse parkimistasu maksma kohustatud isikule. Kaebaja ise tunnistab, et mittekohane tasu maksmine leidis aset tema enda süül. Kahjuks on levinud liiklejate seas n.ö „eksimised“ sõiduki registreerimisnumbri sisestamisel ning tegelikkuses pargitakse mitu sarnaste registreerimismärkidega sõidukit ühe eest tasu makstes. Juhul, kui mõnele sõidukile koostatakse viivistasu otsus, siis esitatakse vaie, et just eksimus esines selle sõiduki numbriga sisestamisel. Kaebaja ei ole tõendanud MKS § 150 lg 1 kohaselt, et maksusumma määrati valesti, samuti seda, et samaaegselt ei olnud pargitud sarnase registreerimismärgiga sõidukit tasulisel parkimisalal. Asjaolu, et registreerimismärk 222 JOB asus ARK-s hoiul, ei välista võimalust, et parkimistasu maksmist nimetatud registreerimismärgile teostati tahtlusega, näiteks eesmärgiga esitada vaie ka mõnele teisele sõidukile, kui sellele määratakse viivistasu otsus. Eeltoodud segaduste ja oletuste vältimiseks on seadusandja kehtestanud maksude maksmisel kindla korra, mida kaebaja ei ole järginud. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus on seisukohal, et M.N. kaebus tuleb rahuldada ja AS Falck Eesti 18.10.2006 viivistasu otsus nr VTO 153908 tühistada, lähtudes

§-s 65 sätestatud põhimõtetest. Kohus leiab, et viivistasu otsuse koostamine kaebajale oli sel hetkel küll õiguspärane, kuid asjas pärast ilmnenud uute asjaolude tõttu oleks vaidlustatud otsuse kaebaja kasuks tühistamata jätmine ebaõiglane ja ebaproportsionaalne viivistasu eesmärgi suhtes, ning et vastava otsuse oleks saanud teha või pidanud tegema juba Tallinna Transpordiameti vaiete läbivaatamise komisjon. Kohus motiveerib oma eelmärgitud seisukohta alljärgnevaga, alustades kõigepealt viidetest asjassepuutuvatele õigusnormidele.

