Obsah (6)

§ 770§ 127§ 764§ 115§ 762§ 128

2-05-21967 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2006. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Ta

§ 770

lg 1 näeb ette tervishoiuteenuse osutaja ja arsti vastutuse alusena ette kohustuse süülise rikkumise. Kuna ei ole tõendatud tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine, siis ei saa rääkida süüst. Süü olemasolu/puudumist saaks analüüsida üksnes juhul, kui tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine oleks aset leidnud.

§ 770

lg 3 kohaselt lasub ka süü kui ühe vastutuse aluseks oleva asjaolu tõendamise kohustus patsiendil, st hagejal. Hageja ei ole tõendanud kostja süüd ega ka selgitanud, millises vormis süü esines.

§ 127

lg 3 alusel kuuluks kahju hüvitamisele üksnes siis, kui süü esineks vähemalt raske hooletuse vormis. Kostja II vastus 10. Kostja AS hagi ei tunnista, kuna ei ole süüliselt rikkunud oma kohustusi.

§ 770lg 1 kohaldamise eelduseks on ainult süüline kohustuse rikkumine.

Tervishoiuteenuse osutaja vastutab üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Kostja II ei ole toime pannud süülist rikkumist ei diagnoosi- ega ka ravivea näol. 11. Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon leidis oma . a otsuses, et antud juhul menstruatsiooni puudumine 2 kuu jooksul ja emaka suurenemine oli kogenud günekoloogile ajendiks raseduse diagnoosimisel. Patsient varjas teadmata põhjusel arstide eest, et kodus tehtud rasedustest oli andnud negatiivse tulemuse. Seega ei leidnud tuvastamist, et kostja II töötajad oleksid süüliselt eksinud diagnoosi panemisel. 12.

§ 764

kohaselt peab patsient tervishoiuteenuse osutajale avaldama oma parima arusaama järgi tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud asjaolud ja osutama kaasabi, mida tervishoiuteenuse osutaja lepingu täitmiseks vajab. Hageja rikkus oma kohustust avaldada tervishoiuteenuse osutajale kõik vajalikud asjaolud, varjates tervishoiuteenust osutanud arstide eest seda, et ta oli kodus eelnevalt teinud rasedustesti, mis osutus negatiivseks.

1. Hageja on vääralt ning kohut eksitades väitnud, et temale tehti . a abort. Hagejale aborti ei tehtud. Nagu nähtub hageja poolt kohtule esitatud AS . a tõendist teostati hagejale emaka prooviabrasioon. Ladinakeelne sõna ”abrasio” ei tähenda eesti keeles aborti. Abort on ladina keeles ”abortus”. Asjaolu, et hagejale ei tehtud aborti, on teada ka hagejale endale, kuna haiglast väljakirjutamisel vestles hagejaga dr , kes teostas hagejale emaka prooviabrasiooni. Dr. selgitas hagejale, et abort katkestati, kui selgus, et hageja ei ole rase ning selle kohta anti hagejale ka vastav väljavõte haigusloost – AS tõend . a.
2. Tõendama ning väär on, et hagejal on pöördumatud tervisehäired ja kahjustused väidetava abordi tegemise ja narkoosi tõttu. Asjakohane tõend ei ole hageja poolt esitatud AS patsiendikaart naistekliiniku vastuvõttu pöördumise kohta . a. Hageja kaebuste peale vähese määriva veritsuse kohta, on hagejal diagnoositud menorrhagia – menstruatsioon. Menstruatsioon on aga iga naise füsioloogiline normaalne seisund. Hageja ei ole viidanud ühelegi kahjustusele või tüsistusele, mis on talle väidetavalt tekkinud . a narkoosi tagajärjel. Kohtuistung
3. Kohtuistungil 30.10.
4. a hageja jääb haginõude juurde. Hageja esindaja seletuse kohaselt selgus tunnistaja ütlustest, et kõik, mis tavapärase abordiprotseduuri juurde käib, viidi läbi. Hageja leiab, et iga inimene peab oma vigade eest vastutama. Arsti poolt määrati hagejale vale diagnoos. Kui arst polnud raseduses kindel, oleks võinud ultraheli teha. Dr ei rääkinud tunnistajana tõtt. Arst ei küsinud hagejalt ei päevade ega millegi muu kohta. Hageja leiab, et tegemist on seaduserikkumisega. Dr andis vande all valetunnistusi. Arst, kes määras vale diagnoosi, peab saama karistatud. Hageja seletuse kohaselt algas tal verejooks ning imekombel 3 jäi ta ellu. Hageja käis ravitseja juures ning ravitseja ütles hagejale, et teda toodi sinna peaaegu poolsurnult.
5. Kostja AS esindaja jääb oma vastuväidete juurde. Hageja pole tõendanud, millele ta tugineb. Dr ütluste kohaselt kasutati hagejal protseduuri läbiviimiseks kõige vähem traumeerivaid viise. Juhul kui narkoosi tõttu esinevad tüsistused, siis esinevad need kohe peale narkoosi. Kostja esindaja seletuse kohaselt tugines arst objektiivsetele raseduse tunnustele.
6. Kostja L-MM esindaja jääb esitatud vastuväidete juurde. Kuigi diagnoos oli vale, ei tähenda see, et tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega. Olid olemas objektiivsed nähud. Kostja oleks kasutatud ka diagnostikavahendeid, kui hageja poleks varjanud, et kodune rasedustest oli negatiivne. Süü olemasolu tõestamise kohustus on hagejal. Kohtu põhjendused
7. Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja, kostjate esindajad ja tunnistajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
8. Kohus on tuvastanud, et hageja pöördus . a asuvasse AS haigla kuna arvas, et ta on rase. Valves olnud günekoloog dr teostas hagejale bimanuaalse ja günekoloogilise vaatluse ja diagnoosis raseduse suuruseks nädalat. Hageja soovis aborti teha ja dr pani abordi teostamiseks aja kinni . a. . a tuvastas günekoloog dr. emaka prooviabrasiooni käigus, et hageja ei ole rase, ka emakavälist rasedust ei ole (tl 15). Emaka prooviabrasioon kestis 3 minutit, hageja viibis üldnarkoosis 5 minutit (tl 85-86,89).
9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et dr diagnoosis ekslikult hagejal raseduse.

