lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude tõendamiseks esitas hageja 09.07.2003 arve nr 230915, millel on HK allkiri kauba kättesaamise kohta. Arve järgi on kauba väärtuseks 1319,25 krooni. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta kontrollis, kas HK on OÜ e esindamise õigus. Kooskõlas tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 43 redaktsiooni kohaselt on juriidilise isiku esindamise õigus juhatuse liikmel. Ka ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liige. HK ei olnud OÜ juhatuse liige, mistõttu tal oli õigus OÜ nimel tegutsemiseks ainult vastava volikirja olemasolu korral. Kuivõrd sellist volikirja ei olnud, tuleb hagi OÜ vastu jätta rahuldamata. HKvastu tuleb hagi rahuldada
HK poolt on ostetud kauba kättesaamine tõendatud tema allkirjaga arvel. Enda vastu esitatud nõude suhtes ei ole H. K vastuväiteid esitanud. Viivisenõude aluseks on
lg 1, mille kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) alates kohutuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohutuse kohase täitmiseni. Kohustus muutus sissenõutavaks arvel märgitu kohaselt 12.07.2003 ning on siiani täitmata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõude HK vastu. Hageja kohtukuluks, mille väljamõistmist ta taotleb, on riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel. Seega tuleb HK välja mõista kohtukulu 280 krooni hageja kasuks. T. Hiiuväin kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.