Obsah (4)

§ 403§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-1475

§ 403

lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Poolte vahel on vaidlus mitmetes asjaoludes, esmalt käsitleb kohus hagi aegumise küsimust. Kostja on taotlenud kohaldada hagi aegumist. Hagiavaldusest nähtuvalt tulenevad pooltevahelised väidetavad võlasuhted kahest lepingust: 17.07.1998 elamu ja AS-i vahel sõlmitud lepingust ning hageja ja elamu vahel 29.09.2000 sõlmitud lepingust. Pärast 17.07.1998 sõlmitud lepingust tuleneva nõude väidetavat omandamist hageja poolt 15.05.2000 oli kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduse kohaselt 18 152,60 krooni, hagiavalduse esitamise hetkel (põhivõlg) 18 152,39 krooni. Hageja esitatud raamatupidamisarvestusest nähtub, et kostja on tasunud 29.09.2000 lepingu alusel esitatud arved, seega ei saa kostjal olla võlgnevust 29.09.2000 sõlmitud lepingu alusel. Hagiavalduses esitatud väidetav nõue tuleneb seega 17.07.1998 lepingust. Väidetav nõue kostja vastu on hagejale üle läinud 15.05.

1. Hagi on muutunud sissenõutavaks ja hagi aegumine algas enne
2. juulit
3. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
4. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
5. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
6. juulit
7. Kui TsÜS-i või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
8. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
9. juulist
10. Hageja nõue kostja vastu on tehingust tulenev nõue. Alates
11. juulist
12. a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on TsÜS § 146 lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seega kuulub VÕSRS § 9 lg 1 ja TsÜS § 146 lg 1 kohaselt käesolevas asjas kohaldamisele aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna nimetatud tähtaeg on lühem kui enne
13. juulit 2002 kehtinud TsÜS kohaselt (10 aastat), tuleb VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestada aegumistähtaega alates
14. juulist
15. Kuna hagimaterjalidest ei nähtu, et hagi aegumine oleks katkenud või peatunud, saabus 2 aegumistähtpäev
16. juulil
17. Käesolev hagi on kohtusse esitatud 04.07.2005, mida tõendab kohtutempel. Hageja ei ole tõendanud hagi esitamist õigeaegselt. Seega on hagi aegunud. Kohus jätab põhinõude aegumise tõttu hagi rahuldamata. Hageja ei ole täpsustanud, milliselt nõudelt on ta viivist arvestanud. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kui hageja on arvestanud viivist 17.07.1998 sõlmitud lepingust tulenevast nõudest, on koos väidetava põhikohustusega aegunud ka viivisenõue kui kõrvalnõue ning tuleb seega jätta rahuldamata. Ka juhul, kui hageja on arvestanud viivist 29.09.2000 sõlmitud lepingust, tuleb jätta hagi viivisenõudes rahuldamata. Viivist saab nõuda võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Viivisenõude eelduseks on maksetähtpäeva möödalaskmine, maksetähtpäev ja tasumisele kuuluv summa märgitakse aga arves. Hageja esitas arveid elamule , mitte aga kostjale. Hageja on seda kinnitanud ka hagiavalduse 14.11.2005 täpsustuses (t lk 51). Seetõttu ei ole kostjale maksetähtpäeva kehtestatud ning puudub alus viiviseid nõuda. Kuivõrd kohus jättis aegumise tõttu hagi rahuldamata, puudub vajadus anda hinnang ka lepingulisele suhtele. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 162

lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meelis Eerik Kohtunik 3