§ 115

lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 770

lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi lõige 3 järgi tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Kohtule esitatud tõenditest (tl 35-37, 88-93) nähtub, et tervishoiuteenuse osutamine dokumenteeriti nõuetekohaselt. Seega tuleneb

§-st 770 arsti süülise vastutuse printsiip, tõendamiskoormus lasub seejuures patsiendil.

1. Hageja väitel jättis kosta I kasutamata võimaluse diagnoosida hageja rasedust ultraheli abil. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja I kasutas raseduse diagnoosimisel hagejalt saadud suulist informatsiooni raseduse kohta, teostas hagejale bimanuaalse ja günekoloogilise vaatluse, samuti teostati vajalikud analüüsid. Kohus leiab, et kostja I teostas kõik vajalikud toimingud raseduse tuvastamiseks ja ultraheli võimaluste kasutamata jätmist ei saa vaadelda arsti poolt raskelt hooletu käitumisena. Kohtu arvates on ultraheli abimeetod raseduse diagnoosimisel ja sajaprotsendilise kindlusega ei diagnoosita rasedust ka ultraheli abil.
2. Hageja leiab, et kostja I tegutses rasedust diagnoosides raskelt hooletult.

§ 762

järgi tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. 4

1. Kohus leiab, et dr. ei ole süüliselt rikkunud arsti hoolsuskohustust. Kohtu arvates järgis kostja I raseduse tuvastamise korda (tl 99-100). Tervishoiuameti Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni otsuse kohaselt oli patsiendi omapärast tingituna dr põhjust jõuda järeldusele, et hageja on rase (tl 35). Tunnistajana ülekuulatud dr Romanova kinnitas, et patsiendi omapära tuleb mõista selliselt, et teatud patsientide puhul on arsti jaoks objektiivselt olemas kõik raseduse tunnused s.o patsient tunneb, et on rase, esineb iiveldus, menstruatsioonitsükli puudulikkus, emaka suurenemine (tl 154).
2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja oleks pidanud dr avaldama, et kodus tehtud rasedustest osutus negatiivseks.

§ 764

järgi patsient peab tervishoiuteenuse osutajale avaldama oma parima arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud asjaolud ja osutama kaasabi, mida tervishoiuteenuse osutaja lepingu täitmiseks vajab. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse § 10 kohaselt raseduse olemasolu ja kestuse tuvastab pere- või naistearst, kelle poole naine või teovõimetu naine koos eestkostjaga raseduse katkestamise sooviga pöördus. Raseduse olemasolu ja kestus tuvastatakse teabe alusel, mida saadakse naise küsitlemise, vaatluse ning vajaduse korral diagnostikavahendite abil. 25. Nimetatud kahe paragrahvi põhjal järeldab kohus, et vestlus arsti ja patsiendi vahel on raseduse kindlakstegemise oluline vahend. Tunnistaja AH ütlustest (tl 127) selgus, et hageja avaldas alles pärast narkoosist ärkamist, et kodune rasedustest oli osutunud negatiivseks s.t. hageja polnud rase. Kohus leiab, et

