← Eesti

3-06-1655/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 19.veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1655 Haldusasi AS S kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.05.2006 otsuse nr 374 ja 24.08.2006 maksuteate nr 12-5/25 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.11.2006 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS S määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta AS S määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2006 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 18.08.2006 esitas AS S kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (MTA) 09.05.2006 otsuse nr 374 tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebajale põllumajandustoodangu (või) üleliigse laovaru suuruseks 75 495 kg. Halduskohtu 22.08.2006 määrusega võeti kaebus menetlusse ja määrati asja arutamise ajaks 16.10.

  1. 22.09.2006 esitas AS S kaebuse MTA 24.08.2006 maksuteate nr 12-5/25 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-06-1872). Maksuteate kohaselt on kaebaja kohustatud maksma üleliigse laovaru tasu 2 239 937 kr ning arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata summalt intressi. Halduskohtu 25.09.2006 määrusega võeti kaebus menetlusse ja liideti ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-06-
  2. MTA taotlusel lükkas halduskohus 16.10.2006 toimuma pidanud kohtuistungi edasi ning määras uueks asja läbivaatamise ajaks 23.11.
  3. 13.11.2006 saabus halduskohtule MTA taotlus menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja tunnistas 10.11.2006 otsusega nr 6-2/343 vaidlustatud haldusaktid kehtetuks. 3-06-1655 17.11.2006 teatas kaebaja, et nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ning esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 47 945,80 kr, sh riigilõiv kokku 5 010 kr ja õigusabikulud 42 935,80 kr. Taotlusele oli lisatud I AS 22.09.2006 arve nr 260822, 27.09.2006 arve nr 260824, 13.10.2006 arve nr 37008, Sampo interneti panga 13.10.2006 väljatrükk, millest nähtub, et kaebaja on tasunud I AS-le 21 237,05 krooni ning I AS raamatupidamisest väljavõte, millest nähtub, et kaebaja on tasunud eelpool nimetatud arved. Tallinna Halduskohtu 21.11.2006 määrusega lõpetati asja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ning mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikuluna 25 000 kr ja tagastati Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu tasutud riigilõiv 5 010 kr. Kohus märkis, et HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotletud õigusabikulu 42 935, 80 kr on asja mahtu ja keerukust, tehtud töö suurust ning Tallinna piirkonna keskmisi õigusabitasude suurusi arvestades põhjendamatult suur ja seda tuleb vähendada. Asjas sisulist arutamist kohtuistungil pole toimunud. Kuludokumentide kohaselt on kaebaja esindajal kulunud maksuotsuse peale kaebuse koostamiseks 7,5 tundi, mille eest on tasutud 10 563,75 kr + 1 137,75 kr, ning maksuteate peale kaebuse koostamiseks 6,25 tundi, mille eest on tasutud 9 781,25 kr. Arvestades kaebaja esindaja kogemusi maksuasjade lahendamisel ei ole 7,5 tundi kaebuse koostamiseks põhjendatud. Kuivõrd maksuteade on antud vaidlusaluse maksuotsuse alusel, siis ei saanud maksuteate peale kaebuse koostamine olla keeruline. Samuti on teine kaebus üles ehitatud esimese kaebuse alusel. 6,25 tundi maksuteate peale kaebuse koostamiseks on ilmselgelt põhjendamatu. 13.10.2006 arve nr 37008 sisaldab MTA seisukohtadega tutvumist ja tõendite analüüsi (2 tundi – 3 130 kr + 4,5 tundi – 7 042,50 kr), nõupidamist kliendiga ning kohtuistungiks ettevalmistamist (3 tundi – 4 695 kr). Vastustaja esimene kirjalik seisukoht on 4 lk ja viimane seisukoht 2 lk pikk Seega ei ole võimalik kuluda nii palju aega vastustaja seisukohtadega tutvumiseks. Tõendid pidid olema analüüsitud juba kaebuse koostamise ajal, mistõttu ei saanud ka tõendite analüüsile kuluda nii palju aega kui kuludokumentides märgitud. Kohtumääruse õigusabikulusid puudutava osa peale esitatud AS S määruskaebuse jättis halduskohus rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES AS S määruskaebuses paluti muuta esimese astme kohtu määrust ja rahuldada kaebaja õigusabikulude hüvitamise taotlus tervikuna. Kaebaja leiab, et halduskohtu määrus rikub tema põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.10.1997 otsuse nr 3-2-1-116-97 kohaselt hõlmab PS § 32 omandi kaitseala ka raha. Halduskohtu praktika menetluskulusid vähendada tundub ebamõistlikult maksuhaldurit soosiv. Mõistmatu on, mille alusel leidis kohus, et kaebaja õigusabikulud ei olnud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning millise arvutuskäigu tulemusena leidis kohus, et kaebaja esindaja vajalik ja põhjendatud tööaeg on olnud kokku 15,97 tundi. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et 7,5 tundi maksuotsuse ja 6,25 tundi maksuteate peale kaebuse koostamiseks on palju. Maksuotsus koos lisadega on 25 lk ning kaebus selle peale 10 lk pikk. Faktiliselt kulus maksuotsuse peale kaebuse koostamiseks (mis hõlmas kliendiga kohtumist ja temalt täpsete asjaolude väljaselgitamist, faktiliste ja õiguslike asjaolude kontrollimist, kaebuse mehhaanilist trükkimist) tunduvalt rohkem aega kui kuludokumendis märgitud 7,5 tundi. Maksuteate peale esitatud kaebus on 8 lk pikk ning see ei korda olulisel määral esimeses kaebuses öeldut. Halduskohtu teissugune väide on mõistmatu. 2