1. LS § 501 „Parkimistasu“ sätestab muu hulgas järgmist: kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu (lg 1); kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad (lg 2); parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted (lg 3); mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega (lg 4); parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või 3 dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis (lg 41).
2. LS § 502 reguleerib viivistasuga seonduvat. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse (antud juhtumil on M.N. kõnealuse Toyota vastutav kasutaja, tl 7). LS § 502 lõigetes 3, 4, 7 ja 8 on sätestatud nõuded viivistasu otsusele (ja selle lisadele) ning lg 6 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas, viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.
3. Eelviidatud sätete alusel on Tallinna Linnavolikogu võtnud 30.01.2003 vastu määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (antud juhul kuulub kohaldamisele redaktsioon 01.08.2006 jõustunud muudatustega), mille lisa p 2.1 järgi parkimistasu objektiks on linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel)haagised. Lisa p 3.1 kohaselt parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires. Lisa p-st 4.1 tuleneb, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Vastavalt lisa p-le 4.3 parkimistasu tasumist ja parkimise õigust tõendab kas nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart, elaniku poolaastakaart, parkimise soodusluba, mobiilside operaatori kinnitus antud sõiduki parkimise kohta antud tasulisel parkimisalal või muu parkimistasu identifitseerimise vahend. Lisa p-s 5 on sätestatud tasuline parkimisala, sh p-des 5.1 ja 5.2 kesklinna avalik tasuline parkimisala ning p-s 6 vastavad maksumäärad (sh kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal 3 kr, kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis 6 kr ja vanalinna tasulises valveta parkimise tsoonis 12 kr iga kuni 15 minutit parkimist). Muu hulgas on nimetatud määruse lisas reguleeritud ka viivistasu määr (480 krooni ööpäevas; p 9.6). Lisa p-st 10.1 tuleneb, et linna tasulisel parkimisalal korraldab parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad kommunaalamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Linnavalitsus võib linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel nimetatud ülesannete teostamise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna Linnavalitsus ongi andnud Tallinnas parkimistasu tasumise kontrolli, sh viivistasu määramise lepingu alusel üle vastava riigihanke edukale pakkujale AS-le Falck Eesti. Parkimiskontrolöri pädevust ei ole M.N. vaidlustanud.
4. Käeoleval juhul ei ole vaieldav, et M.N. kasutuses olev sõiduauto Toyota, registreerimismärgiga 222 AXH, parkis 18.10.
5. a kell 17.13:50 viivistasu otsuses näidatud aadressil, st kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal. Ka ei ole vaieldav, et kaebaja tasus parkimise eest mobiiltelefoniga (xx xx xxx) sõiduki registreerimismärgiga 222 JOB eest. Mobiilset parkimist alustati 18.10.
6. a kell 15:03:52 ja lõpetati kell 17:50:02 /tl 39-40, 43, 47). Sõiduki registreerimismärgiga 222 AXH eest parkimistasu makstud ei olnud, 4 ehkki sõiduki esiklaasile oli paigutatud mobiilside operaatori logoga kleebis /tl 38, 40/. Seega tuleb asuda seisukohale, et neil asjaoludel oli AS Falck Eesti linntranspordi teenindaja Ljudmilla Tatarenko poolt viivistasu otsuse koostamine õigustatud, kuna parkimistasu maksmise kontrollimisel ei nähtunud tasu maksmine kontrollitud sõiduki osas.
7. Vaidlustatud viivistasu otsus koostati seepärast, et parkimistasu oli maksmata. Riigikohtu üldkogu on
8. detsembri 2001 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-27-01 avaldanud parkimistasu iseloomu ja kehtestamise eesmärgi kohta järgmisi seisukohti: Parkimiskohtade loomine nõuab liikluskorraldusrajatiste püstitamist, parkimiskohtade märgistamist, hooldust ja teenindamist, mis põhjustab kulutusi. Seetõttu on mõistlik ja õiglane, et sõiduki kasutaja kannab parkimiskoha haldamiskulu ja maksab mõõdukat tasu selle eest, et ei pea pikka aega vaba parkimiskohta otsima. Sõidukiomanik või -kasutaja saab parkimistasu makstes vastu avaliku teenuse - võimaluse leida tiheda liiklusega piirkonnas osa avalikust teest sõiduki ajutiseks hoidmiseks. Parkimistasu ei saa lugeda maksuks ega koormiseks. Vastavalt MKS § 2 lg 1 p-le 1 on maks maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ilma otsese vastutasuta rahaline kohustus. Rahaline kohustus, millel pole kõiki eelnimetatud tunnuseid, ei ole maks. Parkimistasu saab õiguslikus tähenduses mõista kui teenustasu. See on tasu, mida võetakse linna poolt osutatava teenuse kasutamise eest, tasu avaliku asja kasutamise eest. Sellise tasu kesklinnas kehtestamise eesmärgiks on liikluskoormuse vähendamine, parkimisteenuse pakkumine nendele isikutele, kellel on vaja autoga kesklinnas sõita ja seal parkida ning laekunud tasu suunamine linnaeelarvesse, mille tuluosa kasutatakse liikluskorralduse parandamiseks. Parkimistasu kehtestamine soodustab piiratud ressursi optimaalset kasutamist. Arvestades ülalviidatud Riigikohtu üldkogu lahendis märgitut, on selge, et isik peab maksma parkimistasu võimaluse eest parkida oma sõidukit avalikul tasulisel parkimisalal. Kui ta seda ei tee, tuleb tal maksta viivistasu, mis peab korvama üheltpoolt nii parkimistasu maksmata jätmise kui ka teisalt kutsuma õigusakte eiranud parkijat korrale. Nii parkimistasu kui ka viivistasu objektiks on sõiduk. Järelikult, kui sõiduki parkimise eest on tegelikult tasutud, siis arvestades nii parkimistasu kui ka viivistasu kehtestamise eesmärke, oleks viivistasu määramise korral tegemist praktiliselt topeltmaksustamisega (ehkki parkimistasu iseenesest ei ole maks) ja ilmse ebaõiglusega.
