KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16485 (endine nr. 2/228-23591/05) Tsiviilasi GS hagi OÜ vastu . Menetlusosalised ja nende Hageja: GS hageja lepingulised esindajad ST ja DK kostja: OÜ kostja seaduslik esindajad, juhatuse liikmed JS ja MK kostja lepinguline esindaja advokaat MM kolmas isik kostja poolel AS Kolmanda isiku kostja poolel lepinguline esindaja RI Kirjalikus menetluses esindajad Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt GS kasuks 4 806 ( neli tuhat kaheksasada kuus ) krooni. Välja mõista OÜ-lt GS kasuks kohtukuluna riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja õigusabikulud 240 (kakssada nelikümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud Hageja GS esitas 31.08.2005.a. kohtule hagi kostja OÜ vastu tasutud puudustega kauba eest 3390 krooni ja kahju hüvitise 1416 krooni, kokku 4806 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja OÜ hagejale puudustega mobiiltelefoni , seerianumbriga , hinnaga 3 390 krooni. Alates 28.08.2004.a tuli hagejal korduvalt mobiiltelefonil esinevate puuduste kõrvaldamiseks pöörduda garantiiremonti. 28.03.2005.a pöördus hageja lõpuks Tarbijakaitseameti poole avaldusega kostja vastu. Nimetatud avalduse arutamisel 29.04.2005.a Tarbijakaitseameti tarbijakaebuste komisjon rahuldas hageja kaebuse täielikult. 08.06.2005.a kostja teatas, et ei ole nõus Tarbijakaitseameti otsusega ning pöördus AS Esindused poole asjaolude välja selgitamiseks, kuigi hageja ise oli sinna juba varem pöördunud ja sealt tal soovitati pöörduda kostja poole. Hageja ostetud mobiiltelefon asub kuni käesoleva ajani kostjale kuuluvas kaupluses, ja kostja keeldub puudustega müüdud kauba eest raha tagastamast. Hageja leiab, et temale oli müüdud puudustega mobiiltelefon, mis ei vastanud lepingutingimustele ja mille olemasolev puudus ei võimalda eseme kasutamist. Hageja ei ole saanud mitme kuu jooksul korralikult mobiiltelefoni kasutada ja ta enam ei soovi puudustega ostetud mobiiltelefoni kasutada, kuna see lülitas ennas iseenesest välja, mistõttu hagejal tekkis tööalaseid probleeme ja ja seetõttu taganes ta 14.07.2005.a müügilepingust. Tulenevalt sellest palub hageja kostjalt välja mõista puudustega kauba eest tasutud summa 3390 krooni ja kahju hüvitis summas 1416 krooni, kokku summas 4806 krooni. 01.03.2006.a hageja vaidleb vastu kostja poolt esile toodud mobiiltelefoni mehhaanilisele vigastusele, kuna AS-i Esindused hoolduskeskuse poolt oli teostatud garantiiremonti juba kolmel korral ning selle aja jooksul ei olnud mehaanilist vigastust eelnevalt avalikustatud. Hageja oma haginõudes tuginenud VÕS-i §§-des 208 lg, 1, 217 lg, 218 lg.1, 115 lg. 1, 116 lg. 1, 189 lg, ja 1062 ning TsÜS §-is 5 sätestatule 07.06.2006.a kohtumäärusega kaasati menetlusse. AS Esindused kolmanda isikuna kostja poolel. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi terviklikult. Kostjale on selge hagiavalduses esitatud summa 3390 krooni, kuid kahju summa 1416 krooni ei ole dokumentaalselt tõendatud. Hageja ostis 04.07.2004.a. OÜ kauplusest mobiiltelefoni , hinnaga 3 390 krooni 27.08.2004.a. pöördus hageja kostja poole kaebusega, et mobiiltelefon lülitub kõne jooksul aegajalt välja. Mobiiltelefon saadeti AS-i hoolduskeskusesse, mis on selle telefoni garantiiremondi ametlik teostaja. Vastavalt AS-i hooldustöö saatelehele oli vahetatud tarkvara ning tehtud kvartsmooduli joodete taastus. Pärast mobiiltelefoni teistkordset kontrollimist 20.09.2004.a. vahetati hagejal välja ning hooldustöö sissekandeks oli kirjutatud, et telefon oli tehniliselt korras ning viga vanas -kaardis. Kuid ikka tekkis sama probleem ning 12.10.2004.a. saadeti mobiiltelefon AS-i hoolduskeskusesse ning hooldustöö käigus oli vahetatud kvartsmoodul ja kvarts. 