§ 764

sätestatud parim arusaam tähendab seda, et hageja oleks pidanud sellise olulise informatsiooni arstile avaldama. Kohtule esitatud kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt, ei avaldanud hageja arstile ka seda, et tema tsüklihäired on esinenud alates kevadest (tl 116). 30.10.2006. a kohtuistungil ei osanud hageja kohtunikule vastata, miks ta kriminaalmenetluses andis ütlusi selle kohta, et ta oli veendunud oma raseduses (tema enda arvates viitasid sümptomid – iiveldus, kõhu suurenemine, halb enesetunne- rasedusele), kuid tsiviilkohtumenetluses antud seletuse kohaselt oli hageja veendunud vastupidises s.t, et ta ei saanud olla rase (tl 165). Hageja vastuolulise seletuse tõttu ei pea kohus veenvaks ka hageja väiteid tunnistaja valetunnistuse kohta (tl 169). Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hageja ei avaldanud oma parima arusaama järgi kõiki vajalikke asjaolusid, mis oleksid kaasa aidanud raseduse diagnoosimisel. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja rikkus

§ 764

sätestatut, oleks kostja I kui kogenud ja pikaajalise staažiga arst pidanud esitama hagejale konkreetse küsimuse rasedustesti tegemise või mittetegemise kohta. 26. Hageja palub kostjatelt välja mõista 100 000 krooni temale tervisekahjustuse ning hingelise ja kehalise valu tekitamise eest.

§ 128

lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ning § 130 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

1. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma tervisliku seisundi halvenemist. Hageja väide enda poolsurnud olekus viibimise ja tõenäolise lastetuse kohta on jäänud paljasõnaliseks. Kohus leiab, et hageja samastab põhjendamatult aborti ja abrasiooni. Kohtule esitatud abordikaardi kohaselt (tl 85-86) teostati hagejale prooviabrasioon ning tunnistajana ülekuulatud dr. ütluste kohaselt hageja emakaõõne tervikklikus ei saanud kahjustada mõningane veritsus pärast protseduuri oli tingitud emakakaela avamisest. Tunnistaja katkestas protseduuri 15-20 sekundit pärast emakakaela avamist, kuna vaakumpumba helist oli koheselt arusaadav, et rasedus puudub (tl 152). Kostjate vastuväite kohaselt tegi hageja aborti . a (tl 94, 167), kuid on jätnud selle 5 kohtumenetluses avaldamata. Kohus nõustub kostjatega selles, et hagejal puudub alus seostada võimalikku viljatust . a prooviabrasiooniga.
2. Hageja on esitanud tekitatud tervisekahjustuse tõendamiseks . a tõendi (tl 13, 83) selle kohta, et tal esinevad pärast . a vereeritused ja verejooksud, mille põhjusi ja tagajärgi on raske ennustada (tl 7). Kostja vastuväite kohaselt on hagejal . a diagnoositud menorrhagia, s.o. menstruatsioon. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et menstruatsioon on naise füsioloogiline normaalne seisund, mida ei saa vaadelda tervisekahjustusena. Hageja väitel on tema mõnekuulised pausid mentstruatsioonitsüklist tingitud närvidest ning tsüklihäired esinevad alates
3. a kevadest (tl 116, 170). Kohtu arvates ei saa seega seostada hageja külastusi psühholoogi juurde . a protseduuriga, kuna nimetatud menstruatsiooni- ja närvisüsteemihäired on hagejal juba eelnevalt esinenud.
4. Hageja hinnangul on narkoos põhjustanud talle pöördumatuid tervisehäireid ning kahustusi (tl 6). Kohtule on esitatud anesteesia infoleht patsiendile (tl 35-37), kus on kirjeldatud võimalikke ohte ja tüsistusi seoses anesteesiaga. Hageja ei ole viidanud ühelegi infolehel toodud võimalikule tüsistusele ega konkreetselt ka ühelegi muule tervisekahjustusele. Kohus teeb sellest järelduse, et . a teostatud 5 minutiline narkoos ei põhjustanud hagejale pöördumatuid tervisehäireid ja kahjustusi.
5. Kohus leiab, et kostjad ei ole põhjustanud hagejale sellist füüsilist valu, tervisekahjustust või hingelisi kannatusi, mille eest kohus peaks hagejale rahalise hüvituse välja mõistma. Kohtukulud
6. Juhindudes alates 01.01.
7. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
8. Hageja oli kuni 31.12.
9. a kehtinud RLS § 16 lg 1 p 4 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 2 kuulub hagejalt välja mõistmisele riigilõiv 5 250 krooni riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub hagejalt kostja II kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 5 000 krooni. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 407.40 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 6