9. Kohus märkis juba eelnevalt, et viivistasu otsuse koostamine kaebajale oli sel hetkel küll õiguspärane, kuid asjas hiljem ilmnenud uute asjaolude valguses oleks Tallinna Transpordiameti vaiete läbivaatamise komisjon saanud teha ja isegi pidanuks tegema vaide rahuldamise otsuse. Vaidlustatud otsuse kaebaja kasuks tühistamata jätmine oli ja on ebaõiglane ja ebaproportsionaalne viivistasu eesmärgi suhtes järgmistel asjaoludel. M.N.le ei ole määratud viivistasu selle eest, et tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või et see dokument ei ole paigaldatud vastavalt LS § 501 lg-s 41 sätestatule, vaid viivistasu on antud juhul määratud nimelt selle eest, et parkimistasu oli maksmata. Tegelikult aga parkimistasu ei olnud maksmata, vaid valesti oli kajastatud selle tasumine. M.N. parkis mobiilselt, kuid inimliku eksituse tõttu tasus sõiduki, registreerimismärgiga 222 JOB, eest /tl 39, 43/. Inimlik eksitus seisnes selles, et ta sisestas kogemata oma vana auto numbri, mis erines uue auto registreerimisnumbrist üksnes tähtede poolest. Registreerimisnumber 222 JOB ei ole tegelikkuses kasutusel, vaid see on antud hoiule ARK Saue büroole. Tallinna Transpordiamet seda asjaolu ei vaidlusta, kuna ta on oma selgituse kohaselt ise teinud vastava järelepärimise ja saanud vastuse, et registreerimismärki 222 JOB säilitatakse ARK Saue büroos kuni 03.10.
10. Kolmas isik on ise kinnitanud, et 5 registreerimismärgi kasutamine ei ole enne võimalik, kui see registreeritakse uuele sõidukile ning selle toiminguga see ka väljastatakse ARK-st /tl 41/. Järelikult ei saanud sellise numbrimärgiga sõiduk kuidagi kõnealusel ajal Süda tn-l parkida. Kui olematu numbriga sõiduki eest on siiski tasutud, siis on linn saanud teenimatult/alusetult parkimistasu. Seega ei ole asjassepuutuv kolmanda isiku viidatud võimalik liiklejate seas levinud valepraktika, et n.ö „eksitakse“ sõiduki registreerimisnumbri sisestamisel ning tegelikkuses pargitakse mitu sarnaste registreerimismärkidega sõidukit ühe eest tasu makstes ning juhul, kui mõnele sõidukile koostatakse viivistasu otsus, siis esitatakse vaie, et just eksimus esines selle sõiduki numbriga sisestamisel. Iga vaie tuleb vaadata läbi eraldi ja lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Kohus leiab, et antud juhul on ilmselgelt tegemist niisuguse eksimusega, mis on sisuliselt võrdustatav sellega, kui “nulli asemel on sisestatud o täht või vastupidi või kui i asemel on 1 või vastupidi” /tl 41/. Vaevalt ükski mõistlik inimene tahtlikult tasub talle varem küll kuulunud, aga enam mitte kasutatatava registreerimismärgiga sõiduki parkimise eest selmet tasuda õige, tegelikkuses kasutatava numbrimärgiga sõiduki eest, teades, et parkimistasu maksmata jätmine toob kaasa viivistasu määramise, mis tuleb tal endal tasuda. Pelgalt eksitusele numbri sisestamisel viitab ka auto klaasil olnud mobiilse parkimise kleebis, mis nähtub selgelt Toyotast eesvaates tehtud fotolt, mille on kohtule esitanud vastustaja. See tõendab, et kaebaja eesmärgiks ei olnud mingit pettust korraldada. Jääb arusaamatuks, kust pärinevad Tallinna Transpordiameti andmed, et seda kleebist ei olnud. Samuti jääb kohtule täiesti arusaamatuks kolmanda isiku väide, nagu parkimistasu ei oleks koheselt makstud: kohus eelnevalt juba märkis, et mobiilselt oli pargitud 18.10.
11. a ajavahemikul kell 15:03:52 kuni kell 17:50:02, viivistasu otsus koostati/ kontrollimist teostati aga kell 17.13:50, järelikult ajal, mil mobiilne parkimine oli ammu alanud ja alles kestis. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatavaks haldusaktiks küll Tallinna Transpordiameti vaiete läbivaatamise komisjoni vaideotsus, 03.11.2006 protokoll nr 45 /tl 50-52/, kuid kohus peab vajalikuks nentida, et kolmanda isiku poolt vaiete lahendamine ei ole läbipaistev ega kohtulikult kontrollitav, kuna puuduvad igasugused kaalutlused, argumendid, viited uuritud tõenditele. Antud juhtumil on M.N. vaie jäänud rahuldamata põhjendusega „mob.parkimisel sisestatud vale sõiduki reg. märk “ (jrk nr 11). Nimetatud protokollist nähtub, et komisjoni üks ja sama põhjendus „mob.parkimisel eksitud sõiduki reg.nr. sisestamisel“ toob kaasa kord vaide rahuldamise, kord rahuldamata jätmise, põhjendus „mob.parkimisel sisestatud vale sõiduki reg. märk “ aga vaide rahuldamata jätmise. Neil asjasoludel jääb ebaselgeks ja kontrollimatuks, kas 222 JOB märkimine 222 AXH asemel on eksimine numbri sisestamisel või vale numbri märkimine, ning millal on numbriga eksitud ja millal number on vale, st millest vaide lahendaja lähtub ja millest lähtus konkreetsel juhul, pidades silmas, et hoolsuskohustus laieneb võrdselt kõigile parkijatele. Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kui vaiete läbivaatamine toimuks mitte formaalselt, vaid sisuliselt, uurimisprintsiipi ja motiveerimiskohustust järgides, siis oleks võinud ka käesolev kohtuvaidlus ära jääda. Kohus leiab, et kaebaja on tõendanud, et viivistasu määrati talle ebaõigesti. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja väites, et tal pole huvi parkimistasudega petta, kuna ta kasutab autot töö ajal tööülesannete täitmiseks ja tööandja AS Kemira GrowHow tasub tema parkimiskulud, samas kui viivistasud peab kaebaja aga oma kuludega tasuma. Tegemist on niisugusel juhul üldlevinud parktikaga. Tallinna Transpordiameti esitatud „Kliendi toimingutest“ /tl 43/ nähtub, et sõiduki numbrimärgiga 222 AXH eest on samalt telefonilt (xx xxxxx) tasutud südalinnas parkimise eest ka 20.10.2006 ning sõiduki numbrimärgiga 222 JOB eest veel kahel korras kesklinnas parkimise eest 18.10.2006, st viivistasu otsuse tegemise päeval, enne käesoleval juhul vaidluse all olevat ajavahemikku. Kõik see üksnes kinnitab, et M.N. on püüdnud olla seaduskuulekas parkija, kuid on kahetsusväärsel kombel eksinud tol 18.10.2006 päeval lausa mitu korda sõiduki numbrimärgi sisestamisel. See on iseenesest mõistetav, arvestades kõnealuste numbrimärkide sarnasust ja seda, et mõlemad numbrimärgid on kuulunud tema kasutada olnud sõidukitele. 6 Igal juhul ei ole ta jätnud parkimistasu maksmata, milles eest talle on määratud viivistasu. Neil asjaoludel tuleb Tallinna Transpordiameti vaiete läbivaatamise komisjoni pealiskaudsusest tingitud viga parandada ja AS Falck Eesti 18.10.2006 viivistasu otsus nr VTO 153908 tühistada.
12. Kaebuse esitaja väiteil tasus ta määratud viivistasu 13.11.2006 ja seetõttu taotleb ta tasutud viivistasu temale tagastamist. M.N. ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et viivistasu 480.- kr on tõepoolest nimetatud ajal tasutud. Samas, tulenevalt