27.12.2004.a. pöördus hageja kostja poole kaebusega ning palus tagastada raha ostetud telefoni eest – 3390 krooni. Arvestades seda, et hageja mobiiltelefoni garantiiremondi teostaja oli AS-i hooldekeskus, ei olnud kostja alust raha tagastada ilma AS-i otsuseta ehk eksperthinnanguta. 05.01.2005.a. saadeti mobiiltelefon AS-i hoolduskeskusesse koos hageja avaldusega. 24.01.2005.a. teatati kostjale, et telefonil oli mehhaaniline vigastus ( klapi korpuse ülemistes nurkades mõrad, voolutarve suur) ning telefon ei kuulunud garantiiremondi alla, kuna viga ei olnud põhjustatud tootja poolt. Hageja ei olnud nõus mobiiltelefoni mehhaanilise vigastusega. Kostja omalt poolt esitas avalduse AS-ile, et kuna mobiiltelefon oli korduvalt remondis käinud ja palus vahetada mobiiltelefon uue vastu või raha tagastada. Vastuseks eelnimetatud avaldusele 2 AS tagastas mobiiltelefoni OÜ-le koos AS eksperthinnanguga 09.02.2005.a. ja teatas, et AS ei ole nimetatud telefoni müünud ja tulenevalt VÕS § 218 lg. 2 vastutab müüja ehk OÜ asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja informeeris hagejat eksperthinnangu ja mobiiltelefoni müügigarantii katkemise kohta mehhaanilise vigastuse tõttu. 28.03.2005.a. pöördus hageja Tarbijakaitseameti poole avaldusega kostja vastu ja vastavalt Tarbijakaebuste komisjoni otsusele 09.05.2005.a. oli OÜ kohustatud tagastama hagejale makstud ostusumma. 08.06.2005.a. teatas kostja Tarbijakaitseametile, et ta ei ole nõus Tarbijakaebuste komisjoni vastavalt otsusega, kuna vastavalt eksperthinnangule oli mobiiltelefonil mehhaaniline vigastus. Kolmanda isiku kostja poolel EMT Esindused AS-i arvamus Kolmanda isiku kostja poolel AS-i vastuväite kohaselt ei eo ole ta õige isik antud asjas. Esitatud vastuväite kohaselt: Esiteks: AS ei ole müünud OÜ-le ja ka GS’le mobiiltelefoni , samuti ei ole sõlminud OÜga lepingut OÜ-u poolt müüdavate mobiiltelefonide remontimise või hooldamise kohta. Käseoleval juhul on tehtud GS’le müüdud mobiiltelefoni remonti AS-i töötajate eksimuse tõttu justkui garantii korras, kuna AS teostab garantiiremont- ja hooldustöid ainult või AS-st müüdud kaupadele ja seadmetele. AS-i töötajate eksimuse tõttu on OÜ-le teostatud töid ilma, et tal selleks oleks kohustus olnud ja et ta selle eest oleks mingisugust tasu saanud. OÜ ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit (lepingut või muud dokumenti), millest nähtuks, et EMT AS on kohustatud teostama OÜ ja kõigi teiste SAMSUNG telefonitoodete garantiiremonti. Selliseid kokkuleppeid ja dokumente ei eksisteeri. Teiseks: AS on teostanud mobiiltelefoni remondi nõuetekohaselt. Kasutab selleks AS-i (kes omab EMT Esindused poolt müüdavate kaupade tootjate poolt väljastatud sertifikaate remont- ja hooldustööde teostamiseks) teenuseid, jäädes ise kliendi ees vastutavaks. Neljanda remondi teostamise eel, 09.02.2005.a. aktiga tuvastas AS mobiiltelefoni mehhaanilised vigastused mida varem sel mobiiltelefonil ei olnud. Mobiiltelefoni remonti tuues kontrollitakse esmalt mehhaanilise vigastuse või niiskuskahjustuse olemasolu ja alles seejärel kontrollitakse teiste detailide ja funtsioonide korrasolekut. GS mobiiltelefoni remonttööd teostati vastavalt tavapärastele nõuetele ja pärast remonti mobiiltelefon teatud perioodil siiski töötas. AS seisukohalt on kahju tekkinud nende äriühingule, sest teenidaja eksimuse tõttu teostati heas usus 3-l korral tasuta mobiiltelefoni remonti, saamata selle eest tasu OÜ-lt ega GS’lt. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja GS 31.08.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt ostis ta 04.07.2004.a. kostja OÜ kauplusest mobiiltelefoni hinnaga 3390 krooni. Pärast ostu sooritamist hakkas telefon keset kõnet ennast iseenesest välja lülitama. Telefonile teostati kolmel korral garantiiremont, sealhulgas esimesed kolm remonti ostu järgse kuue kuu jooksul. Neljandal korral keelduti garantiikorras tehtavast remondist telefonil leitud mehhaanilise vigastuse tõttu. 28.03.2005.a pöördus hageja Tarbijakaitseameti poole avaldusega kostja vastu ja avalduse arutamisel 29.04.2005.a Tarbijakaitseameti tarbijakaebuste komisjon rahuldas hageja kaebuse täielikult ning vastavalt Tarbijakaebuste komisjoni otsusele 09.05.2005.a. oli kostja kohustatud tagastama hagejale makstud ostusumma. Kuna kostja eelnimetatud otsusega ei nõustunud, hageja 14.07.2005.a. taganes kostjaga sõlmitud müügilepingust. Kostja hagi ei tunnista ning lisaks on dokumentaalselt tõendamata hageja kahju summas 1416 krooni. Hageja ostis 04.07.2004.a. kostja kauplusest aadressil mobiiltelefoni hinnaga 3 390 krooni, millele tehti kolmel korral garantiiremonti. 27.12.2004.a. pöördus hageja kostja poole ning palus tagastada raha ostetud telefoni eest – 3390 krooni. Arvestades seda, et hageja mobiiltelefoni 3 garantiiremondi teostaja oli AS-i hooldekeskus, ei olnud kostjal alust raha tagastada ilma AS-i otsuseta ehk eksperthinnanguta. Sellest tulenevalt esitas kostja avalduse AS-ile (kuna mobiiltelefon oli korduvalt remondis käinud) ja palus vahetada mobiiltelefon uue vastu või raha tagastada. Vastuseks eelnimetatud avaldusele AS tagastas OÜ-le mobiiltelefoni koos AS 09.02.2005.a eksperthinnanguga. ja teatas, et AS ei ole nimetatud telefoni müünud ja tulenevalt VÕS § 218 lg. 2 vastutab müüja ehk OÜ asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja informeeris hagejat eksperthinnangu ja mobiiltelefoni müügigarantii katkemise kohta mehhaanilise vigastuse tõttu. Kostja ei ole nõus Tarbijakaebuste komisjoni otsusega 09.05.2005.a., millega kohustati teda tagastama hagejale makstud ostusumma, kuna vastavalt AS 09.02.2005.a. eksperthinnangule oli mobiiltelefonil mehhaaniline vigastus. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et mobiiltelefoni , hinnaga 3 390 krooni müüjaks on kostja OÜ ja et hageja GS 04.07.2004.a. ostetud mobiiltelefonile oli teostatud kolmel korral garantiiremonti ostujärgse nelja kuu (27.08.2004.a., 20.09.2004.a. ja 12.10.2004.a.) jooksul, mis on dokumentaalselt tõendatud vastavalt kolmel korral „seadmega sooritatud töö“ dokument ja remont-või hooldustöö kokkulepetega (tlk. 30-39). Vaidlus on mobiiltelefoni mehhaanilises vigastuse osas. 27.12.2004.a. pöördus hageja kostja poole järjekordse kaebusega mobiiltelefoni mittetöötamise kohta ja palus tagastada talle raha ostetud telefoni eest – 3390 krooni, samaaegselt tagastades kostjale mobiiltelefoni, mille kostja koos hageja avaldusega saatis 05.01.2005.a. AS-i hoolduskeskusesse, kes 24.01.2005.a. teatas