(4)3-06-1655 Kohus jättis tähelepanuta, et maksuhaldur esitas 10.10.2006 lisaks olemasolevatele materjalidele veel 450 lehekülge dokumente, millega kaebaja esindaja pidi enne 16.10.2006 planeeritud kohtuistungit tutvuma ja neid analüüsima. Käesolev kohtuvaidlus puudutab üleliigse laovaru tasu ning vastustajale oli juba enne täiendavate dokumentide esitamist teada Riigikohtu 05.10.2006 otsus analoogilises asjas. Apellant eeldas, et vastustaja taotleb kõigis üleliigse laovaru asjades menetluse lõpetamist, kuid selle asemel esitas vastustaja kohtule hoopis uued tõendid. Kaebaja on teinud ära kogu ettevalmistava töö kohtuistungil osalemiseks, mistõttu ei ole õige vähendada õigusabikulusid põhjendusega, et asja sisulist arutamist pole toimunud. Kohus ei arvestanud sellega, et üleliigse laovaru vaidlus on uus igale juristile Eestis, mistõttu tuli ka kaebaja esindajal ennast kurssi viia üleliigse laovaru tasu seadusega ja Euroopa Komisjoni määrusega nr 1972/2003/EÜ. Oluline pole, kui suured on kaebaja esindaja kogemused käibe- või tulumaksu alastes vaidlustes, kuna käesolev vaidlus on olemuselt väga spetsiifiline ega ole ka sugugi lihtne. Vastustaja määruskaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Kaebaja on ise tõdenud, et vaidlusaluse otsuse näol on tegemist eelhaldusaktiga, mille alusel andis maksuhaldur hiljem välja maksuteate. Eelhaldusakti kehtetuks tunnistamisel kaotab sellel põhinev maksuteade samuti kehtivuse. Seetõttu pole üldse põhjendatud õigusabikulude hüvitamine maksuteate peale esitatud kaebuse koostamiseks väidetavalt kulunud 6,25 tunni eest. Õigustatud pole vastustaja poolt kaebaja esindaja liigse töö ja ajakulu hüvitamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonimenetluses vaieldakse õigusabikulude suuruse üle - kaebaja palus hüvitada talle õigusabikulud summas 42 935,80 kr, kohus rahuldas selle taotluse osaliselt ja mõistis kaebaja kasuks välja 25 000 kr. Õigusabikulu on menetluskulu (HKMS § 83 lg 4 p 1). HKMS § 93 lg 5 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesoleval juhul ongi kohus seda sätet kohaldanud ja kaebajale väljamõistetavat õigusabikulu vähendanud. Määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohtu praktika õigusabikulusid vähendada on Maksu- ja Tolliametit ebamõistlikult soosiv, ringkonnakohus ei nõustu. Haldusasjas nr 3-3-1-70-05 on Riigikohus rõhutanud vajadust saavutada kohtukulude jaotamisel õiglane tulemus, kus kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud tuleb kaebuse eesmärgi saavutamisel kaebajale välja mõista. Ringkonnakohtu hinnangul on ca 25 000 – 30 000 kroonised õigusabikulud maksusumma määramise vaidlustes tavapärased ning halduskohus on otsustuse tegemisel õigesti lähtunud väljakujunenud õigusabiteenuste hindadest, asja keerukuse astmest ja tehtud töö mahust. Halduskohus on leidnud, et arvetes märgitud kaebuste koostamiseks, tõendite uurimiseks, kliendiga nõupidamiseks ning kohtuistungiks ettevalmistamise aeg on näidatud põhjendamatult suurena ning ringkonnakohus nõustub sellega. Kaebaja on vaidlustanud kaks haldusakti: 1) MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.05.2006 otsuse nr 374, milles asuti seisukohale, et kaebaja ning äriühingute B ja H vahel pole tehinguid reaalselt toimunud ning kaebaja või laovaru oli seisuga 30.04.2004 147 375 kg, mitte 60 000 kg, nagu ta Põllumajandusministeeriumile deklareeris; 2) Maksu- ja Tolliameti 24.08.2006 maksuteate nr 12-5725, millega otsuses nr 374 toodud andmete alusel kohustati kaebajat maksma üleliigse laovaru tasu 2 239 937 kr. Otsuse nr 374 peale esitatud kaebuses leidis AS S, et otsus on motiveerimata, arvestatud pole vaidlusaluste tehingute tegelikku majanduslikku sisu, rikutud on uurimispõhimõtet, erapooletuse printsiipi ning tõendeid on kogutud ja hinnatud valikuliselt. Maksuteate peale esitatud kaebuses väideti, et seda poleks saanud anda enne otsuse nr 374, mis on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, osas toimuva kohtuvaidluse lõppemist ning et maksuteade on 3
(4)3-06-1655 kehtetu otsuse nr 374 tühisuse tõttu. Eelnevalt oli kaebaja esitanud eriarvamuse revisjoniaktile ning esitanud otsuse nr 374 peale ka vaide, mis suures osas kohtule esitatud kaebuse motiividega kokku langeb. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et üleliigse laovaru vaidlus on Eesti kohtupraktikas uudne. Eeltoodu ei ole aga põhjuseks kaebaja kasuks tavapärasest suurema õigusabikulu väljamõistmiseks. Kaebustes ei väidetud, et otsus nr 374 tugineb õigusvastastele alustele ning et üleliigne laovaru on MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt määratud Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevale õigusnormile toetudes. Seetõttu ei ole asjakohane ka määruskaebuse esitaja väide, et tegemist on teistest maksuvaidlustest olulisel määral erineva ja olemuselt väga spetsiifilise vaidlusega. Kohtunikud Viive Ligi Ruth Virkus Silvia Truman 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.