2-05-20576/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20576 (endine tsiviilasja number 2/254-26130/05) Tsiviilasi OÜ (pankrotis ) hagi ML(L) ja AP (P) vastu võla saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2006.a. Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja KT Kostjate lepinguline esindaja SM isikud RESOLUTSIOON
3. Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus
4. Jätta kohtukulud OÜ (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused 21.11.2005 esitas OÜ (pankrotis) pankrotihaldur hagi ML ja AP vastu kahju 210 039,99 krooni hüvitamiseks. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet algatas hageja suhtes revisjoni, kus muuhulgas uuriti hageja ja OÜ vahelisi müügitehinguid. Maksuameti maksuotsuse järgi oli tegemist maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil tehtavate tehingutega. Hageja kandis ajavahemikul 09.04.2002 kuni 13.04.2002 OÜ arvele 210 039,99 krooni, tehingu aluseks olevat kaupluse sisustust OÜ hagejale üle ei andnud. Arvetel kirjeldatud mööbel oli renditud OÜ käest, mida tõendavad OÜ poolt esitatud arve mööbli kasutamise rendi kohta. Hageja maksuotsusele vastu ei vaielnud. OÜ on registrist kustutatud. Hageja juhatuse liikmed olid vaidlusaluse tehingu ajal kostjad. Pankrotihaldur leiab, et kostjad on hagejale kahju tekitanud ning vastutavad äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 järgi hageja ees solidaarselt. Kostjad on oma kohustusi rikkunud sellega, et ei esitanud viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavaldust. Hageja täienduste kohaselt puudub vaidlus, et mööbel hageja valduses eksisteeris. Vaidlus on selles, kelle oma mööbel oli. Kostjate väited, et mööbel on võõrandatud OÜ-le ei ole õiged kuna ei saa võõrandada mööblit, mille omanik ei olda. OÜ-l 2003-ndal aastal tehinguid ei olnud. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja ML vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad on hagejale kahju tekitanud. Tehingu tegemise ajal oli äriühing maksejõuline. Maksuameti seisukoht on hinnanguline ega ole kohtule siduv. Tehing oli tehtud seoses ettevõtlusega, mitte maksudest kõrvale hoidmiseks. Mööbel oli reaalselt olemas. Kostja AP vaidleb samuti hagile vastu analoogiliste põhjendustega. Kostjad täiendasid vastust, mille kohaselt võõrandas hageja vaidlusaluse mööbli 10.07.2003 OÜ-le . Kohtu põhjendused Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostjad on hageja juhatuse liikmetena tasunud mööbli ostu eest mööblit enda omandisse saamata ning sellega tekitanud hagejale kahju. Kohus tuvastab faktilised asjaolud. Asjas on esitatud järgmised tõendid. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 27.05.2004 revisjoniakti kohaselt tuvastati hagejal deklareerimata maksustatavat käivet. Kuna hageja ise revideerimise käigus esitas parandusdeklaratsioonid, täiendavat maksu ei määratud (t lk 8-13). 02.2003 maksuotsusega määrati täiendav maks kuna Maksu- ja Tolliamet jõudis järeldusele, et hageja ei ole OÜ käest kauplusemööblit saanud (t lk 14-18). Maksu- ja Tolliameti kontrolli materjalidest nähtub, et inspektor MJ on käinud mõned korrad M kaubanduskeskuses, kus on näha, et poolel kauplusepinnal on nüüdseks uus mööbel. 24.04.2002 seisuga oli mööbli koosseis täpselt OÜ arve järgi. Pärast seda, kui selgus, et tegelikult on mööbel OÜ oma, muutusid maksuasjas kostjate seletused: mööbel on osaliselt OÜ , osaliselt OÜ oma (t lk 102-103). OÜ on esitanud hagejale arved nr 04-0201 ja 55-0201 kogusummas 210 039,99 krooni, kus on kirjeldatud kauplusemööblit (t lk 19-20). Puudub vaidlus, et hageja on selle summa OÜ-le tasunud (t lk 21-32). OÜ on esitanud hagejale arve nr 06/04 mööbli kasutamise rendi eest jaanuar-aprill 2002 summas 15 576 krooni (t lk 33). Hageja on sõlminud OÜ-ga 10.07.2003 ostu-müügi lepingu mööbli müümise kohta (t lk 110112) ning OÜ kinnitab, et ostetud mööbel on 01.11.2006 seisuga OÜ kasutuses, ostuhind on tasaarvestatud hageja kohustuse tasumisega (t lk 113). OÜ majandusaasta aruande kohaselt ei olnud äriühingul 2003a-l majandustegevust (t lk 119-137). Poolte vahel puudub vaidlus, et kauplusemööbel oli faktiliselt olemas. Seda kinnitab ka kontrolli materjalid, kus Maksu- ja Tolliameti inspektor on mööbli olemasolul kaubanduspinnal ise veendunud. Mööbli koosseis vastas OÜ arvele. Hagejal on aga kujunenud arusaam, et mööbel ei kuulunud hagejale. Seda kinnitavat Maksuja Tolliameti revisjoniakt. Kohus nõustub aga kostjatega, et revisjoni akt vara kuuluvuse osas on maksuhalduri hinnang ning see ei ole selles osas käsitletav tõendina. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 järgi „tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.“ Tõendiks on seega protsessivormis olev teave, millega kohus tuvastab fakte. Revisjoniakt ei sisalda vara kuuluvuse küsimuse lahendamisel faktilisi asjaolusid, õiguslikes küsimustes ei ole aga kohus selle arvamusega seotud. Seetõttu tuleb käesolevas tsiviilasjas teiste tõenditega tõendada vara kuuluvuse küsimust. Maksuasja materjalid on tõendid aga osas, millest nähtub, et vara reaalselt eksisteeris hageja kaubanduspinnal kuna seda asjaolu on maksuinspektor ise vahetult tajunud. Antud juhul puuduvad lepingud, mis tõendaksid vara kuuluvust vaidlusalusel perioodil hagejale või OÜ-le . Tuvastatud on vaid fakt, et mööbel oli hageja valduses ning nii OÜ kui OÜ on esitanud mööbli eest arveid. Kohus märgib, et arve ei tõenda vara omandiõigust. Lisaks märgib kohus, et OÜ arves ei ole märgitud, millise mööbli eest arve on esitatud, samas kui OÜ arves märgitud vara koosseis vastas hageja valduses olevale vara koosseisule. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole suutnud tõendada, et vara kuuluks teistele isikutele. Selle asjaolu tõendamise kohustus on aga hageja ülesanne tuginedes TsMS § 230 lg 1 järgi. Antud asjaolu tõendamine on aga hagi rahuldamise eelduseks. Kohus leiab, et põhjendatud ja teiste tõenditega kooskõlas on järeldus, et vallasasja valdaja on eeldatavalt ka asja omanik. Hageja ei ole ümber lükanud ka kostja poolt esitatud tõendeid ega tõendanud, et vara edasine müük OÜ-le oleks fiktiivne. Tegemist on paljasõnalise väitega. Fiktiivseks ei muuda antud tehingut ka majandustegevuse deklareerimine maksuhaldurile kuivõrd tegemist võib olla ka veaga deklaratsioonis. Seetõttu leiab kohus, et hageja väited on jäänud tõendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kui hageja leiab, et kostjad on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, tuleb hagejal pöörduda õiguskaitseorganitesse tuvastamaks kuriteo tunnuseid karistusseadustiku § 380 järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja kohtukulud hageja kanda. Kostjad kohtukulude hüvitamist ei taotlenud. Meelis Eerik kohtunik