kostjale, et telefonil oli mehhaaniline vigastus (klapi korpuse ülemistes nurkades mõrad), mistõttu telefon ei kuulunud garantiiremondi alla, kuna viga ei olnud põhjustatud tootja poolt. Hageja vaidleb vastu kostja poolt esile toodud mobiiltelefoni mehhaanilisele vigastusele, kuna AS-i hoolduskeskuse poolt oli teostatud garantiiremonti juba kolmel korral ning selle aja jooksul ei olnud mehaanilist vigastust eelnevalt tuvastatud (avalikustatud) ja 27.12.2004.a. hageja poolt mobiiltelefoni üleandmisel kostjale mobiiltelefonil mingeid mehhaanilisi vigastusi ei olnud. Kostja toetub AS hoolduskeskuse logistik IP 09.02.2005.a tehtud eksperthinnangule, milles kliendi vigadena on märgitud, et kõnede jooksul alati lülib ennast välja, on olnud 3 korda remondis ja jälle sama probleem ning tuvastatud veaks on märgitud, et „mobiiltelefonil tuvastatud mehhaanilised vigastused – klapi korpuse ülemistes otstes mõrad, mõra antenni kinnituse juures. Löögi/kukkumise tagajärjel on vigastatud telefoni saatjat, mis tarbib liiga palju voolu ning toimub telefoni iseeneslik väljalülimine“ Telefon ei kuulu garantiiremondi all, kuna viga ei ole põhjustatud tootja poolt. (tlk. 40-42). Garantiiremondi dokumentidest nähtub, et hageja esitatud mobiiltelefon on võetud 3 korral tootjagarantii remonti; 1 kord, s.o. 27.08.2004.a. AS, asukohaga teenindaja RM ning 2 korda, 20.09.2004.a. ja 12.10.2004.a. AS asukohaga, , teenindajad JP, NP ja AB, kes kõik leidsid, et tegemist tootjagarantiiga. 06.02.2005 leiab aga AS töötaja AB, et vaidlusalusel mobiiltelefonil garantii puudub, kuna telefonil on mehhaaniline vigastus (saatja vigane, korpuses mõra, antenni kinnituse juures mõra), kuid 05.01.2005.a. mobiiltelefoni kliendilt vastu võttes selliseid mehhaanilisi vigastusi aktis ei täheldatud ega märgitud. AS eksperthinnang hageja mobiiltelefoni mehhaaniliste vigastuste kohta, millele tugineb kostja, on tehtud alles 09.02.2005.a., seega peale seda, kui AS-i töötaja AB oli 06.02.2005.a. eksperthinnangu sarnase arvamuse juba kirja pannud. Tekib küsimus, miks siis 05.01.2005.a. hagejalt mobiiltelefoni vastu võttes neid mehhaanilisi vigastusi sama firma teenindaja ei märganud, kes oli selle telefoni eelnevalt ka 20.09.2004.a. hagejalt vastu võtnud. Mis puutub AS hoolduskeskuse logistik IP 09.02.2005.a tehtud eksperthinnangusse, siis tegemist AS-le teenust osutava firma AS-i töötaja arvamusega, kes on huvitatud oma tööandja 4 ja tema partneri ühistest seisukohtadest vaieldavatel juhtudel. Seda näitab asjaolu, et AS töötaja AB 06.02.2005.a. tekkinud arvamus mobiiltelefoni mehhaaniliste vigastuste kohta on samasugune, mis hilisemalt, s.o. 09.02.2005.a. tehtud eksperthinnangus. Tuleb veel märkida, et AS hoolduskeskuse logistik IP näöl ei ole tegemist riiklikult tunnustatud eksperdiga ega muu eksperdiga, keda TsMS 32 peatükis sätestatu kohaselt on hoiatatud enne eksperdiarvamuse andmist vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest ja võetud selle kohta allkiri hoiatuse tekstile. Seega on ta huvitatud oma tööandjale soodsa arvamuse andmisest. Veel märgib kohus, et kostja kauplus asub ühise sissekäiguga samas majas ja samal korrusel , kus asub ka AS , seega on mõlemal üksasukoht. Eeltoodud põhjendustel ei ole kohus veendunud AS hoolduskeskuse logistik IP 09.02.2005.a tehtud eksperthinnangu tõesuses, mille järgi mobiiltelefonil olid peale 05.01.2005.a. tekkinud mehhaanilised vigastused, mistõttu telefon ei kuulu garantiiremondi alla (seega hageja süül), sest enne 05.01.2005.a.