← Eesti

2-06-18422/7

2-06-18422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2006, Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-18422 Tsiviilasi AS hagi IN vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS hageja seaduslik esindaja AV Kostja IN Kohtuistungi toimumise aeg 08.11.2006 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista 154 190,82 (ükssada viiskümmend neli tuhat ükssada üheksakümmend krooni ja 82 senti) krooni AS kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hagi rahuldatud osalt kostja kanda. Eesti Vabariigi kasuks tuleb menetluskulud välja mõista pärast kohtulahendi jõustumist. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist esitada taotlus kohtukulude summaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kostja IN töötas tööandja AS juures alates töölepingu alusel autojuhina. Kostjaga oli sõlmitud ka täieliku individuaalse vastutuse leping. toimus liiklusõnnetus, mida kinnitab otsus väärteoasjas . Liiklusõnnetuse põhjustas Põhja Politseiprefektuuri andmetel tööandja poolt renditava sõiduki juht IN, kes peale liiklusõnnetuse toimumist lahkus sündmuskohalt. Kostja IN põhjustas liiklusõnnetuse oma puhkuse ajal. Nimetatud liiklusõnnetusega põhjustas juht varakahju sõiduki omanikule. 03.01.2006.a esitas nõude Kindlustus summas 2-06-18422 154 190,82 krooni. 07.04.2006.a esitas kostja lahkumisavalduse, tööleping lõpetati 07.04.2006.a. 10.04.2006.a esitas AS hagiavalduse hageja vastu 154 190,82 krooni väljamõistmiseks. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 154 190,82 krooni. Tsiviilasjale liidetud hagis palub hageja kostjalt välja mõista 40 103,52 krooni samadel alustel. Töövaidluskomisjon tegi nimetatud nõudes otsus 20.06.2006 ning hageja palub ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Hagejal ei olnud õigust kostjaga sõlmida individuaalse vastutuse lepingut. Isegi kui lepingu sõlmimine oleks seaduspärane ei vasta selle sisu nõuetele. Nimetatud lepingus ei ole kostjaga kokkulepitud täielikus materiaalses vastutuses, selles ei ole näidatud millise vara eest kostja vastutab, mitte ühegi dokumendiga ei ole kostjale vara üle antud. Kostja leiab, et hagiavalduses ei ole tõendatud otsest tegelikku kahju. Hagiavaldusele pole lisatud tagasinõude kohta dokumente, mis tõendaksid, et AS on kirjas näidatud taastusremondi kulud remontijale maksnud ja et need on põhjendatud summad. Samuti on arvestamata hageja kindlustushüvitised. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kandnud kahju, mida kostjalt nõuab. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping, kostja töö põhisisuks oli sõidukiga kaubaveo teostamine, hageja andis kostja kasutada sõiduki ning sõlmis kostjaga ka täieliku individuaalse vastutuse lepingu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et toimus liiklusõnnetus.. Pooled vaidlevad selle üle, kas täieliku individuaalse vastutuse lepingu alusel vastutas kostja ka tema kasutusse antud sõiduki eest või oli sõiduki näol tegemist kostja töövahendiga ning kas liiklusõnnetus toimus töötaja tööajal või töövälisel ajal. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja vastutab oma keskmise palga ulatuses või kogu kahju eest ning kas töötajaga sõlmitud täieliku individuaalse vastutuse leping on siduv. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kahju suurus on tõendatud ja põhjendatud. Kahju 40 103, 52 krooni osas vaidlevad pooled ka nõude aegumise üle. Esmalt võtab kohus seisukoha aegumise suhtes. Hageja pöördus kahju väljamõistmiseks töövaidluskomisjoni poole ning töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju töötaja keskmise palga ulatuses TööK § 126 järgi. Töövaidluskomisjon tegi otsuse 20.06.2006, otsus tehti teatavaks samal päeval, hageja pöördus esmakordselt kohtusse 19.07.2006, kuid kohus keeldus tema hagi menetlusse võtmisest. Hageja pöördus kohtusse uuesti 16.10.2006. ITLS § 24 lg 1 järgi oli hagejal töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel aega 1 kuu kohtusse pöördumiseks. Hageja pöördus kohtusse 16.10.2006, seega hiljem kui 1 kuu pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist. Kohus leiab, et hageja taotlus aegumise mittekohaldamiseks on alusetu. ITLS § 8 näeb ette võimaluse mitte kohaldada aegumist üksnes tööraamatut puudutavates vaidlustes. Ka ITLS § 24 ei näe ette võimalust aegumistähtaja mittekohaldamiseks või tähtaja ennistamiseks. Seega on hageja Lk 2

(3)2-06-18422 nõue 40 103,52 krooni ulatuses aegunud ning selles nõudes jõustub töövaidluskomisjoni otsus. . Järgnevalt võtab kohus seisukoha kahju suuruses osas. Kohtule esitatud AS poolt hagejale esitatud tagasinõude kirjadest, Tallinna linnale ja Kalev Poomile kahju väljamaksmise otsustest ja sellele lisatud kahju arvestusest, kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusest, liikluskahju hüvitamise nõudest jt liikluskahju suurust tõendavatest dokumentidest (tl 79-116) nähtub kahju suurus. AS on esitanud hageja vastu hagi Harju maakohtusse, mis on 26.10.2006 lõpetatud kompromissiga. Järelikult on hagejal kohustus liikluskahju hüvitada ning hageja on reaalselt kahu saanud. Kostja väited selle kohta, et kindlustuse kahjunõue on põhjendamatu ja alusetu, on tõendamata. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud täieliku individuaalse vastutuse leping. Kohtule esitatud lepingust ei nähtu, millise konkreetse vara suhtes on nimetatud leping sõlmitud. Täieliku individuaalse vastutuse lepingu järgi saab kostja vastutada üksnes siis, kui lepingus või selle lisades on piisava täpsusega fikseeritud millise konkreetse vara eest kostja vastutab. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud täieliku individuaalse vastutuse leping vastavuses TööK § 128 lg 2 sätetega, sest määratlemata on vara, mille eest kostja vastutab. TööK § 128 lg 1 p 7 järgi kannavad töötajad materiaalset vastutust tööandjale tekitatud kahju eest täies ulatuses kui kahju tekitati töövälisel ajal. Kohtule esitatud kostja poolt liikluspolitseile kirjutatud avaldusest nähtub, et kostja sõitis tema kasutuses olnud sõidukiga remonditöökotta töövälisel ajal. Hageja eitab töökäsu andmist raadiojaama korrasoleku kontrollimiseks. Kohtule esitatud väärteootsusest nähtub, et kostja on liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Seega tekitas kostja hagejale kahju töövälisel ajal ning on materiaalselt vastutav tema poolt põhjustatud kahju eest täies ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 154 190,82 krooni. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 alusel hagi rahuldatud osalt jätta kostja kanda. Kai Härmand Kohtunik Lk 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.