§ 26

lg 1 pst 1, saavad kaebaja rikutud õigused alles siis taastatuks, kui õigusvastane ja tühistatud haldusakt on tagasi täidetud. Seega lähtudes protsessiökonoomika põhimõttest teeb kohus põhimõttelise, tingimusliku ettekirjutuse: kui M.N. on kaevatud viivistasu otsuse alusel talle määratud viivistasu äramaksnud, siis tuleb see kaebajale tagastada. Et viivistasu tuli tasuda Tallinna Transpordiameti arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas, siis peab just Tallinna Transpordiamet kaebajale 480.- krooni tagastama. 9.

§ 92

lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 järgi kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et M.N. ei ole kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad kõigi menetlusosaliste kohtukulud nende enda kanda. Samas peab kohus vajalikuks selguse mõttes märkida, et isegi sel juhul, kui M.N. oleks taotlenud kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu vm kulude vastustajalt väljamõistmist, siis ei oleks see taotlus kuulunud rahuldamisele.

§ 92

lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt

§ 93lg-le 5 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Antud juhul on kaebaja omapoolse eksimuse tõttu põhjustanud käesoleva kohtuvaidluse ja kaevatud haldusakt oli selle koostamise ajal õiguspärane, mistõttu oleks olnud vastustajalt kaebaja kohtukulude väljamõistmine ebaõiglane. Hurma Kiviloo kohtunik 7