(s.t kui hageja andis neljandat korda mobiiltelefoni garantiiremonti) mehhaanilisi vigastusi AS töötajate poolt märgitud (tõendatud) ei olnud. Eksperthinnangu tegemisel on ilmselt lähtutud kostja huvidest ning see on ühepoolne ekspert-hinnang, hageja kui tavaklient on jäetud märkamata. Kostja ei ole tõendanud oma lepingulisi suhteid AS-iga või selle hoolduskeskusega. Ainetu on ka AS-i esindaja väide, et AS-i töötajate eksimuse tõttu on OÜ-le teostatud töid ilma, et tal selleks oleks kohustus olnud ja et ta selle eest oleks mingisugust tasu saanud ning nad ise on antud asjas kannatajad. Kostja esitatud dokumentaalsete tõendite järgi on kostjale eelmärgitud firma poolt teenuseid osutatud vähemalt 2004 augustist kuni 2005 veebruarini ja erinevate firma töötajate poolt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja tuginemine AS hoolduskeskuse logistik IP 09.02.2005.a tehtud eksperthinnangule on põhjendamatu, kuna see ei ole võrdväärne tunnustatud eksperdi või eelnevalt vastutuse andmise eest hoiatatud eksperdi arvamusega ning selline ekspert ei vastuta oma eksperthinnangu eest. 28.03.2005.a. pöördus hageja Tarbijakaitseameti poole avaldusega kostja vastu ja vastavalt Tarbijakaebuste komisjoni otsusele. 09.05.2005.a oli OÜ kohustatud tagastama hagejale makstud ostusumma, kuna kostja ei ole suutnud tõendada, et mobiiltelefoni remondi põhjuseks esimesel kolmel korral oli hageja poolne mobiiltelefoni väärkasutus. Asja parandamisega põhjendamatute ebamugavuste tekitamist tarbijale loetakse VÕS § 223 lg. 2 kohaselt müüja oluliseks lepingurikkumiseks, mis annab tarbijale õiguse lepingust taganemiseks (tlk. 1213). Kostja nimetatud otsusega ei nõustunud ja põhjendas seda mobiiltelefoni müügigarantii katkemise kohta mehhaanilise vigastuse tõttu. VÕS § 218 lg. 2 kohaselt tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Hageja on tõendanud, et temale kostja poolt müüdud mobiiltelefon oli puudus- iseeneslik väljalülimine oli ostmisest peale ja kolme garantiiremondiga ei suudetud puudust kõrvaldada. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hageja süüd mobiiltelefoni mehhaanilise vigastuse tekkimises, mistõttu kostja keeldumine Tarbijakaebuste komisjoni otsuse. 09.05.2005.a. täitmisest on alusetu ja põhjendamatu. Hageja tuginedes VÕS § 115 lg. 1 sätestatule, et kuna talle on tekitatud puudustega mobiiltelefoni müügiga kahju, siis on tal õigus koos kohustuse täitmisega, seega telefoni maksumuse tagasi saamisega õigus nõuda ka kahju hüvitamist, mille summaks hageja on määranud 1416 krooni. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. Kohus leiab, et hageja on pidanud 2,5 aastat kostjalt ostetud puudustega mobiiltelefoni pärast käima korduvalt garantiiremondis ja kirjutama avaldusi nii Tarbijakaitse ametile, kui kohtule, võtma endale esindajaid kohtus esinemiseks, pidanud taluma pidevat pinget, on talle tekitatud kahju enamgi, kui hageja nõutud summa, mistõttu kohus leiab , et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5 Eeltoodu alusel kohus, hinnates esitatud materjale kogumis, leiab et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud
- aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja 5 % hagisummast hagejale osutatud õigusabi kulud summas 240 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 6